← Eesti

2-11-65022/5

Obsah (8)§ 468§ 448§ 444§ 407§ 173§ 162§ 175§ 177

Tsiviilasi nr: 2-11-65022 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsuse tervikotsus) Tsiviilasja number 2-11-65022 Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja ko

§ 468lg 1 p 2). Edasikaebamise kord 1

(5)Tsiviilasi nr: 2-11-65022 Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg 42.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (arve nr 10220034796011) või AS Swedbank (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks 3100057277. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 30.12.2011 AS Starman esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse T.P.ilt võlgnevuse 361,11 eurot ja viivise 361,06 eurot saamiseks. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud ja hageja taotlusel kohus rahuldas hagi 13.02.2012 tagaseljaotsusega. Kohus vormistas tagaseljaotsuse

§ 444lg 4 alusel resolutsioonotsusena, s.o kirjeldava ja põhjendava osata.

Tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte 16.02.2012. Kostja teatas kohtule 28.02.2012, s.o kaja esitamiseks ette nähtud 14 päeva jooksul, et soovib esitada kaja ning palus väljastada kirjeldava ja põhjendava osaga kohtuotsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 448 lg 42 alusel kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättesaamisest. HAGEJA NÕUE JA NÕUDE PÕHJENDUS Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 16.05.2008 kliendilepingu nr 5466209, liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr L-412800 ja liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr L-412798, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kinnitas, et nõustub lepingute 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-11-65022 lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata ei ole kostja midagi ette võtnud võlgnevuse likvideerimiseks. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata perioodil 01.06.2008 - 04.11.2008 esitatud arved summas 361,11 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivised. Starmani Üldtingimuste p 8.1. järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 843,83 eurot. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 361,06 eurot. Hageja taotles hagi lahendada kirjalikus menetluses ning juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile ei vasta, rahuldada hagi tagaseljaotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1.

§ 407

lg 1 järgi kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Väljastusteatelt (tlk 42) nähtuvalt toimetati käesolevas tsiviilasjas hagiavaldus lisadega ja menetlusse võtmise määrus kostjale isiklikult kätte 16.01.
  2. Menetlusse võtmise määrusega kohus kohustas kostjat kirjalikult hagile vastama kohtumääruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul. Seega vastamise tähtaeg möödus 31.01.2012 kell 24:
  3. Menetlusse võtmise määrus sisaldas hoiatust, et kui kostja tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust ei esita, rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Kostja ei ole kohtule vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Hageja taotlusel kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 3.

§ 444

lg 4 teise lause alusel kohus piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

  1. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest ja hagile lisatud dokumentidest nähtuvalt oli poolte vahel kliendilepingust nr 5466209, seadme kasutamise lepingust nr L-412800 ja seadme kasutamise lepingust nr L-412798 (hagiavalduses on seadme kasutamise lepinguid nimetatud liitumis- ja teenuse osutamise lepinguteks) tulenev võlasuhe. Hageja kohustus kostjale osutama telekommunikatsiooni teenuseid (Zuum-TV) ja andma kostjale kasutamiseks seadmed, kostja kohustus selle eest tasuma vastavalt esitatavatele arvetele. Hageja on põhistanud, et kostja on jätnud tasumata talle 01.06.2008 – 04.11.2008 esitatud arved kokku summas 361,11 eurot.
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 1 ja § 108 lg 1 annavad võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-11-65022 täitmist. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, on õiguslikult põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja tasumata arvete summa 361,11 eurot.
  1. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda lepingulist kohustust rikkunud võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud määras. Kliendilepingu ja seadme kasutamise lepingute lahutamatuks lisaks olevate AS Starman Üldtingimuste punktis 8.
  2. on pooled kokku leppinud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tasutava viivise määras 0,2 % tähtaegselt laekumata summalt kalendripäevas. Hageja arvestuste kohaselt oli hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 843,83 eurot. Tegutsedes heas usus ja lähtudes mõistlikkuse põhimõttest hageja vähendas viivisesummat põhivõla summani. Kohus leiab, et hageja nõutav viivisesumma 361,06 eurot on mõistlik, viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 7.

§ 173

lg 1 ja § 1741 lg 1 alusel kohus märgib tagaseljaotsuses menetluskulude jaotuse ja määrab kohe kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuna kohus hagi rahuldas. Hagiavaldusele lisatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 76,69 eurot ja õigusabi tasu 166,17 eurot. Riigilõivu hüvitamise nõue on täies ulatuses põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 8.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt

§-s 218 sätestatule.

§ 175

lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse 12.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (01.01.2011 jõustunud redaktsioonis) § 1 lg 1 järgi on varalise nõudega tsiviilasjas, mille hind on kuni 640 eurot, teiselt poolelt sissenõutav lepingulise esindaja kulu maksimaalselt 320 eurot. Hageja taotletud õigusabi kulu seda piirsummat ei ületa. Arvestades aga käesoleva vaidluse sisu, hageja lepingulise esindaja koostatud dokumentide sisu ja mahtu, kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi kulu 166,17 eurot. Tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega. Hageja on esitanud kohtutele sadu sarnaseid hagisid, hagiavalduse vormistamisel kasutatakse õigusteadmistega isiku poolt ettevalmistatud tüüpteksti ning sisuliselt tähendab iga järgmise hagi vormistamine tekstis nimede ja numbrite muutmist, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega ning peale hagiavalduse ei ole hageja lepinguline esindaja koostanud käesolevas tsiviilasjas ühtegi dokumenti. Kohus leiab, et 3-leheküljelise, tüüptekstiga põhjale vormistatud hagiavalduse koostamise ja lisade kokkupanemise eest on põhjendatud ja vajalik õigusabi kulu 80 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 156,69 eurot. 9. Vastavalt

§ 177

lg-le 2 kohus märgib käesolevas tagaseljaotsuses hageja taotluse alusel, et kostja peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on viivise määraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, so Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja1.juulit. Alates 01.01.2012 on nimetatud viivisemäär 8 % aastas ehk 0,022 % päevas. 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-11-65022 Heli Käpp Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.