KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2427 Haldusasi OÜ P kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne ma

§ 52

lg 1 sätestab, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektroniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Käesoleval juhul on maksuhaldur valinud väljastusteatega kättetoimetamise. Väljastusteatega on kaebaja maksuotsuse kätte saanud 12.09.

1. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et maksuotsuse kättetoimetamiseks tuleb lugeda 14.06.
3. E poolt väljastatud teabenõude vastusest tuleneb, et tähtkiri saabus S postkontorisse 13.06.
4. Väljastuskatse tehti samal päeval, mis ebaõnnestus põhjusel, et antud aadressil firma ei asu, vaid rendib sellel aadressil ruume ning kirjakandja ei saanud tähtkirja väljastada. Teade saadetise saabumisest pandi saaja postkasti 14.06.
5. Kaebaja leiab, esitatud teave on ebaõige, kuna käesoleval juhul puuduvad andmed, kuidas kättetoimetamise katse on toimunud. Postitöötaja ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi väljastusteatega tähtkirja kättetoimetamiseks, kusjuures nii varasemalt kui hilisemalt on postitöötaja teisi kirju OÜ P kontorisse toonud.
6. OÜ P asub aadressil ..., sellel aadressil asub nii kontor kui tsehh. Samal territooriumil asub palju äriühinguid, postkastid on toodud värava juurde ning seal on reas kõikide territooriumil asuvate äriühingute postkastid. Värav on tööajal avatud, valvur on kohal tööpäeviti õhtul alates 17.0008.00 hommikuni ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. OÜ P kontor ja tsehh on avatud igal tööpäeval kella 7.30-18.
7. Väide, et antud aadressil firmat ei asu, ei vasta tõele.
8. Kaebaja rõhutab, et AS E vastuse kohaselt kuulub teade saadetise saabumise kohta lihtsaadetise kategooriasse ning AS-il E puudub võimalus seda dokumentaalselt kinnitada, kuna lihtsaadetist ei registreerita. Seega on 14.06.2011 tähtkirja OÜ P postkasti jätmine tõendamata. Kaebaja kinnitab, et tema postkasti aadressil … ei ole tähtkirja saabunud.
9. Kaebajale ei saa ette heita juriidilisel aadressil posti vastuvõtmise korraldamata jätmist. Kaebaja on oma registrijärgsel aadressil korraldanud posti vastuvõtmise. 14.06.2011 teatise jätmine postkasti ei ole objektiivselt tõendatud. Kaebaja ei pea tõendama, et ta ei ole teatist saanud. Tõendamiskoormust peab kandma maksuhaldur. Maksuhalduri kõrgendatud tõendamiskohustus tuleneb asjaolust, et

§ 54

lg 6 regulatsioon võib riivata ja kitsendada põhiseadusega tagatud isiku kaebeõigust, teatise jätmine peab olema üheselt tuvastatav. 2 12. Maksuotsuse kohta teate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes puudusid eeldused. Ametlikes Teadaannetes avaldamine on sätestatud HMS § 31 ja

§ 55

. mõlemast sättest tuleneb, et Ametlikes Teadaannetes avaldamise aluseks on üheaegselt esinevad asjaolud: kui isik ei asu teadaoleval aadressil, asukoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Käesoleval juhul puuduvad sellised alused, mis võimaldaksid väita, et asukohta ei oleks teada ning dokumenti ei olnud muul viisil võimalik kätte toimetada. Kuna maksuhaldur ei proovinud maksuotsust muul viisil kätte toimetada ega sellest kaebajale muul viisil teada anda, ei olnud Ametlikes Teadaannetes avaldamise eeldused täidetud. Kuna muid meetmeid haldusakti teatavakstegemiseks ega kättetoimetamiseks kasutusele ei võetud, ei saa lugeda maksuotsust kättetoimetatuks ka 19.07.2011 (Ametlikes Teadaannetes 08.07.2011 avaldamisega). Riigikohus on lahendis 3-3-1-57-02 märkinud, et ajalehes teate avaldamise puhul pole sugugi vähetõenäoline, et teade ei pruugi puudutatud isikuni jõuda.

