lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse.
lg 4 näeb ette, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja on põhistanud kohtule nõuet, mille tagamist ta soovib ja ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud põhjendusi ning taotletud abinõu pidas kohus vajalikuks hagi tagada, sest tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks või hoopis võimatuks.
lg-st 4 juhindudes on põhjendatud rahuldada hageja taotlus ja arestida OÜ Grünestar (pankrotis) rahalised vahendid 36 742.55 euro ulatuses. Kohus oli seisukohal, et kostja pangakontode arestimine nimetaud summa ulatuses ei ole kostjat ülemäära koormav, kohus piirab kontode arestimist üksnes hageja poolt OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamist taotletava summa ulatuses.
kohaselt määratakse rahalise nõudega hagi tagamise määruses kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Kohus leidis, et antud juhul tuleb määrata kostja poolt maksmisele kuuluva summa suuruseks 36 742.55 eurot, s.o sama summa, mille ulatuses on arestitud kostja pangakontod. Hageja on taotlenud lükata edasi hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamine 3 tööpäeva võrra määruse tegemisest arvates. Hageja põhjendab esitatud taotlust sellega, et kuna pankrotihalduri soov on asuda võimalikult kiiresti pankrotivarast väljamakseid tegema, siis eksisteerib reaalne oht, et haldur teostab väljamaksed kohe, kui ta on hagi tagamise määruse kätte saanud. Hagi tagamise määrus ei taga iseenesest arvete arestimist, sest määruse täitmiseks peab hageja
lõikest 2 tulenevalt pöörduma kohtutäituri poole.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamist edasi lükata. Vastavalt hageja taotlusele lükkas kohus
lg 1 alusel kostjale hagi tagamise määruse kättetoimetamise 3 tööpäeva võrra edasi arvates määruse tegemisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. OÜ Günestar (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta OÜ Teearu Grupp hagi tagamise avaldus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt: 1) on määruskaebuse esitaja seisukohal, et
lg-st 2 tuleneb teadmine, mille kohaselt ei ole põhjust tagada hagiavaldust, mille rahuldamine on õiguslikult võimatu või kui hagi on ilmselgelt perspektiivitu. Kuigi hagi tagamise raames ei lahendata hagiavaldust sisuliselt, on maakohtul juba siis kohustus kontrollida, kas esitatud nõuet on esitatud kujul võimalik rahuldada. Määruskaebuse esitaja leiab, et OÜ Teearu Grupp hagiavaldust ei saa kehtiva õiguse alusel rahuldada. 3 Tartu Maakohtu 11.10.2011. a otsusega võideti OÜ-lt Teearu Grupp tagasi rahalise kohustuse täitmine summas 36 742.55 eurot, see summa on täitemenetluse kaudu OÜ-lt Teearu Grupp pankrotipessa tagasi saadud. Praeguse hagiga nõuab OÜ Teearu Grupp, et kohus tunnustaks tema õigust saada pankrotivarast eelisväljamaksena (PankrS § 146 lg 1 p 1 järgi) tagasi täpselt see sama summa 36 742.55 eurot, mis OÜ-lt Teearu Grupp tagasi võideti. Määruskaebuse esitaja leiab, et see on õiguslik nonsens. On selge, et rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise (PankrS § 113) tagajärjeks on see, et võlausaldaja peab saadud raha pankrotivõlgnikule tagastama. Antud juhul ongi OÜ Teearu Grupp olnud sunnitud raha OÜ Grünestar pankrotipessa tagastama – mingeid muid tagajärgi pankrotiseadus selleks puhuks ette ei näe. Maakohus oleks pidanud hagi tagamise lahendamisel arvestama, et pankrotiseaduse kohaselt ei saa tekkida olukorda, kus võlausaldajalt (OÜ Teearu Grupp) võidetakse tagasi täitmine summas 36 742.55 eurot ja järgmisel hetkel oleks sellel samal võlausaldajal (OÜ Teearu Grupp) õigus saada sama summa 36 742.55 eurot tagasi väljamaksena pankrotivarast. Sellise loogika puhul ei oleks PankrS § 113 sätestatud kohustuse täitmise tagasivõitmisel mitte mingit mõtet. Hagi on esitatud PankrS § 119 lg-le 4 tuginedes, mille kohaselt, kui teine pool on tagasivõidetud tehingu alusel võlgnikule midagi üle andnud, tuleb üleantu talle tagastada, tagastamise võimatuse korral tuleb hüvitada üleantu väärtus käesoleva seaduse § 146 lg 1 kohaselt. Antud juhul ei ole võimalik PankrS § 119 lg 4 rakendada, sest varasemas kohtuvaidluses ei olnud tegemist tehingu tagasivõitmisega, vaid rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmisega. Need on erinevad instituudid, kusjuures rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmisele ei laiene PankrS § 119 lg 4; rahalise kohustuse täitmise ainsaks tagajärjeks on see, et võlausaldaja peab raha pankrotivara hulka tagastama. Maakohus