2-11-1618/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-1618 Tsiviilasi OÜ Inkasso Center hagi pankrotihaldur Karin Antsovi ja Swedbank AS vastu nõude tunnustamiseks Soola Arenduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1595 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Swedbank apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja 2): Swedbank AS (RK: 10060701), esindaja Raimo Juurikas Vastustajad:1.OÜ Inkasso Center (hageja) (RK:

11255223), esindaja Margo Mürk 2. Soola Arenduse OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsov (kostja 1) esindajad RESOLUTSIOON 1. Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2011 otsus tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas.

2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

3.Swedbank AS-i apellatsioonkaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta OÜ Inkasso Center kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 1 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Tartu Maakohtu 30. aprilli 2010 määrusega kuulutati välja Soola Arenduse OÜ (edaspidi ka võlgnik) pankrot. Hageja esitas võlausaldajana nõude 30. juunil 2010, nõude suuruseks on 28 000 000 Eesti krooni. Hageja oli omandanud nõude 28. juunil 2010 OÜ-lt Vasaalia nõude loovutamise teel. OÜ Vasaalia nõue tulenes OÜ Vasaalia ja Soola Arenduse OÜ (pankrotis) vahel 29. märtsil 2007 sõlmitud lepingust (edaspidi leping) ja on muutunud sissenõutavaks.

13.detsembril 2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad vastuväite, millega vaidlesid vastu hageja nõudele täies ulatuses. Hageja OÜ Inkasso Center esitas 14. jaanuaril 2011 hagiavalduse pankrotihaldur Karin Antsovi ja AS Swedbank vastu nõude 28 miljonit krooni tunnustamiseks Soola Arenduse OÜ pankrotimenetluses.

Vastavalt lepingu punktidele 3.1 ja 3.2 kohustus OÜ Soola Arendus investeerima OÜ Vasaalia poolt omandatavate sõiduautode veoks mõeldud 10 treileri ostmise finantseerimiseks. OÜ Vasaalia on omapoolsed lepingulised kohustused täitnud, toodud asjaolu suhtes kostja II ei ole menetluses vastuväiteid esitanud. Hagi on esitatud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 113 lg 1 alusel.

Leping ei ole näilik. Hageja ei väida, et lepingu lisa 1 on allkirjastatud lepinguga samal päeval, seda oli võimalik allkirjastada alles peale seda, kui oli selgunud lisa konkreetne sisu. Antud asjaolust ei tulene, et leping ise oleks näilik.

2.Pankrotihaldur Karin Antsov (kostja 1) on seisukohal, et OÜ Inkasso Center nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist laenulepinguga, mille sisuks on Soola Arenduse OÜ (pankrotis) poolt laenu andmine kogusummas 28 000 000 krooni alljärgnevalt: arvelduslaen 1 000 000 krooni ja investeerimislaen 27 000 000 krooni. OÜ Soola Arenduse (pankrotis) konto väljavõttest nähtub, et Soola Arenduse OÜ on teinud OÜ-le Vasaalia väljamakseid kogusummas 4 040 000 krooni. Konto väljavõtetest ja muudest esitatud dokumentidest ei nähtu, millise laenu katteks on nimetatud summad kantud. Pärast laenulepingu sõlmimist 29. märtsil 2007 on Soola Arenduse OÜ-le (pankrotis) teostatud tagasimakseid kokku 958 537,45 krooni. OÜ Inkasso Center nõudeavaldusest ei nähtu seda, milline on põhinõude ja milline on kõrvalnõude suurus, samuti ei nähtu esitatud dokumentidest kas viivisenõue esitatakse arvelduslaenu- või investeerimislaenu väljamaksmisega seonduvalt. Nõudeavaldusele ei ole lisatud korraldusi laenu väljamakse teostamiseks, millest peaks nähtuma arvelduslaenu väljamakse teostamise tähtpäev ning sellest tulenevalt ka võimaliku viivise arvestamise tähtaeg. Laenulepingust ei tulene investeerimislaenu väljamakse teostamise tähtpäeva ning sellest tulenevalt ka võimaliku viivise arvestamise tähtaega. Hageja ei ole esitatud dokumente selle kohta, kas ja mitu liisingulepingut treilerite osas on OÜ Vasaalia sõlminud. Investeeringulaenu väljamakse teostamine on seotud eelkõige liisingulepingu sõlmimise ajaga. Kostja II esitatud nimekirjast ei nähtu liisitud treilerite väärtus. Kostja II polt esitatud näidisliisinglepingu kohaselt on ühe treileri maksumus koos käibemaksuga 116 230 eurot, siis kümne treileri kogumaksumus on 1 162 300 eurot.

Liisingulepingute lisaks olevast maksegraafikust nähtuvalt on liisingulepingu alusel 2 tagasimaksmisele kuuluvaks summaks orienteeruvalt 131 000–133 000 eurot. Seega on kümne treileri liisingulepingu kogu maksumuseks ca 21 000 000 krooni. Vastavalt hageja 7. septembri 2011 vastusele on OÜ Soola Arendus täitnud oma kohustuse arvelduslaenu väljamaksmisel, mistõttu ei saa hagejal enam olla nõuet lepingu punkti 2 alusel. OÜ Soola Arenduse poolt on investeerimislaenuna tasumata 23 870 000 krooni, mis osas peab kostja 1 hageja nõudeavaldust põhjendatuks. Pankrotihaldur ei nõustu viivisenõudega ja investeerimislaenu nõudega 3 742 565.13 krooni. Kostja 1 ei nõustu ka kostja 2 väitega, et hageja nõude aluseks olev leping on näiline.