1. Maksuhaldur ei ole E poolt maksuotsuse tagastamisel proovinud maksuotsust muul viisil kätte toimetada. Maksuhaldurile olid kontrollimenetluses teada nii OÜ P asukoht, kui ka e-maili aadressid ning telefoninumbrid. Kontrollaktis ja maksuotsuses toodud asjaoludest nähtub, et kaebaja on kogu maksumenetluse kestel oma kaasaaitamiskohustust täitnud.
2. Kaebaja on seisukohal, et tulenevalt kõikidest eelnimetatud asjaoludest ning tõenditest, on kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvad ning käesoleval juhul esinevad alused kaebetähtaja ennistamiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtade, nende põhistamiseks toodud asjaolude ja esitatud taotlusega menetlustähtaja ennistamiseks.
4. Vastustaja postitas osaühingule maksuotsuse esmakordselt väljastusteatega 10.06.2011, mille kohta jäeti AS E poolt 14.06.2011 teade kaebaja postkasti tema registriaadressil (…). Osaühing nõuetekohaselt oma registriaadressil posti vastuvõtmist ei korraldanud, mistõttu maksuotsus tagastati AS E poolt 30.06.2011 märkusega: „Tagastatud hoiutähtaja möödumisel“.
5. Dokumentide, sh haldusaktid, kättetoimetamise viisid on toodud

§ 52lg 1.

Kuna tehtud maksuotsus jäeti kaebaja poolt vastu võtmata ja tagastati, oli LÄMTK sunnitud haldusakti teatavakstegemiseks kasutama teisi, seadusandja poolt ettenähtud viise.

§ 54lg 3 võimaldab menetlusosalisele edastada nende soovil dokumente elektroonselt.

Maksumenetluse kestel edastas osaühing osa dokumente elektroonselt e-posti aadressilt P@mail.ru . Osaühing ei avaldanud soovi saada dokumente või haldusakte eelnimetatud e-posti aadressil ja maksuhalduril ilma menetlusosalise sooviavalduseta sellisel viisil dokumentidesaatmiseks õigus puudub (

§ 54lg 3 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2007 määruse nr 3-3-1-75-07 p 17).

18. Kuna posti teel maksuotsuse saatmine osaühingule ebaõnnestus, tehti maksuotsuse resolutiivosa osaühingule teatavaks

§ 55

alusel perioodilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.07.2011 avaldatud teatega, mis loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel teate avaldamisest, st 19.07.2011.

§ 54

lg 6 kohaselt võib juriidilisele isikule dokumente saata registriaadressil lihtkirjana. Kuna väljastusteatega saadetud maksuotsus jäeti osaühingu poolt vastu võtmata ja selle elektronposti aadressile saatmiseks puudus õigus, kasutas LÄMTK maksuotsuse teistkordseks teatavakstegemiseks ka perioodilist väljaannet.

1. Kaebaja seisukoht, et LÄMTK oleks võinud toimetada maksuotsuse käsipostiga osaühingu registriaadressile, ei tulene seadusest. Selleks, et kontrollida kas maksukohustuslane ka pärast kontrollimise lõppu tegutseb veel registriaadressil ja toimetada dubleerivalt AS-iga E haldusakt maksukohustuslasele isiklikult kätte, puudub maksuhalduril vastav rahaline ja koosseisuline ressurss ning seadusest tulenev kohustus. Kokkuvõtlikult öeldes on nii AS E kui LÄMTK teinud kõik endast oleneva maksuotsuse edastamiseks osaühingule. 3
2. Kaebaja seisukoht 14.06.2011 tähtkirja kohta teate mittesaamise kohta on paljasõnaline ja tõendamata ning vastuolus 28.09.2011 teabenõudele saadetud 29.09.2011 vastusega. Kuna maksumenetluse kestel osaühing oma registriaadressi ei muutnud ega avaldanud konkreetset soovi saada haldusakt kätte temale sobival muul kindlal viisil, oli LÄMTK õigustatud ja kohustatud saatma maksuotsuse äriühingu registriaadressil ning maksuotsuse tagastamisel resolutiivosa teatavaks tegema Ametlikes Teadaannetes.
3. Täiendavalt vastustaja märgib, et olles teadlik toimuvast maksumenetlusest ja antud kontrollaktist, pidi osaühing mõistlikult käituva äriühinguna eeldama maksuotsuse koostamise ja saamisega, ning seega vajaliku hoolsusega korraldama igapäevast postisaadetiste vastuvõttu. Seisukohtades esitatud väide, et kaebajal puudus igasugune alus eeldamiseks, et koostatakse ja saadetakse maksuotsus, on alusetu ja paljasõnaline ning toimunud maksumenetluse käiguga (kontrollakt) mittekooskõlas.
4. Ülaltoodust nähtuvalt on maksuotsus osaühingule teatavaks tehtud erinevatel kuupäevadel kolmel korral. Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2004 määruse nr 3-3-1-37-03 punktis 8 on Riigikohus selliste juhtude esinemisel seisukoha: Kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb kaebetähtaega hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest. Teatavakstegemisega kulgema hakanud kaebetähtaeg ei peatu ega katke uue teatavakstegemisega. Seega maksuotsus tehti osaühingule esmakordselt teatavaks 14.06.2011, so tähtkirja saabumise kohta teate jätmisega postkasti, millisest kuupäevast hakkab kulgema ka HKMS §-s 9 lg 1 sätestatud kaebuse esitamise 30 päevane tähtaeg. KOHTU PÕHJENDUSED. 23.

