2-11-55326/10

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-55326 Otsuse kuupäev 02.märts 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi RŠ hagi OJ vastu elatusraha suuruse muutmiseks 1 573 eurot Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: RŠ (isikukood XXX elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja: J Š (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Ivo Kaurit (Paldiski mnt 20/22, 10149 Tallinn, e-post: ivokaurit@gmail.com); Kostja: OE(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 09.veebruar 2012 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja Ivo Kaurit ja kostja OE Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Muuta 26.11.2008 Harju Maakohtu määruses kokkulepitud elatise suurust.
3. Välja mõista OE RŠ kasuks elatusraha suuruses, mis on pool igakordsest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagi esitamisest 14.novembrist 2011 kuni RŠ täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. (Alates 14.11.2011 on elatise suurus 139,01 eurot kuus ja alates 01.jaanuarist 2012 145 eurot kuus.)
4. Võtta vastu haginõudest 268 euro väljamõistmiseks loobumine ning lõpetada selles osas menetlus.
5. Menetluskulud jätta täielikult kostja OE kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu osaotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtu määrusega 26.11.2008 kinnitati J Š ja OE vahel kompromiss, mille kohaselt kohustus OE tasuma elatist RŠ ülalpidamiseks 1 815 krooni (116 eurot) kuus. Kuna lapse vajadused on käesolevaks ajaks suurenenud, palub RŠ elatusraha suurendada seaduses ettenähtud miinimummäärani. RŠ on probleemid jalgadega, mistõttu on talle vaja osta täiendavalt ortopeedilised jalatsid. Lisaks elatisele palus hageja kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista 268 eurot, millest ta aga menetluse kestel loobus. Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista ning palub elatise suurus jätta muutmata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud lapse vajaduste ja tema peale tehtavate kulude suurenemist. Seega võib järeldada, et lapse vajadused ei ole oluliselt suurenenud. Samuti ei ole teada, kas lapse ortopeediliste jalatsite ostmiseks on tehtud kulutusi. Käesolevaks ajaks võrreldes 2008 aastaga, on kostja töötasu vähenenud 278,02 euroni. Seega tuleb arvestada ka vanemate varalist seisu. Peale RŠ on kostja ülalpidamisel veel 2 last: AE(sünd. XXX) ja ME(sünd. XXX). AE maksab kostja iga kuu 61eurot ning tütre M peale on võimalik kulutada üksnes 61 eurot. Kostja peres elab VM, kostja abikaasa tütar. Käesoleval ajal vormistab kostja dokumente VM lapsendamiseks. Kostja leiab, et kõiki lapsi tuleb kohelda võrdväärselt. Kostjal aga ei piisa iga lapse ülalpidamiseks võrdselt 140 eurot. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et haginõue elatise suuruse muutmiseks on põhjendatud. TsMS § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurus või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Nimetatud sätted kehtivad TsMS § 432 teise lause järgi ka määruse kohta, millega kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse. Hageja palub elatis välja mõista seaduses ettenähtud miinimummääras. Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamääraks oli alates 1.jaanuartist 2011 - 278,02 eurot ning alates 1.jaanuarist 2012 - 290 eurot. 28.11.2008 leppisid J Š ja OE kokku elatise suuruses alla seaduses ettenähtud miinimummäära. 2 Kohus leiab, et lapse vajadused kolme aasta möödudes on kindlasti suurenenud, arvestades, et laps käib koolis ning võtab osa huviringist (ujumine), õpib täiendavalt inglise keelt (t. lk 71), tema kulutused ortopeedilistele jalatsitele on tõenäoliselt suurenenud, võrreldes ajaga, mil laps veetis põhiaja lasteaias ja kodus. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-7-05 et, seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuse ka siis, kui vanemad elavad lahus. Seega tuleb lugeda lapse minimaalseteks kuludeks käesoleval ajal 290 eurot kuus, millest kumbki vanem on kohustatud kandma võrdse osa. Hageja on esitanud kohtule tõendid (t. lk 64-67, 71-77), mis tõendavad lapse kulude suurenemist võrreldes elatise määramisega 28.11.2008 aastal. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist antud juhul piirab aga PKS § 102 lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on prokurist temale ja tema abikaasale kuuluvas äriühingus (äriühingu osakud on omandatud abielu kestel), mille kasum 2010 aastal oli üle kahe miljoni krooni ning bilansijärgset vara kokku 2,12 miljonit krooni. Seega saab kostja varalist seisu lugeda selliseks, mis võimaldab temal maksta elatist RŠ PKS § 101 lg-s 1 ettenähtud määras, kahjustamata ME ülalpidamist. Hagejale antud tsiviilasjas väljamõistetav elatise suurus aga ei mõjuta AE makstavat elatist 61 eurot kuus. Tagasiulatuvast elatise nõudest summas 268 eurot hageja loobus ning selle nõude osas tuleb menetlus lõpetada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et elatise suurendamise nõude menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Tuginedes TsMS § 168 lg 5 tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ka 268 euro nõude puhul, kuna hageja loobus nõudest, sest kostja tasus menetluse ajal võla vabatahtlikult. Koidula Laurisaar kohtunik 3