3.Swedbank AS (kostja 2) on seisukohal, et hageja nõudeavaldus ja sellele lisatud dokumendid ei tõenda hageja nõuet. Nõudeavalduses ei ole toodud asjaolusid, millele nõue tugineks ning nõudeavaldusele lisatud arved ja kahjunõuded ei tõenda nõude olemasolu. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ega kahju suurust, viiviste nõude aluseks olevaid asjaolusid.

Laenulepingu puhul on tegemist näiliku tehinguga, mille eesmärgiks on Soola Arenduse OÜ pankrotimenetluses häälteenamuse saavutamine. Lepingu näilisust tõendab lepingu lisaks 1 olev investeerimisobjektide nimekiri, mis sisaldab 10 sõiduki ja 10 treileri andmeid. Kõik lisas nimetatud treilerid said registreerimisnumbri ja tehnilise passi ajavahemikul 20. november 2007

–1. oktoober 2008, so pärast 29. märtsi 2007, seega ei saanud tehingu allkirjastanud A.S. ja K.K. neid andmeid 29. märtsil 2007 veel teada. Laenulepingut ei sõlmitud 29. märtsil 2007, dokument on koostatud ja allkirjastatud hiljem. OÜ-l Vasaalia puudus vajadus seoses 10 sõiduki ja 10 treileri kapitaliliisingu lepingutega treilerite omandmaiseks 2 aasta jooksul maksta liisinguandjale 27 000 000 krooni. Liisinglepingud sõlmiti perioodil 23. märts 2007 – 1. oktoober 2008 ning kõik lepingud olid sõlmitud viieks aastaks, millest tulenevalt võis treilerite väljaostmise küsimus tõusetuda alles aastail 2012 -2013. Soola Arenduse OÜ (pankrotis) majanduslik olukord 2007. aastal ei võimaldanud võtta 28 000 000 kroonise laenu andmise kohustust. K.K. ja A.S. olid nii OÜ Vasaalia kui ka kostja I juhatuse liikmed, mistõttu pidid hästi teadma mõlema äriühingu majanduslikku seisu ja ka seda, et OÜ-l Vasaalia puudus vajadus treilerite omandamiseks nimetatud summas laenu võtta.

Leping on sõlmitud täiesti ebamõistlikel ja ebavõrdsetel tingimustel. Enamik lepingu kohustustest on laenuandja poolel ja õigused laenusaaja poolel. Autotreilerid ostis OÜ Vasaalia liisingfinantseerimise abil. Soola Arenduse OÜ andis OÜ-le Vasaalia üle 4 miljoni krooni laenu, millest jätkus liisingu omafinantseeringu tasumiseks, liisingmakseid kohustus tasuma OÜ Vasaalia, kellel oli selleks olemas rahavoog liisitud autotreileritega transporditeenuse osutamisest. Lepingulist suhet rikkus hoopis OÜ Vasaalia, kes jättis liisingumaksed tasumata, mistõttu ütles liisingfirma liisinglepingud üles. Sellest tulenevalt sai OÜ Soola Arenduse kahju.

Sellistel tingimustel ei sõlmiks ükski majanduslikult mõtlev isik laenu- ja /või seltsingulepingut.

See kõik tõendab tehingu näilisust.

MAAKOHTU LAHEND 4. Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2011 otsusega rahuldati OÜ Inkasso Center hagi Soola Arenduse OÜ pankrotihaldur Karin Antsovi ja AS Swedbank vastu nõude tunnustamiseks Soola Arenduse OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgus osaliselt ning tunnustati OÜ Inkasso Center nõuet OÜ Soola Arenduse (pankrotis) pankrotimenetluses teise järgu nõudena 23 870 000 krooni ehk 1 525 571.05 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõudele esitanud vastuväite AS Swedbank ja pankrotihaldur, mistõttu jäi hageja nõue OÜ Soola Arenduse (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Hageja on esitanud hagi nõude tunnustamiseks PankrS § 106 lg 1 alusel.

OÜ Vasaalia ja Soola Arenduse OÜ (pankrotis) sõlmisid 29. märtsil 2007 laenulepingu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule 3 (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. OÜ Soola Arenduse pidi andma OÜ-le Vasaalia laenu kokku 28 000 000 krooni. Tegelikkuses on Soola Arenduse OÜ laenu väljastanud üksnes osaliselt, pankrotihalduri poolt esitatud selgituste kohaselt on investeerimislaenu tasumata osa suuruseks 23 870 000 krooni. 28. juunil 2010 sõlmisid OÜ Vasaalia ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas OÜ Vasaalia hagejale nõude OÜ Soola Arenduse vastu 28 000 000 krooni. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Käesoleval juhul ei ole kostjad vaidlustanud lepingute sõlmimist. Kostja 2 on avaldanud, et peab sõlmitud nõude loovutamise lepingut näilikuks tehinguks TsÜS § 89 lg 1 mõttes ning kostja 1 on vaidlustanud osaliselt hageja poolt esitatud nõude suuruse (v.a põhinõue summas 23 870 000 Eesti krooni).

Kohtule esitatud nõude loovutamise lepingust nähtub, et OÜ Vasaalia on loovutanud hagejale nõude 28 000 000 krooni OÜ Soola Arenduse (pankrotis) vastu, mis tuleneb OÜ Vasaalia ja Soola Arenduse OÜ vahel 29. märtsil 2007 sõlmitud lepingust (lepingu punkt 1.3). Nimetatud punktist nähtub, et OÜ-le Inkasso Center on loovutatud üksnes need nõuded, mis tulenevad OÜ Vasaalia ja Soola Arenduse OÜ vahel 29. märtsil 2007 sõlmitud laenulepingust. Hageja ei ole tõendanud AS-i Swedbank nõude 200.080-030 seotust 29. märtsil 2007 sõlmitud lepinguga.

