Obsah (8)

§ 621§ 754§ 623§ 620§ 172§ 173§ 757§ 756

2-12-5628 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2012. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-5628 Tsiviilasi GKSIA avaldus B

) § 477 lg 4 toimetas kohus avalduse ja menetlusse võtmise määruse puudutatud isikule kätte ning määras kirjaliku seisukoha esitamiseks tähtaja. Maakohus leidis, et ärakuulamiseks saab lugeda piisavaks kirjaliku esitatud seisukoha, kuna sel viisil on võimalik saada isikult andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

1. 12.03.
2. a esitas puudutatud isik seisukoha avaldusele, milles palub mitte tunnustada ja tunnistada täidetavaks Läti Vabariigi Riia sõltumatu vahekohtu 15.12.
3. a otsus kohtuasjas nr 14/01/2011, millega mõisteti OÜ-lt B SIA GK kasuks välja põhivõlg 15 612,18 eurot, leppetrahv 10 850,47 eurot ja viivis 624,27 eurot, samuti vahekohtu menetluskulud 975,51 eurot, kogusummas 27 711,19 eurot. Lisaks palub puudutatud isik kindlaks määrata menetluskulude jaotus mõistes avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja puudutatud isiku menetluskulud ning avaldaja menetluskulud jätta avaldaja kanda. Seisukohas märgib puudutatud isik, et kohtule esitatud originaalleping ei ole originaalleping, kuna pooled ei ole sellises sõnastuses lepingut allkirjastanud. Kuna puudub selgesõnaline kokkulepe vaidluste läbivaatamiseks vahekohtus, puudub alus käesoleva avalduse rahuldamiseks. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames.

§ 621

järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 754

lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958. a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 623

lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita.

1. New Yorgi
2. a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Käesoleva konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja konventsiooni
3. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool 2 2-12-5628 need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja.
4. Kohus, tutvudes avalduse ja selle lisadega leiab, et 15.12.
5. a Läti Vabariigi Riia sõltumatu vahekohtu otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohus ei ole esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud konventsiooni artiklis 5 loetletud tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega

§ 620ja § 753 lg 2 sätestatud tunnustamist välistavaid asjaolusid.

1. Seonduvalt puudutatud isiku väidetega märgib kohus, et avaldaja on kohtule esitanud pooltevahelise 21.11.
2. lepingu (“XXX), milles sisaldub kokkulepe pooltevaheliste vaidluste lahendamiseks Riia sõltumatus vahekohtus ning millise kokkuleppe näol on tegemist vahekohtu kokkuleppega konventsiooni artikli 2 tähenduses. Osundatud leping on esitatud kohtule ärakirjana, mis on kinnitatud Läti Vabariigi Riia ringkonnakohtu vandenotari IK poolt ning kinnitusest nähtub, et ärakirja kinnitades on notar võrrelnud ärakirja originaaldokumendiga. Leping on kohtule esitatud nii originaalkeeles kui ka tõlkena eesti keelde (tõlgi allkiri on kinnitatud Eesti notari poolt). Seega on täidetud ka konventsiooni artikli 4 tingimused. Kohus märgib, et Riia sõltumatu vahekohtu 15.12.2011.a otsuse näol on tegemist vahekohtu ostusega konventsiooni
3. artikli
4. lõike tähenduses. Tulenevalt konventisooni
5. artikli
6. lõikest peaks pool, kelle kahjuks on välisriigi vahekohtus otsus tehtud, otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks esitama käesolevas asjas Eesti kohtule kinnituse (konventsiooni inglisekeelses tekstis "proof that") sama lõike alalõigetes märgitud asjaolude esinemise kohta. Praegusel juhul ei ole puudutatud isiku väited konventsiooni
7. artikli
8. lõike alalõikes nimetatud asjaolude esinemise kohta veenvad. Avaldaja esitatud materjalide põhjal tuleb pigem kahelda puudutatud isiku põhjenduste õigsuses. Puudutatud isiku väitel ei ole poolte vahel justkui sõlmitud kirjalikku kokkulepet pooltevahelise vaidluse lahendamiseks vahekohtus, antud juhul siis Riia sõltumatus vahekohtus. Avaldaja esitatud materjalide põhjal saab järeldada, et puudutatud isikule on kätte toimetatud ka 21.11.
9. leping ning Riia sõltumatu vahekohtu otsuses on tuvastatud, et osundatud lepingu p-is 7 on eraldi tingimusena käsitletud kokkulepet, mis puudutab lepinguosaliste omavaheliste vaidluste lahendamist Riia sõltumatus vahekohtus. Nii esitatud menetlusdokumentide, nende kättetoimetamisega ning ka ülejäänud menetluse käiguga seonduvat on ulatuslikult kirjeldatud tunnustatavas vahekohtu otsuses. Asjast puudutatud isikule on antud võimalus hagile vastamiseks ning puudutatud isik on kasutanud muuhulgas õigust vahekohtuniku taandamiseks. Ka on puudutatud isik osalenud oma esindaja kaudu vahekohtu istungil. Seega ei ole tunnustatav lahend ei ole tehtud n-ö tagaselja, vaid puudutatud isikule on olnud tagatud igakülgne vastuväidete esitamise õigus sh tugineda ka kokkuleppe puudumisele vaidluste lahendamiseks vahekohtus, mida puudutatud isik ei ole kasutanud. Puudutatud isiku esitatud koopia 21.11.
10. a lepingust jätab kohus tähelepanuta, sest see on allkirjastatud vaid B OÜ esindaja poolt, mistõttu ei oma antud asjaoludel õiguslikku tähendust. 9.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 3 2-12-5628 Kuna avaldus rahuldati jätab kohus tulenevalt

§ 172lg 1 menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

10. Vastavalt

§ 623

lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt

§ 757

lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (

§ 756lg 4).

Kaija Kaijanen kohtunik 4