oleks pidanud arvestama, et rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise järgselt on võlausaldajal (OÜ Teearu Grupp) võimalik taotleda nn tavavõlausaldaja staatust, kusjuures soovitav on juba varasemalt, näit. tagasivõitmise menetluse jooksul, esitada tingimuslik nõudeavaldus haldurile ära. Sel juhul säilib rahalise kohustuse tagasivõitmise järgselt võimalus osaleda menetluses tavavõlausaldajana, nõudes raha tavajaotise alusel, kuid see ei ole otseselt käesoleva määruskaebuse teema; 2) on määruskaebuse esitaja arvamusel, et hageja OÜ Teearu Grupp on maakohut hagi tagamisel mõnevõrra eksitanud, eesmärgiga saavutada hagi tagamine. Nõnda on hagiavalduses korduvalt rõhutatud, et tegemist on olnud tehingu tagasivõitmisega, kuigi tegemist oli hoopis õigusliku soorituse tagasivõitmisega. Käesoleva hagiavalduse sisu on tegelikult samuti suunatud tasaarvestamisele – et saada pankrotivarast tagasi see sama summa, mis tal tuli pankrotivara hulka maksta tagasivõitmisest tulenevalt; 3) on hageja eksitanud kohut ka tasutud riigilõivu suuruse osas, väites, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-120-09 ja
valguses tuleks nõude tunnustamise hagi juures arvestada nõude rahuldamise tõenäolist ulatust. Sellest tulenevalt on hageja tasunud lõivu 50% nõude pealt, kohus on võtnud hagi menetlusse ja hagi taganud. Samas ei ole esitatud hagi tavalise nõude tunnustamisena, vaid PankrS § 146 lg 1 p 1 järgi tagasivõitmise tagajärgedest tulenevana. Siinjuures ei saa arvestada nõude rahuldamise tõenäolist ulatust, sest PankrS § 146 lg 1 p 1 tähistab väljamakset esimeses järjekorras ja pankrotivaras on see rahasumma olemas (need ongi OÜ-lt Teearu Grupp tagasivõitmisena saadud vahendid). Antud hagi on suunatud kogu 37 742.55 euro väljamõistmisele, mistõttu ei saa kuidagi kohalduda 50% riigilõivu tasumise määr – hagejal on võimalik saada PankrS § 146 lg 1 p 1 järgi kas kogu summa (kui hagi peaks mingil põhjusel rahuldatama) või mitte midagi (kui hagi jääb rahuldamata), mingit 4 vahepealset varianti PankrS § § 146 lg 1 p 1 alusel ei ole, mistõttu ei saa rääkida nõude rahuldamise tõenäosusest. Kohus on taganud hagi nõude täies ulatuses, samas aga nõustunud, et riigilõiv tasutakse nõude 50%-lt summalt.
esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Kostja on ise palunud enda riigilõivust vabastamist, kuigi hageja ja kostja poolt maksmisele kuuluvad riigilõivusummad ei ole võrreldavad. Ilmselgelt on nimetatud kostja väidete näol tegemist käeolevasse asja mittepuutuvate väidetega, mille asjakohatus ei vaja pikemat põhjendust. Hagejal on seadusest tulenev õigus endal valida, milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab; 5) on ilmselge, et kui hagi tagamine tühistatakse, siis pole hagejal ka vaidluse soodsa lahenemise korral enam võimalik saavutada nõude rahuldamist pankrotimenetluses. 5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15.12.2011. a määrus muutmata. 6. Rahalise nõudega hagi tagamise alused sätestab
lg 1, mille esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Käesoleval juhul on OÜ Teearu Grupp esitanud hagi tagasivõidetud soorituse tagajärgedest tuleneva nõudena OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotimenetluses. Tegemist ei ole rahalise nõudega hagiga. Järelikult puudub
7. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud nõude tunnustamise hagi, mitte rahalise nõude täitmisele suunatud hagi. Hageja on nõude tunnustamisel tuginenud PankrS § 119 lg-le 4, mis sätestab, et kui teine pool on tagasivõidetud tehingu alusel võlgnikule midagi üle andnud, tuleb üleantu talle tagastada, tagastamise võimatuse korral tuleb hüvitada üleantu väärtus käesoleva seaduse § 146 lõike 1 kohaselt.
lg 2 kohaselt võib kohus hageja taotlusel sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Ringkonnakohus leiab, arvestades hageja nõude sisu, milleks on hageja vastu esitatud rahalise kohustuse täitmise ehk soorituse tagasivõitmise tagajärgedest tulenev nõue PankrS § 119 lg 4 alusel, et esinevad alused hagi tagamiseks. Kui hagi jätta tagamata, siis võib osutuda hagi rahuldamise korral täitmine raskendatuks, kuigi on tegemist tunnustamise nõudega. Seda, et hagi rahuldamise korral lasub kostjal kohustus teostada hagejale väljamaksed PankrS § 146 lg 1 p 1 alusel, on möönnud määruskaebuses ka kostja.
6 11. Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse maakohtu poolt lahendi tegemisel. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 7 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.