Kohus nõustus pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on Soola Arenduse OÜ poolt täidetud laenulepingu nr 2007/03/29 punktis 2 sätestatud arvelduslaenu väljamaksmise kohustus ja OÜ-l Vasaalia ei saa olla OÜ Soola Arenduse (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet laenulepingu nr 2007/03/29 punkti 2 alusel.

Laenulepingust ega muudest dokumentidest ei nähtu investeerimislaenu väljamakse teostamise tähtpäeva ning sellest tulenevalt ka võimaliku viivise arvestamise tähtaega. Kohus nõustus kostja 1 seisukohaga, et viivise arvestamine on seotud esmalt treilerite omandamise finantseerimisvajaduse faktiga ning teisalt laenulepingu punktis 3.2. sätestatud maksimaalse laenu väljamaksmise tähtajaga. Hageja ei ole esitanud selgitusi ega kirjalikke dokumente treilerite omandamise finantseerimisvajaduse kohta. Samuti ei ole hageja selgitanud, millise lepingu sõlmimist on laenulepingu punktis 3.2. silmas peetud. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, millal on laenu väljamaksmise nõue muutunud sissenõutavaks ja seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks hageja nõude tunnustamist viivisenõude osas.

Laenulepingu sisust tulenevalt on üheks laenu andmise eesmärgiks investeerimislaenu andmine treilerite omandamiseks ning vastavalt laenulepingu punktile 3.1. lisatakse treilerite nimekiri laenulepingule. Kohus nõustus hagejaga, et lepingu sõlmimise hetkel ei pidanudki teada olema lepingu lisa nr 1 täpne sisu. Samuti ei ole kostja 2 tõendanud, et lepingupooltel puudus tahe tehingut teha ning neil oli soov tekitada õigusnäivust tehingu tegemisest. Kostja 2 ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et laenulepingu pooled oleks kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtavatel tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 89 lg 1 sõnastus). Vastupidi, antud juhul on pooled laenulepingut osaliselt täitnud ning üks osapooltest nõuab selle lepingu täielikku täitmist.

Lepinguvabaduse printsiibist lähtuvalt võivad lepingupooled ise kokku leppida, millistel tingimustel lepingu sõlmivad. Vaidlusaluse laenulepingu puhul võivad olla õigused ja kohustused tasakaalust väljas, kuid kostja 2 ei saa kolmanda isikuna sekkuda OÜ Vasaalia ja Soola Arenduse OÜ (pankrotis) vahelisse laenulepingusse ega analüüsida lepingutingimusi.

Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et kostja 2 oleks laenulepingu või nõudeõiguse loovutamise lepingu pooleks, seetõttu ei saa kostja 2 ka sisuliselt vaidlustada nimetatud lepinguid, sh ka pidada lepingut näiliseks või teeseldud tehinguks. Kostja 2 ei ole menetluses esitanud lepingutele ka formaalseid vastuväiteid, nt allkirja võltsituse osas.

Eeltoodust lähtuvalt asus kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja OÜ Inkasso Center nõuet OÜ Soola Arenduse pankrotimenetluses tuleb tunnustada 23 870 000 krooni ehk 1 525 571.05 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgus. Poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

4 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. AS Swedbank esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2011 otsuse täies ulatuses tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega jätta OÜ Inkasso Center hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud OÜ Inkasso Center kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1)on maakohus rikkunud oluliselt materiaalõiguse norme, kohaldades ebaõigesti VÕS §-i 76 ja on jätnud kohaldamata VÕS § 127 jj. Vastustaja poolt võlgniku vastu esitatud nõue tuleneb sellest, et võlgnik ei andnud OÜ-le Vasaalia laenu 23 870 000 krooni ulatuses, mille andmises olid võlgnik ja OÜ Vasaalia omavahelises laenulepingus nr 2007/03/29 kokku leppinud.

Vastustaja nõue (mis on omandatud OÜ-lt Vasaalia) võlgniku vastu 23 870 000 krooni on sisuliselt laenulepingu täitmise nõue (28 000 000 - 4 130 000). Sellist nõuet pankrotistunud võlgniku vastu OÜ-l Vasaalia (ega ka vastustajal tema õigusjärglasena) olla ei saa. Isegi kui võlgniku ja OÜ Vasaalia vaheline laenuleping oli võlgniku pankroti väljakuulutamise hetkel kehtiv, oli võlgniku pankrotihalduril õigus laenulepingust tuleneva võlgniku kohustuse täitmisest PankrS § 46 lg 1 alusel keelduda. Seega lepingu täitmise nõuet ei saa vastustajal võlgniku vastu eksisteerida;

2)võis OÜ-l Vasaalia võlgniku vastu tekkida laenulepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ja OÜ Vasaalia võis selle nõude loovutada ka vastustajale. Samas on täiesti ebareaalne, et ca 23,8 miljoni krooni suuruse laenu väljamaksmata jätmisega tekitati OÜ-le Vasaalia kahju samas summas. Igasuguse kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui rikkumist ei oleks toimunud (VÕS § 127 lg 1) ning OÜ Vasaalia ei saa kuidagi väita, et võlgniku poolt laenu andmisel oleks ta vara suurenenud 23 miljoni krooni võrra, kuna koos laenu saamisega oleks tal tekkinud samas suuruses kohustus võlgniku ees.

