← Eesti

3-11-2478/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2478 Otsuse kuupäev

  1. märts 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Heiko Vardja kaebus Tartu Vangla toimingu – ööpäevaringse videovalvega kambris hoidmine – õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Heiko Vardja Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  2. aprill 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Tartu Vangla julgeosakonna juhataja
  4. oktoobri 2011 käskkirjaga nr 1-4/2631 kohaldati HKMS § 4, VangS § 69 lg 1, lg 2 p 1, 3, 4 ning VSkE § 13 alusel Heiko Vardja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Heiko Vardja paigutati 14.oktoobril 2011 Tartu Vangla E-hoone lukustatud videovalvega kambrisse nr
  5. 14.novembrist 2011 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati. 1
  7. oktoobril 2011 esitas Heiko Vardja Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla toimingu – ööpäevaringse videovalvega kambris hoidmine – õigusvastaseks tunnistamiseks ja tema videovalvega kambris hoidmise lõpetamise kohustamiseks.
  9. novembri 2011 määrusega tagastas kohus Heiko Vardja kaebuse kohustamisnõude osas, HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Kaebuse põhjendused
  10. Heiko Vardja taotleb Tartu Vangla toimingu – tema tahte vastaselt kaamera järelevalvega kambris hoidmine - õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja leiab, et ebaseadusliku tegevusega rikutakse Euroopa Vanglareeglistiku REC

