← Eesti

3-11-1690/22

3-11-1690 K O HT UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-16

§ 34

lg 1 saab tagastusnõuet arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet nagu rahalisele nõudele. Tulenevalt viidatud sätetest ei saanud kaebajatel tekkida õiguspärast ootust, et enammaksutud maksusumma kuulub igal juhul taotleja(te)le tagastamisele. Täitemenetluse seadustiku § 111 kohaselt arestib kohtutäitur sissenõude pööramiseks nõudele nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. 4 3-11-1690 Maksu- ja Tolliametile on edastatud 30.01.2011 kohtutäituri poolt rahalise nõude arestimise akt N. A suhtes algatatud täitemenetluses, millega on kohustatud maksuhaldurit nimetatud isikule võlgu olevat summat mitte maksma käesoleva nõude rahuldamiseni (tl 35, 36). Seega on antud maksuhaldur antud täiteasjas kohustatud isik, kes peab arestimisakti täitma. TMS § 112 sätestab nõuded, millele ei saa sissenõuet pöörata. Nimetatud paragrahvis toodud aluseid kohus asjas esitatud tõendite alusel ei tuvastanud. Kaebajate väidetel ei ole kohtuotsus nr 2-05-1145, millele vastustaja viitab, õiguspuhas ning täiteasja nr 027/2011/1235 algamisest said kaebajad teada alles 2011 juunis. Ühtegi tõendit ega väidet selle kohta, et kaebajad on vaidlustanud tulumaksu tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmise aluseks olevas täiteasjas tehtud arestimisakti ja/või kohtutäituri tegevuse, asjas esitatud ei ole. Kohtutäituri otsuste ja tegevuse vaidlustamiseks on sätestatud täitemenetluse seadustiku seitsmendas osas omaette menetluskord ning maksumenetluses ja halduskohtumenetluses puudub võimalus hinnata kohtutäituri aktide õiguspärasust. Kui kaebajate poolt ei ole arestimisakti vaidlustatud, kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes TMS § 114 lg 5 alusel ka ebaõige arestimisakt. Lähtudes TMS § 117 lg 2 vastutab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik oma kohustuse täitmata jätmise tõttu sissenõudjale tekkiva kahju eest. Seega juhul, kui kaebajad ei ole kasutanud täitemenetluse seadustikus ette nähtud võimalusi kohtutäituri tegevuse ja/või õigusvastase arestimisakti vaidlustamiseks, puudus maksuhalduril kui võlgniku suhtes kohustatud isikul võimalus arestimisakti võimalikust õigusvastasusest sõltumata rahuldada kaebajate tulumaksu tagastusnõue. Nähtuvalt eelpool käsitletud TMS sätetest ei olnud 19.04.2011 otsuse puhul tegemist diskretsiooniotsusega, kuna tagastusnõude rahuldamata jätmise konkreetsed alused sätestati seadusega. Seetõttu ei ole asjas määravad ega olulised kaebajate väited ja esitatud tõendid nende majandusliku olukorra kohta. Kaebajad heidavad maksuhaldurile ette nende teavitamata jätmist haldusmenetluse algatamisest. HMS § 35 lg 1 p 2 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Lähtudes HMS § 35 lg 1 p 1 algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. Käesoleval juhul esitasid kaebajad maksuhaldurile nii taotluse tagasinõude täitmiseks kui ka vaide. Seega algatati haldusmenetlused kaebajate endi taotluste alusel, mitte haldusorgani algatusel ning seetõttu ei olnud maksuhalduril kohustust teavitada kaebajaid nende endi poolt algatatud haldusmenetlusest. 5 3-11-1690 HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited.