VÕS § 125 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest arvata maha igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Seega tuleb väidetavast kahjust maha arvata nii laenu tagastamise kohustus kui ka intressid, mis OÜ Vasaalia oleks laenu kasutamise eest pidanud võlgnikule tasuma;

3)vaidleb apellant vastu maakohtu seisukohale, et AS Swedbank ei saa kolmanda isikuna sekkuda OÜ Vasaalia ja Soola Arenduse OÜ (pankrotis) vahelisse laenulepingusse ega analüüsida lepingutingimusi. Ainult nõuete kaitsmise koosolekul teise võlausaldaja nõude vaidlustamise teel ongi võlausaldajal võimalus vaidlustada võlgniku ja teise võlausaldaja vaheline lepinguline suhe. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus otsuses nr 3-2-1-93-07, kus on selgitatud, et nõudele vastu vaieldes ja kostjana menetluses osaledes on võlausaldajal nõudele vastuväiteid esitades samad õigused, mis võlgnikul, keda esindab haldur.

6.OÜ Inkasso Center palub jätta AS Swedbank apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2011 kohtuotsuse muutmata.

Vastustaja vastuväidete kohaselt:

1)on apellandi väited tehingu näilisuse kohta pahatahtlikud, paljasõnalised ja täielikult tõendamata;

2)on eksitav apellandi viide asjaolule, et maakohus pidas vastustaja nõudest põhjendatuks üksnes kahjunõude põhiosa summas 23 870 000 krooni. Tegelikkuses on kohus otsuse punktis 42 märkinud, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja OÜ Inkasso Center nõuet OÜ Soola Arenduse (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb tunnustada 23 870 000 krooni (põhinõude) ulatuses.

Eeltoodus ei ole väljendit „kahjunõude“, nagu seda viitab apellant. Eeltoodust tulenevalt ei ole apellandi arutlused kahju tekkimise ja suuruse teemadel (apellatsiooni p-d 2.2 ja 2.3) asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta;

3)ei ole kohus rikkunud materiaalõiguse norme ja on õigesti kohaldanud VÕS §-i 76. Seoses asjaoluga, et tegemist on lepinguliste kohustuste täitmise nõudega, ei olnud alust VÕS § 127 kohaldamiseks;

4)on OÜ Vasaalia ja Soola Arenduse OÜ vaheline leping õiguste ja kohustuste aspektist täielikult tasakaalus. Poolte vahel 29. märtsil 2007 sõlmitud lepingu kohaselt kohustus Soola Arenduse OÜ investeerima OÜ Vasaalia poolt omandatavate sõiduautode veoks mõeldud 10 treileri ostmisse. Osundatud lepingu punkt 3.3 sätestab, et liisinglepingute lõppemisel treilerite omandamisega OÜ Vasaalia poolt annab OÜ Vasaalia treilerite omandi üle Soola Arenduse OÜle, millega loetakse investeerimislaen tagastatuks.

7.Soola Arenduse OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Karin Antsov palub jätta AS Swedbank apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 7. oktoobri 2011 kohtuotsuse muutmata.

Vastustaja vastuväidete kohaselt:

1)jääb pankrotihaldur nende seisukohtade juurde, mida ta on väljendanud maakohtus ning leiab, et põhjendatud on tunnustada OÜ Inkasso Center nõuet põhinõude osas 23 870 000 krooni (1 525 571,05 eurot);

2)on maakohus põhjendatult jätnud tunnustamata Inkasso Center OÜ nõude osas, mis puudutab arvelduslaenu summas 1 000 000 krooni tasumist. Seega on maakohtu otsus antud nõude osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus;

3)on maakohtu otsus OÜ Inkasso Center viivisenõude osas seaduslik ja põhjendatud ning seda juba pankrotihalduri poolt varasemalt väljendatud seisukohast tulenevalt, millega on nõustunud ka maakohus. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, millal on laenu väljamaksmise nõue muutunud sissenõutavaks ja seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks hageja nõude tunnustamist viivisenõude osas;

4)on vastustaja nõue võlgniku vastu, mis on omandatud OÜ-lt Vasaalia sisuliselt laenulepingu täitmise nõue, mille näol on olemuslikult tegemist laenu väljamaksmise nõudega, kuivõrd pooltevaheline leping on vormistatud laenulepinguna. Samas ei saa õigeks pidada apellandi väidet selle kohta, et taolise sisuga nõuet ei ole võimalik pankrotivõlgniku vastu esitada. Antud nõude põhjendatuse üle otsustamisel tuleb lähtuda sellest, millisel eesmärgil kohustus Soola Arenduse OÜ teostama rahalisi makseid OÜ-le Vasaalia. Lepingu punkt 3 kohaselt kohustus Soola Arenduse OÜ finantseerima OÜ Vasaalia poolt treilerite omandamist ning vastava finantseeringu kohustus Soola Arenduse OÜ tegema hiljemalt kahe aasta jooksul treilerite omandamiseks sõlmitud kapitaliliisingu lepingute sõlmimisest arvates. AS Swedbank poolt 31. märtsil 2011 esitatud vastuse kohaselt on OÜ Vasaalia poolt sõlmitud liisingulepingud perioodil 23. märts 2007 - 1. oktoober 2008. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et OÜ Vasaalia poolt on liisingulepingud sõlmitud ning vastavalt lepingu punktile 3.2. on finantseerimisnõuded muutunud sissenõutavaks. Seega on täidetud lepingust tulenev alus OÜ Vasaalia poolt OÜ Soola Arenduse vastu esitatava rahalise nõude täitmiseks;