(2006)2 lisa p 18.1 nõudeid, mille kohaselt vangide paigutamine, eriti magamistingimused, peab austama inimväärikust ning privaatsust. Kuna kaamera on 24 tundi rikkumas tema põhiõigusi, ei ole tegemist inimväärikuse austamise ega privaatsuse tagamisega. Samuti leiab kaebaja, et sellega on rikutud Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklit 3 „Piinamise keelamine“, samuti on rikutud vangistusseaduse §
  1. Teda koheldakse ebainimlikult, millega põhjustatakse kannatusi, mis vangistusega paratamatult ei kaasne. Kaebaja palub toimingu õigusvastasuse tuvastamist, kuna soovib hiljem esitada õiguste rikkumise osas kahjunõude. Vastustaja vastuväited
  2. Tartu Vangla on seisukohal, et H. Vardja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  3. Kinnipeetaval puudub seadusest tulenev õigus otsustada, millisel viisil vangla VangS § 66 lõikest 1 tulenevat järelevalvet korraldab. Seadusandlikest aktidest ei tulene vanglale ka kohustust eraldi põhjendada seda, millisel viisil (kas visuaalselt või elektrooniliselt) vangla igal konkreetsel juhul järelevalvet korraldab. Kaebaja paigutati kambrisse, kus juba oli videokaamera, seega teostati järelevalvet elektrooniliselt. Tulenevalt VangS § 4¹ lg-st 2 allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele ja vangla võib kohaldada piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine juba iseenesest tähendab, et teatud isiku toimingud võivad ohustada vangla julgeolekut, millest tuleneb ka isiku tavapärasest suurem jälgimise vajadus. Sellest tulenevalt oli lukustatud kambris videovalve teostamine õiguspärane.
  4. H. Vardja väide inimväärikuse alandamise kohta ei ole antud juhul asjakohane ning on selgelt liialdatud. Õigusteaduses on traditsiooniliselt inimväärikuse alandamiseks peetud kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähedaste jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, inimese ränka diskrimineerimist ning inimese identiteedi rasket kahjustamist, s.h tema au teotamist, samuti tema taandamist isiksusest riigivõimu objektiks või vahendiks. Tulenevalt Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-93-09 ei saa iseenesest olla inimväärikust alandav seadusandlikes aktides sätestatud isiku õigusi piirav meede, kui selle kohaldamisega ei kaasne täiendavaid piiranguid või kannatusi, mis ei ole otseselt meetme kohaldamisega seotud. Asjaolu, et vangla kasutab õigusaktidega ettenähtud meetmeid vanglas julgeoleku ja sisekorra tagamisel, ei tähenda, et sellega alandatakse kinnipeetavate inimväärikust, kusjuures meetme kohaldamisega kaasnevaid täiendavaid piiranguid või kannatusi ei ole kaebaja välja toonud. 2
  5. Vastustaja arvates tuleb kaebaja poolt nimetatud põhjendatud huvi, tulevikus kahjuhüvitamise nõude esitamine jätta kõrvale, kuna kahjunõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks on eelkõige kahju tekkimine, mitte asjaolu, et mingi toiming oli õigusvastane. Kaebaja põhjendustest nähtuvalt peab tema kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks videovalvega kambris hoidmist, mis aga automaatselt ei tekita õigust taotleda kahju hüvitamist. Arvestades kambris videovalve rakendamise seaduslikku alust, kaebaja põhjendamatuid väiteid piinamise kohta ning asjaolu, et antud kambris viibis kaebaja vaid ühe kuu jooksul, on ilmselge, et sellega ei saanud kaebajale kaasneda niivõrd kahjulikku tagajärge, mille eest oleks põhjendatud rahalise hüvitise saamine. Kohtu põhjendused ja otsus
  6. Vaidluse all on küsimus, kas Tartu Vangla toimis õiguspäraselt, paigutades Heiko Vardja kambrisse, mis oli elektrooniliselt, so videokaameraga pidevalt jälgitav. Kaebaja ei ole antud kaebuses vaidlustanud Tartu Vangla 14.10.2011 käskkirja, millega kaebajale kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid ja mille alusel ta paigutati lukustatud kambrisse, vaid ainult seda, et kamber oli ööpäevaringselt elektrooniliselt jälgitav, mida kaebaja loeb inimväärikust alandavaks ja põhjendamatute kannatuste tekitamiseks.
  7. Kinnipeetavate järelevalve teostamine toimub vangla julgeoleku tagamise eesmärgil, mida reguleerib vangistusseaduse 8.peatükk. Üheks vangla julgeoleku tagamise abinõuks on ka kinnipeetavate suhtes järelevalve teostamine. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et järelevalve täpsema korralduse kehtestab justiitsminister. Justiitsminister on 05.09.2011 vastu võtnud määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“, mille § 2 p 1 kohaselt on üheks järelevalve toiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Visuaalse jälgimine tähendab kinnipeetava vahetut jälgimist läbi ukseava või ukse avamise kaudu, elektrooniline jälgimine saab toimuda kinnipeetava videokaameraga jälgimise teel. Seega on vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt vanglateenistusel õigus jälgida kinnipeetavaid nii vahetult kui elektrooniliselt ja seda nii vangla ruumide kui isikute suhtes. Kinnipeetavate pideva vahetu jälgimise õigus tuleneb ka VangS § 7 lg-st 2, mille kohaselt on kinnises vanglas kinnipeetavate majutamiseks kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Üheski õigusaktis ei ole sätestatud piiranguid või tingimusi, millal või kelle suhtes on keelatud kas visuaalset või elektroonilist jälgimist teostada. Ei visuaalse ega elektroonilise järelevalve jälgimise teostamiseks ei pea küsima jälgitava isiku nõusolekut ega selle kohaldamist ei saa seada sõltuvusse isiku tahtest. Millisel viisil ja millises ulatuses on vajalik iga konkreetse kinnipeetava suhtes järelevalvet teostada, on vanglaametnike, kes vastutavad vangla julgeoleku eest, otsustada.
  8. Seetõttu ei ole vastustaja rikkunud ka VangS § 41 lg 1 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ega põhjustata kinnipeetavale kannatusi või ebameeldivusi, mis ei tulene kinnipidamisest. Tulenevalt VangS § 41 lõikest 2, allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele, kusjuures on vanglal õigus kohaldada kinnipeetava suhtes piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku tagamiseks. Kaebaja suhtes oli ühe täiendava julgeolekuabinõuna 3 kohaldatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, mille osas on vastustaja märkinud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tingis ka kaebaja tavapärasest suurema jälgimise vajaduse.
  9. Kaebaja on osundanud Euroopa vanglareeglistiku p.-le 18.1, mille kohaselt vangide paigutamise, eriti magamistingimused peavad austama inimväärikust ning maksimaalselt privaatsust, vastama meditsiini- ja hügieeninõuetele, arvestama ilmastiku- ja ventilatsiooniolusid, eriti seda et ruum oleks piisavalt suur, valgustatud, köetud ja õhutatud. Esmalt kohus nõustub vastustajaga, et Euroopa vanglareeglistik on Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovituslik dokument, mis ei tähenda, et selles toodud reeglistikku ei tuleks arvestada. Samas on kohus seisukohal, et antud juhul , tulenevalt sellest, et kamber, kus kaebaja kuu aega viibis, oli elektrooniliselt jälgitav, ei ole rikutud vanglareeglistiku p. 18.1 nõudeid. Antud juhul tuleb arvestada, et kaebaja paigutati eraldi lukustatud, seejuures elektrooniliselt jälgitavasse kambrisse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tulemusena, ehk ajutiselt. Seejuures ei selgu, kuidas mõjutas videokaamera magamistingimusi. Antud juhul võib olla riivatud isiku privaatsus, mitte aga magamistingimused.
  10. Kaebaja väidete osas seoses tema inimväärikuse alandamise ja piinamise osas nõustub kohus vastustaja vastuses toodud seisukohtadega, ja ei pea vajalikuks neid korrata. Kohus on seisukohal, et kaebus ja selles toodud põhjendused ei võimalda teha järeldust, et kaebajat koheldi ööpäevaringselt elektrooniliselt jälgitavas kambris hoidmisega inimväärikust alandavalt või piinaval viisil. Arvestada tuleb, et kinnipeetavad peavad julgeoleku huvides taluma nii eesmärgipärast järelevalvet, kui selle tavapäraseid tagajärgi. Võimalikud ebameeldivused, mida kaebajal tuli taluda, ei ületanud piiri, mis eristab elektroonilise jälgimisega kaasnevaid ebamugavusi piinavast või väärikust alandavast kohtlemisest. Puudub alus Tartu Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja sellest tulenevalt jätab kohus Heiko Vardja kaebuse rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.