§ 13

lg 1 on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Nimetatud sätted annab üldreegli haldusakti adressaadi ärakuulamiseks. MKS § 13 lg 2 sätestab MKS § 13 lg 1 toodud üldreeglist erandid, mille alusel ei tule maksukohustuslasele tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust. Üks selline erand on sätestatud MKS § 13 lg 2 p-s 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ärakuulamata, kui maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses, taotluses või selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kaebajad esitasid ühiselt tuludeklaratsiooni koos tagastusnõude täitmise taotlusega. MKS § 82 alusel lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, milleks on MKS § 85 lõige 1 kohaselt ka tulumaksudeklaratsioon. 19.04.2011 otsuse kohaselt arvestas maksuhaldur ühises tuludeklaratsioonis kajastatud andmete alusel välja enammakstud tulumaksusumma. Tulumaksu tasaarvestamise aluseks oli 19.04.2011 otsuse kohaselt täitemenetluses koostatud rahalise nõude arestimise akt. Lähtudes TMS § 114 lg 4 oli maksuhaldur kohustatud selle täitma. Täitemenetluses seadustik sätestab võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning täitedokumendi täitmise menetluse. TMS § 117 lg 2 kohaselt vastutab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik oma kohustuse täitmata jätmise tõttu sissenõudjale tekkiva kahju eest. Lähtudes eeltoodust oli tulumaksu tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmise aluseks N. A´l tsiviilasjas nr 2-05-1145 jõustunud kohtuotsuse alusel tekkinud rahalised kohustused. Kaebajad ei ole oma kaebuses esitanud väiteid selle kohta, et maksuhaldur on kaevatavate otsuste tegemisel kõrvale kaldunud kas taotluses või täidokumendis esitatud andmetest, mis tingiksid täiendavate lisaandmete kogumise vajaduse. Seega pidi tasaarvlemise aluseks olev nõue olema kaebajatele selge ja mõistev. Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid jättis maksuhaldur õiguspäraselt kaebajad ära kuulamata. Kaebajate väidetel ei ole nad andnud nõuolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale. Perekonnaseaduse § 25 sätete kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Käesoleval juhul on vaidluse all tulumaksu tagastusnõude taotluse lahendamisel tagastamisele kuuluv rahasumma. Lähtudes perekonnaseaduse § 25 läheb ühisomandisse omandatud vara, mis tähendab, et ühise deklaratsiooni alusel saadud raha kuulub eelduslikult ühisvarasse. Kuna antud juhul ei ole kaebajad tagastusnõude taotluse alusel raha omandanud, ei saa maksuhalduri poolt tulumaksu tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamata jätmist ja tasaarvestamist täitemenetluses esitatud nõudega, lugeda sissenõude pööramiseks ühisvarale. 6 3-11-1690 Kaebajate väidetel said nad 19.04.2011 otsusest nr 8-3.1/52327 teada alles kohtutäituri käest täiemenetluse käigus ( tl 19). Arvestades seda, et kaebajate kaebuses esitatud väidetel said nad täitemenetluse algatamisest esmakordselt teada 2011. aasta juuni kuu keskel ning asjaolu, et vaie 19.04.2011 otsusele on esitatud tähtaegselt 09.05.2011, ei ole usutav kaebajate eelpool toodud väide 19.04.2011 otsusest teada saamise kohta (tl 5, 7). Kaebuse kohaselt ei peatanud vastustaja vaide läbivaatamisel asjas menetlust, ei kuulanud kaebajaid üle, ega teavitanud kaebajaid asjas läbivaatamise ajast. Vastustaja jättis ebaseadusliku otsuse tühistamata, mis rikub kaebaja õigusi. MKS § 146 lg 1 kohaselt ei peata vaide esitamine vaidlustatava haldusakti täitmist Lähtudes nimetatud paragrahvi lg 3 võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik. Maksukohustuslase taotlusel haldusakti täitmise peatamise korral on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt tagatise esitamist, kui peatatav haldusakt sisaldab rahalist kohustust. Tagatis esitatakse ja aktsepteeritakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 120–127 sätestatule. Lähtudes eeltoodust ei ole maksuhaldur kohustatud vaide läbivaatamise ajaks maksumenetlust peatama. Vaides taotlesid kaebajad otsuse tühistamist ja tagastusnõude täitmist, esitatud tõendite kohaselt taotlust maksumenetluse peatamiseks kaebajad vaidemenetluses ei esitanud. Seega ei pidanud maksuhalduri vaidemenetluses lahendama haldusakti täitmise peatamise küsimust.

§ 13

lg 1 on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited.

§ 13

lg 2 ei tule maksukohustuslasele tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust, kui maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses, taotluses või selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Esitatud väidete ja tõendite kohaselt vaides esitatud taotluste lahendamiseks vaidemenetluses lisaandmeid ei kogutud. Hinnates käesolevas asjas esitatud kaebajate väiteid ning arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid, ei oleks kaebajatele arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega olnud võimalik vaiet rahuldada. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumisi, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. 7 3-11-1690 Annika Vendik Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.