5)on võlgniku lepinguliste kohustuste täitmine reguleeritud PankrS §-s 46, mille lõige 1 annab pankrotihaldurile kaks tegutsemisvõimalust. Käesolevas situatsioonis ei ole ilmselt mõeldav PankrS § 46 lõikes 1 sätestatud võimalus täita võlgniku laenulepingust tulenev kohustus, sest selleks puuduvad rahalised vahendid. Juhul, kui pankrotihaldur loobuks võlgniku lepinguliste kohustuste täitmisest, siis saab OÜ Vasaalia, antud juhul nõude omandanud OÜ Inkasso Center, esitada vastavalt PankrS § 46 lõikele 7 lepingu täitmata jätmisest tuleneva nõude pankrotivõlausaldajana. OÜ Inkasso Center ongi käesoleval juhul esitanud lepingu täitmise nõude pankrotivõlausaldajana OÜ Soola Arenduse (pankrotis) pankrotimenetluses, mistõttu ei muudaks pankrotihalduri poolt lepinguliste kohustuste täitmisest loobumine olukorda;

6)nõustub pankrotihaldur apellandi väitega selles osas, et just nõuete kaitsmise käigus on võlausaldajal võimalus esitada vastuväited ja põhjendused teise võlausaldaja nõudele. Samas tuleb maakohtu vastavat seisukohta, s.t punktis 40 toodud seisukohta, vaadelda tervikuna, sest maakohus on AS Swedbank poolt kolmandate isikute vahelise võlasuhte vaidlustamise osas ühtlasi viidanud ka sellele, et AS Swedbank ei ole menetluses esitanud lepingutele formaalseid vastuväiteid nt allkirja võltsituse osas. Pankrotihaldur on ka maakohtus esitanud omapoolse seisukoha selle kohta, et AS Swedbank väidab, et hageja nõude aluseks olev laenuleping on näilik tehing ning, kuid samas ei ole hageja esitanud tõendeid kohta, et tegemist oleks 6 tagantjärele koostatud lepinguga. Võlausaldajal, kes võlgniku ja teise võlausaldaja vahelist võlasuhet vaidlustab, on vastavalt TsMS § 230 lõikele 1 kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

8.Ringkonnakohus palus menetlusosalistel vastata täiendavatele küsimustele asja kohta.

Hageja vastuse kohaselt sõlmiti leping eesmärgil, mis on lepingus kirjas. Lepingu täitmise tähtaeg investeerimislaenu osas on fikseeritud lepingu punktis 3.2 ja laenusaaja jaoks on fikseeritud lepingu täitmise tähtaeg lepingu punktis 3.3. Seltsing moodustati tähtajaga, mis on osutatud lepingu punktis 3.5. Nõude loovutus on kehtiv.

Kostja 1 vastuse kohaselt oli lepingu eesmärk rahaliste vahendite võimaldamine OÜ-le Vasaalia.

Investeerimislaenu lõplikuks väljamaksetähtajaks oli lepingu p 3.2 kohaselt 29. Märts 2009.

Tagasimaksetähtajaks oli lepingu p 3.3 kohaselt liisinglepingute lõppemise tähtaeg. OÜ-le Soola Arenduse ei ole treilerite omandit üle antud. Omandiõiguse üleandmise eelduseks oli omandamise finantseerimine ja niikaua, kui finantseerimist ei ole toimunud, ei ole ka alust omandiõiguse üleandmiseks. Hageja nõue on esitatud laenu väljamaksmise nõudena, kuid sisuliselt võib olla tegemist ka kahju hüvitamise nõudega, kuivõrd OÜ Soola Arenduse ei ole lepingulist kohustust nõuetekohaselt täitnud. Juhul kui pooled on käsitlenud investeerimislaenu tähtajalise seltsinguna, siis ei ole tähtaeg saabunud, kuna liisinglepingud on sõlmitud perioodil 23. märts 2007 – 1. oktoober 2008 kõik viieks aastaks. Juhul kui liisingulepingud on üles öeldud, on vastavaks tähtajaks liisingulepingute lõppemise aeg. Nõude loovutamine hagejale on VÕS § 588 kohaselt kehtiv. Küsimus on, kas tegemist on ikka seltsingust tuleneva nõudega.

Poolte kokkulepet laenu andmises võib käsitleda eraldi laenusuhtena. Laenulepinguna pealkirjastatud leping võib sisaldada erinevaid pooltevahelisi õigussuhteid, kuid laenu väljamaksmise osas tekkinud nõue on käsitletav laenulepingust tuleneva nõudena.

Kostja 2 vastuse kohaselt jääb lepingu tegelik eesmärk kostjale 2 segaseks. Võlgnikul ei olnud laenulepingus kokku lepitud rahalisi vahendeid, et neid OÜ-le Vasaalia laenata. OÜ-l Vasaalia ei olnud seda raha tegelikult vaja, sest OÜ Vasaalia sõlmis liisingulepingud ka ilma Soola Arenduse OÜ laenuta. Soola Arenduse OÜ oli kinnisvaraarenduse ettevõte, mitte transpordiettevõte ja seltsingulepingu tulemusena treilerite omandamine ei saanud olla kinnisvaraettevõtte eesmärgiks. Kuna laenusaaja ja laenuandja olid lähikondsed, siis olid nad eelnevast teadlikud. Võlgniku poolt OÜ-le Vasaalia reaalselt antud laenust 3 040 000 krooni piisas liisingulepingute esimeste osamaksete (omafinantseeringu 10 %) tasumiseks. Liisitud treileritega oleks OÜ Vasaalia pidanud teenima piisavalt, et tasuda liisingumakseid ja teenida kasumit ja OÜ-l Vasaalia puudus tegelik vajadus veel täiendavalt Soola Arenduse OÜ-lt laenu saada. Treilerite omand ei ole käesolevaks ajaks üle antud ei Soola Arenduse OÜ-le ega OÜ-le Vasaalia, sest liisingulepingute tingimuste olulise rikkumise tõttu ütles liisingufirma liisingulepingud erakorraliselt 22. juulil 2009 üles. Vastavalt lepingu p 3.5 sõnastusele moodustasid pooled investeerimislaenu osas seltsingu. Kõik muu, sh seltsingu liik jääb lepingut lugedes selgusetuks. Seltsing võib olla lõppenud VÕS 596 lg 1 p 5 kohaselt, aga kindlasti on seltsing lõppenud VÕS § 596 lg 1 p 7 kohaselt, kuna 30. aprillil 2010 on kuulutatud välja Soola Arenduse OÜ pankrot ja 30. detsembril 2010 on välja kuulutatud teise seltsinglase Vasaalia OÜ pankrot. Seltsing oli p 3.5 kohaselt tähtajaline, tähtajaks oli treilerite omandamiseks sõlmitud liisingulepingute tähtaeg, mis saabus erakorralise ülesütlemisega 22. juulil 2009. Seega on seltsing lõppenud 22. juulil 2009. Investeerimislaenu võib käsitleda panusena seltsingusse.

