) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende 3 2-12-4297 nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt AS’il R (likvideerimisel) vara puudub, teadaolevaid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 63 103,48 eurot, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 28.02.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot. 29.02.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.03.2012. Kohus leiab, et AS R (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud AS R (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. AS R (likvideerimisel) tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 4 2-12-4297 Küsimuse otsustamisel, kas AS R (likvideerimisel) juhatuse liikmest likvideerija võib olla rikkunud juhatuse hoolsuskohustust (õigeaegselt on esitamata pankrotiavaldus) ja sellega toime pannud raske juhtimisvea, võtab kohus arvesse ajutise halduri aruandes esitatud teavet, mille kohaselt püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg on jaanuar 2008, samuti ajutise halduri kinnitust, et likvideerimismenetluse algatamise seisuga 2008.a moodustas maksuvõlgnevus 1 466,64 eurot ja kasvas pankrotiavalduse esitamise ajaks 44 642,40 euroni. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik võtnud tema likvideerijaga seotud osaühingult (L OÜ) 04.08.2008 sularahas laenu summas 7 030,28 eurot (110 000 krooni), mille arvelt maksti likvideerijale (sularahas) töötasu, jättes seejuures maksud maksmata, kusjuures antud laen ei ole L OÜ 2008. majandusaasta aruandes kajastatud. Võlgnik ei ole neid aruandes toodud fakte ega järeldusi ümber lükanud ega põhjendanud üle 2 aasta kestnud varatu äriühingu likvideerimismenetlust ega esitanud põhjendusi, miks pankrotiavaldust ei esitatud koheselt kui selgus, et võlgniku kohustuste täitmiseks ei jätku rahalisi vahendeid. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamisega on kohustused kasvanud ja sellega on rikutud võlausaldajate õigusi. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et juhatuse liikmest likvideerija GM on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt
28.02.2012 on Svetlana Pilden esitanud kohtule AS’i R (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 9 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h päringute koostamine krediidiasutustele ja registritele võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks, võlgniku esindajaga kohtumine, kogutud dokumentide ja raamatupidamisaruannete kontrollimine ja analüüs, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine, kohtuistungist osavõtt. Kulude summa 35,04 eurot koosneb tasuliste päringute tasust ja bürookuludest. Võlgniku esindaja ei ole tasu ja kulude suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu ja kulude summa on mõistlik ning vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb võlgnikult välja mõista. Väljamõistetud tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Svetlana Pilden’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX SEB pangas. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 35,04 eurot tuleb AS’ilt R (likvideerimisel) välja mõista Business Law Firm OÜ kasuks Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Svetlana Pilden on esitanud kohtule taotluse määrata dokumentide hoidjaks AS R (likvideerimisel) seaduslik esindaja juhatuse liikmest likvideerija GM (isikukood XXX, XXX). Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tuleb rahuldada. 5 2-12-4297 Hannes Olev Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.