§ 54

lg 2 kohaselt saadetakse dokument juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil. Vastavalt

§ 54

lg 6 teisele lausele loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. AS E andmetel on teatis postisaadetise saabumise kohta välja trükitud ning kaebaja postkasti jäetud 14.06.2011. 24. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja registrijärgseks aadressiks on …,. 10.06.2011 maksuotsus on

§ 54

lg 6 kohaselt kaebajale tähtkirjaga nimetatud aadressile saadetud ja seetõttu tuleb 10.06.2011 korraldus lugeda kaebajale kättetoimetatuks teate jätmisest tähtkirja saabumise kohta 14.06.2011.

§ 54lg 6 kohaldamise eeldused on täidetud.

Eeltoodust tulenevalt tulnuks kaebus maksuotsusele esitada hiljemalt 15.07.

1. Kuna kaebus halduskohtule edastati 12.10.2011, on tühistamiskaebuse kaebetähtaeg mööda lastud.
2. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud järgida tähtaega mõjuval põhjusel. Kohus leiab, et mõjuvaid põhjusi tühistamiskaebuse tähtaja järgimiseks käesolevas asjas ei esinenud. Riigikohtu halduskolleegium on määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-00 asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel saab kohus lugeda üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja möödalasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Riigikohtu halduskolleegium on määruses haldusasjas nr 3-3-1-65-09 leidnud, et kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus. Kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitaja ei ole esile toonud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse halduskohtule õigeaegset esitamist. 4
3. Riigikohtu halduskolleegium on 03.04.2004 määruses nr 3-3-1-10-04 p-s 14 selgitanud: "Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani." Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil.
4. Kaebaja on märkinud, et OÜ P asub aadressil …, ning samal territooriumil asub palju äriühinguid, postkastid on toodud värava juurde ning seal on reas kõikide territooriumil asuvate äriühingute postkastid. Värav on tööajal avatud, valvur on kohal tööpäeviti õhtul alates 17.0008.00 hommikuni ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. Riigikohtu halduskolleegium on 10.03.2011 määruse nr 3-3-1-100-10 märkinud, et

§ 54lg 6, Ts

ÜS § 29 lg 1 ja ÄS § 62 lgde 4 ja 5 ning § 145 lg 1 p 2 koosmõjust tulenevalt ei ole juriidilisel isikul võimalik täita oma kohustust hoolitseda registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest üksnes sellel aadressil postkasti paigaldamisega. Maksuhaldur ei pea juriidilisest isikust maksumaksjale dokumente saates arvestama võimalusega, et registrijärgsel aadressil asub ainuüksi maksumaksja nimeline postkast. Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt

§ 54lg-st 6 olema võimalik aadressijärgselt üle anda.

28. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 10.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6269-21 tühistamistaotluse tähtaja ennistamiseks, mistõttu jätab kohus taotluse rahuldamata. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega kuulub haldusasja menetlus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 10.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6269-21 tühistamiseks lõpetamisele. Kadriann Ikkonen kohtunik 5