Vastavalt VÕS §-le 588 ei saa seltsinglastele üksteise suhtes kuuluvad seltsingulepingust tekkinud nõudeid loovutada, seega ei ole kehtiv ka OÜ Vasaalia ja Inkasso Center OÜ vahel toimunud seltsingulepingust tulenev nõude loovutamine.

7 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu osas, millega maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse, millega jätab hagi ka vaidlustatud osas rahuldamata. Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust vaatab ringkonnakohus maakohtu otsust läbi üksnes vaidlustatud ulatuses, 1 525 57,05 euro suuruse investeerimislaenu nõude tunnustamises Soola Arenduse OÜ pankrotimenetluses.

10.Maakohtu otsusest saab järeldada, et maakohus käsitles hageja nõuet lepingu täitmise nõudena. Maakohus leidis, et tehing, millest hageja nõue tuleneb ei ole tühine ja tunnustas hageja nõuet Soola Arenduse OÜ pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena 23 870 000 krooni ehk 1 525 571.05 euro ulatuses, mis on investeerimislaenu tasumata osa. Vaidlust ei ole selles, et hageja on nõude omandanud loovutuse kaudu OÜ-lt Vasaalia. Vastuses ringkonnakohtule asus kostja 2 seisukohale, et nõude loovutus ei ole VÕS §-st 588 tulenevalt kehtiv, kuna seltsinglastele üksteise suhtes kuuluvaid seltsingulepingust tulenevaid nõudeid ei saa loovutada.

11.Kohtule on esitatud laenulepinguna pealkirjastatud leping, milles on pooled mh kokku leppinud investeerimislaenu tingimuste osas järgmist:

-punkt 3.1. Investeerimislaenuga osaleb laenuandja 10 sõiduautode veoks mõeldud treileri omandamises. Treilerite omandamiseks sõlmib kapitaliliisingu lepingud laenusaaja oma nimel.

Treilerite nimekiri lisatakse käesolevale lepingule;

-punkt 3.2. Investeerimislaenu väljamaksmine toimub vastavalt treilerite omandamise finantseerimisvajadusele, kuid mitte hiljem kui kahe aasta jooksul lepingu sõlmimisest;

-punkt 3.3. Punktis 3.1 nimetatud liisinglepingute lõppemisel treilerite omandamisega Laenusaaja poolt annab Laenusaaja treilerite omandi Laenuandjale, millega loetakse investeerimislaen tagastatuks;

-punkt 3.5. Pooled loevad, et investeerimislaenu osas moodustavad nad seltsingu ning laenusaaja ja laenuandja kannavad mõlemad riske, mis on seotud äriliste küsimustega.

Sealjuures ei kuulu investeerimislaenu summa tagastamisele juhul, kui treilerid hävivad, treilerite omandamine osutub võimatuks vms. Seltsing on tähtajaline, tähtajaks on treilerite omandamiseks sõlmitud liisinglepingute tähtaeg.

12.PankrS § 94 lg 1 kohaselt peab pankrotivõlausaldaja nõude avalduses märkima nõude sisu, aluse, suuruse, samuti selle, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Hageja poolt Soola Arenduse OÜ pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses (lk 6) puuduvad andmed nõude sisu ja aluse kohta, st nõudeavaldusest ei nähtu, millise sisuga nõue on hagejale loovutatud. Nõudeavalduse lisana on hageja esitanud pankrotihaldurile laenulepingu nr 2007/03/2009 (lk 10-11) ja 28. juuni 2010 nõude loovutamise lepingu. Nõude loovutamise lepingus on märgitud üksnes loovutatud nõude suurus. PankrS § 94 lg 3 kohaselt oleks pankrotihaldur pidanud andma nõudeavalduse esitajale (hagejale) tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Asja materjalide kohaselt pankrotihaldur ei ole seda teinud, mistõttu tulnuks maakohtul kõigepealt välja selgitada hageja nõude sisu ja alus.

Maakohus ei ole hagi rahuldades välja selgitanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, millega on rikkunud TsMS § 392 lg-s 1 sätestatut. Ka on maakohus rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1).

13.Seega tuleb ringkonnakohtul asja lahendamiseks kõigepealt välja selgitada, milles võib seisneda hageja võimaliku nõude sisu ja alus, mille tunnustamist hageja võlgniku pankrotimenetluses taotleb. Selleks tuleb kohtul lepingu sätteid tõlgendada ja tuvastada lepingu eesmärk. Pooled on vaieldava lepingu pealkirjastanud laenulepinguna, samas sisaldab lepingu p 3.5 kokkulepet, milles pooled on leppinud kokku moodustada investeerimislaenu osas 8 tähtajaline seltsing. Hageja on saanud nõude loovutuse teel ja asja materjalide hulgas puuduvad andmed selles, milline oli poolte tegelik ühine tahe tehingu tegemisel, mistõttu lähtub kohus VÕS § 29 lg 4 kohaselt tehingu tõlgendamisel lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamast. Asjas on tuvastatud, et tehingu pooled olid lähikondsed PankrS § 117 mõttes.

OÜ Soola Arenduse tegeles kinnisvara arendamisega ja OÜ Vasaalia transporditeenuste osutamisega. Lepingu on poolte esindajatena allkirjastanud A.S. ja K.K. , kes olid tehingu tegemise ajal mõlema poole juhatuse liikmed. VÕS § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsinglased tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 581 lg 1 kohaselt võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Seltsinglase panuseks võib olla ka laenu andmine seltsingule. Ringkonnakohus leiab lepingut tõlgendades, et antud juhul oli lepingu sõlmimise eesmärgiks üksteise vastastikune abistamine finantsvahenditega, sellest tuleneb ka poolte õiguste ja kohustuste teatud ebaproportsionaalsus. Samal eesmärgil on pooled sõlminud tähtajalise seltsingu 10 treileri omandamiseks. Lepingu tähtajaks oli lepingu p 3.5 kohaselt liisinglepingute tähtaeg. TSÜS § 134 lg 2 kohaselt saab tähtaja määrata muu hulgas kindlalt saabuva sündmusega.

14.Kostja 2 on esitanud tehingu tühisuse vastuväite, leides, et tehing on näilik. Maakohus leidis, et kostja 2 kolmanda isikuna ei saa lepingut vaidlustada, sh esitada tehingu tühisuse vastuväidet.

Ringkonnakohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. PankrS § 101 lg-st 2, § 103 lg-test 2, 3 ja §-st 107 tuleneb, et nõudele vastu vaieldes ja kostjana menetluses osaledes on võlausaldajal nõudele vastuväiteid esitades samad õigused, mis halduril. Seega on võlausaldajatel õigus esitada ka neid vastuväiteid, mis on seotud tehingu võimaliku tühisusega (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-93-07).

TSÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Seega võivad pooled näiliku tehinguga soovida tekitada üksnes õigusnäivust, nagu tehing oleks tehtud. Oluline on seejuures poolte tahe, seega tuleb eelkõige tehingu näilikkuse tuvastamisel tehingut sisuliselt hinnata, st hinnata poolte tahteavaldusi, et selgitada, mida tegelikult sooviti. Tahteavalduse näilikkuse tõendamiskoormus lasub TsMS § 230 kohaselt isikul, kes seda väidab. Näiliku tehingu puhul on pooltel mingi huvi jätta mulje kolmandatele isikutele, et tehing on tegelikult tehtud ja õiguslikud tagajärjed saabunud.

Hagi esitamise ajaks olid mõlemad tehingu pooled pankrotis, laenusaaja on oma nõude loovutanud hagejale. Lepingule on alla kirjutanud poolte esindajatena A.S. ja K.K. , kes olid mõlemad sel ajal mõlema lepingu poole seaduslikud esindajad. Seega oli tegemist tehinguga, mis oli tehtud eelduslikult huvide konfliktis TsÜS § 131 tähenduses. Kuna tehingu mõlemad pooled on juriidilised isikud, siis on poolte tahteavaldused tehtud esindajate, st A.S. ja K.K. kaudu. Samas puuduvad asjas igasugused tõendid selle kohta, et need isikud tahtsid jätta tehinguga kolmandatele isikutele muud muljet, kuid tehingust nähtub.

Kostja 2 väited selles, et tehingu dokument on koostatud dokumendis märgitust hilisemal kuupäeval ja OÜ-l Vasaalia puudus vajadus seoses 10 sõiduki ja 10 treileri kapitaliliisingu lepingutega treilerite omandamiseks 2 aasta jooksul maksta liisinguandjale 27 000 000 krooni, ei ole aluseks pidada tehingut näiliseks. Väide, et tehingu eesmärk on saavutada Soola Arenduse OÜ pankrotimenetluses soodsam positsioon on tõendamata. Maakohus on tuvastanud, et tehingut on osaliselt täidetud ja seda seisukohta ei ole pooled vaidlustanud. OÜ Vasaalia ise on esitanud võlgnikule täitmata kohustusest tulenevaid kahju ja viivise arveid (lk 13-17). Seega ei ole kostja 2 tõendanud oma väidet tehingu tühisuse osas näilikkuse tõttu.

9 15. VÕS § 588 kohaselt seltsinglastele üksteise suhtes kuuluvaid seltsingulepingust tekkinud nõudeid ei saa loovutada, välja arvatud seltsingu juhtimisest tulenevate kulutuste hüvitamise nõue ja nõue kasumile või likvideerimisel saadavale varale. Nimetatud sätte eesmärk on kindlustada seltsinglaste personaalne seotuse põhimõte ning tagada seltsinglase poolt seltsingulepingust tulenevate õiguste personaalne teostamine. Seega on keelatud imperatiivselt kõigi nende seltsingulepingust tulenevate nõuete loovutamine, mis võivad kahjustada seltsinglaste personaalset seost. Kuna ringkonnakohus on tuvastanud, et hageja nõue 1 525 571.05 eurot, mis on saadud loovutuse teel OÜ-lt Vasaalia, on seltsingusse panuse tegemise nõue, siis on sellise nõude loovutamine vastuolus VÕS § 588 sätestatud keeluga, nõude loovutamise leping on TSÜS § 87 kohaselt selles osas tühine ja hagi tuleb eelkõige seetõttu jätta rahuldamata.

16.Ringkonnakohus leiab lepingu punkti 3.5 tõlgendades, et kuna seltsing oli tähtajaline ja eesmärki ei õnnestunud saavutada, siis lõppes seltsing liisingulepingute erakorralise ülesütlemisega 22. juulil 2009. Liisingulepingute ülesütlemise fakti osas pooltel vaidlust ei ole.

Kostja II vastusest ringkonnakohtu küsimustele nähtub, et liisingulepingud on erakorraliselt üles öeldud 22. Juulil 2009, seega enne OÜ Soola Arenduse pankroti välja kuulutamist 30. aprillil 2010. Seega lõppes ka OÜ Soola Arenduse ja OÜ Vasaalia vaheline tähtajaline seltsingu leping enne OÜ Soola Arenduse pankroti väljakuulutamist. VÕS § 596 lg 1 p 5 kohaselt lõpeb seltsing eesmärgi saavutamisega või selle saavutamise võimatuse ilmnemisega. Antud juhul ilmnes eesmärgi saavutamise võimatus. Igal juhul on seltsing lõppenud seltsinglase pankroti väljakuulutamisega (VÕS § 596 lg 1 p 7). Seltsinglane võib keelduda seltsingulepingust temale tulenevate kohustuste täitmisest VÕS § 110 alusel. Kuna seltsing on lõppenud, siis on ka OÜ Soola Arenduse kohustus teha panuseid lõppenud. VÕS § 186 p 9 kohaselt võib võlasuhe lõppeda lepingus ettenähtud juhul. Hagi tuleb ka seetõttu jätta rahuldamata.

17.Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et hagi tuleks jätta rahuldamata ka siis, kui lepingu punkte 3.1 – 3.5 tõlgendades kohus ei tuvastaks seltsingulepingu olemasolu. Sellisel juhul võiks hageja nõuet tõepoolest käsitleda laenulepingu täitmise nõudena, millisele seisukohale asus ka maakohus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Laenulepingu mõistest tulenevalt on laenuandjal pärast omapoolsete laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist õigus oodata ka laenusaajalt oma kohustute täitmist, st laenuandjal on laenulepingu täitmise järgselt õigus nõuda laenuks antud raha tagastamist. Lepingu p 3.5 kohaselt ei kuulu investeerimislaenu summa tagastamisele siis, kui treilerid hävivad, treilerite omandamine muutub võimatuks, lepingu tähtajaks lugesid pooled treilerite omandamiseks sõlmitud liisingulepingute tähtaja. Lepingu punkti 3. 5 tuleb tõlgendada hea usu põhimõtte kohaselt viisil, mis väldiks teisele lepingu poolele kahju tekitamist, lepingu poole pankroti korral ei saa lepingut tõlgendada viisil, mis tooks kaasa kahju tekitamise pankrotistunud lepingu poole võlausaldajatele. Kui käsitleda poolte suhteid üksnes laenusuhetena ja kui lepingu punktis 3. 5 on kokku lepitud, et saadud investeerimislaen ei kuulu tagasimaksmisele, kui treilerite omandamine muutub võimatuks, siis samamoodi ei saa kuuluda laenusaajale väljamaksmisele investeerimislaen olukorras, kus on teada, et laenu tagastamine punktis 3.3 kokku lepitud viisil ei ole enam võimalik seetõttu, et OÜ Vasaalia ja seega ka hageja tema õigusjärglasena ei ole kunagi saanud seoses liisingulepingute erakorralise ülesütlemisega lepingu lisas nr 1 loetletud treilerite omanikuks ja ei saa seega ka nende omandiõigust OÜ-le Soola Arenduse üle anda.

Maakohus pole nimetatud asjaolule hagi osalisel rahuldamisel tähelepanu pööranud. Seega puudus OÜ-l Vasaalia 28. juunil 2010 nõue OÜ Soola Arenduse OÜ vastu, mida hagejale loovutada.

18.Kostja 2 on vastuses hagile ja apellatsioonkaebuses ning kostja 1 vastuses ringkonnakohtule avaldanud seisukohta, et hageja nõuet tuleks käsitleda kahju hüvitamise nõudena.

Ringkonnakohus märgib, et hageja nõudeavaldusest ei nähtu, et hageja oleks esitanud kahju 10 hüvitamise nõude. PankrS § 107 kohaselt saab võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist üksnes samal alusel, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Ka hageja ise on vastuses apellatsioonkaebusele eitanud kahjunõude olemasolu (lk 198). Seega on asjakohatud apellatsioonkaebuse väited selles, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata võlaõigusseaduse kahju hüvitamist reguleerivad normid (VÕS § 127 jj). Samuti ei ole asjakohased ja ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks apellandi arutlused PankrS § 46 lg 1 kohaldamise osas, kuna ringkonnakohus on tuvastanud, et võlgnikul puudus pankroti välja kuulutamise seisuga lepinguline kohustus hageja ees, mille täitmist saaks hageja nõuda.

19.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hagi nõude tunnustamiseks 1 525 57,05 eurot tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et OÜ Vasaalia loovutas hagejale seltsingusse panuse tegemise nõude ja sellise nõude loovutamine on tühine. Ka oleks seltsingusse panuse tegemise nõudeõigus seoses seltsingu lõppemisega lõppenud. Kui poolte vahelisi suhteid ei saa käsitleda seltsinglaste vaheliste suhetena, siis on lõppenud võlausaldaja nõue võlgniku vastu laenulepingu täitmiseks.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hagejal on lepingu järgi kohustuse täitmise nõue, mida tuleb võlgniku pankrotimenetluses tunnustada teise järgu nõudena.

20.TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 kohaselt tuleb kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 11 Kersti Kerstna-Vaks

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.