KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 27.märtsil 2012.a. Tallinnas 3-07-102 V. S, M. S, H. M, E. E ja E. V kaebused Pärnu Linnavalitsuse poolt 18.12.2006.a. väljastatud ehitusloa nr EL-2104 ja Pärnu Linnavalitsuse 18.12.2006.a. otsuse nr 35/1042 tühistamiseks RESOLUTSIOON Jätta kaebused läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohtule esitatud kaebustes palusid V.S, M.S, E.V, H.M ja E.E tühistada Pärnu Linnavalitsuse poolt 18.12.2006.a. väljastatud ehitusluba nr EL-2104 ja selle aluseks olev linnavalitsuse sama kuupäevaga otsus nr 3-5/
- Pärnu maavanem esitas protesti Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt 8.
- 2006.a. väljastatud ehitusloa nr EL-2104 tühistamiseks, mis Tallinna Halduskohtu 31.05.2007.a. otsusega haldusasjas nr 3-07-775 rahuldati. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2008.a. otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata. Pärnu Linnavalitsuse ja AS „Y“ kassatsioonkaebused jättis Riigikohus 16.06.2008.a. määrusega menetlusse võtmata kui ilmselt põhjendamatud. 17.10.2011.a. määrusega lõpetas kohus käsitletava haldusasja menetluse(p 1), mõistis Pärnu Linnavalitsuselt välja menetluskulud E.V kasuks 527 eurot 91 senti(p 2) ja V.S kasuks 800 eurot(p 4) ning tagastas kaebajatele kaebustelt tasutud riigilõivud(p-d 3, 5-8). Kohus lõpetas menetluse kuni 31.12.2011.a. kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 24 lg 1 p 4 alusel, mis sätestas, et kohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2012.a. määrusega tühistati halduskohtu 17.10.2011.a. määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja
- Ringkonnakohus leidis, et HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise puhul peetakse silmas kaebuse kohtuvälist rahuldamist vastustaja poolt. Ka Riigikohus on 19.06.2002.a. määruses haldusasjas nr 3-3-1-36-02 asunud HKMS § 24 lg 1 p 3, mis sisult vastas selles asjas halduskohtu poolt kohaldatud sama paragrahvi lg 1 p-le 4, tõlgendamisel seisukohale, et see menetluse lõpetamise alus eeldab vastustaja poolt kaebuse õigeksvõttu ja vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamist põhjusel, et vastustaja tunnistab selle õigusvastasust. Niisuguseid asjaolusid selles haldusasjas ei esine. Riigikohus märkis viidatud lahendis, et kohtukulude kaebaja kasuks väljamõistmine vastustajalt oleks ebaõiglane juhtudel, kui menetluse lõpetamise tingis akti kehtetuks tunnistamine või akti kehtivuse kaotamine haldusorgani tahtest sõltumatutel asjaoludel ning kaebaja kaotab huvi asja edasise menetlemise vastu, kuna on saavutanud sõltumata kohtumenetlusest oma väidetavalt rikutud õiguste taastamise, mille kaitseks ta oli kohtusse pöördunud. Seetõttu polnud täidetud HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaldamise eeldused. Ringkonnakohus lisas, et tõlgendab samamoodi ka alates 1.01.2012.a. kehtiva HKMS §-s 152 lg 1 p 4 sätestatud menetluse lõpetamise alust ning seega puudub praegu alus menetluse lõpetamiseks. Kaebajad ringkonnakohtu määrust ei vaidlustanud. 3.02.2012.a. kohtunõudega palus kohus kaebajatel teatada, kas nad loobuvad kaebustest või soovivad menetlust jätkata. Vastuseks kinnitasid kaebajad, et ei loobu kaebustest ja kordasid oma 12.10.2011.a taotlusi menetluse lõpetamiseks. Kaebajad paluvad haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel või kui kohus ei pea menetluse lõpetamist võimalikuks, anda kaebajatele tähtaeg Pärnu Linnavalitsuse 18.12.2006.a otsusega nr 3-5/1042 väljastatud ehitusloa nr EL-2104 õigusvastasuse tuvastamise kaebuste esitamiseks. 28.02.2012.a. määrusega jättis kohus rahuldamata kaebajate taotlused menetluse lõpetamiseks. Kohus märkis, et arusaamatuks jääb kaebajate soov lõpetada menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel - Tallinna Ringkonnakohus on 10.01.2012.a. määruses ometi selgelt sedastanud, et osundatud sätte kohaldamise eeldused pole täidetud, mistõttu sellel alusel menetlust lõpetada ei saa. Halduskohus andis kaebajatele tähtaja nende poolt soovitud muudatustega kaebuste esitamiseks. 14.03.2012.a. teatasid kaebajad, et vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude asemel on kaebajate jaoks perspektiivi vastustajalt selles summas kahju hüvitamise nõudel, mis kaebajad on kandnud kohtukuluna, sest riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 8 lg 1 annab selleks võimaluse. 15.03.2012.a. kohtusse saabunud avalduses aga palusid kaebajad kahjunõude avaldused tagastada ja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada, märkides, et ei soovi vastustajalt oma kulude hüvitamist nõuda eeldusel, et nemad ei pea teiste menetlusosaliste kulusid kandma. Menetluskulud tuleks jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohus leiab, et kaebused tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt HKMS §-le 151 lg 2 p 1 ja §-le 121 lg 2 p 1 võib halduskohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonnakohus märkis 10.01.2012.a. määruses, et kui kaebajad leiavad, et haldusasja nr 3-07-775 lahendamise tulemusel on nende kohtusse pöördumise eesmärk saavutatud, võivad nad kaebusest loobuda, millisel juhul on võimalik lõpetada menetlus 1.01.2012.a. jõustunud HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Kui kaebajad jäävad tühistamistaotluse juurde, tuleb kohtul HKMS § 283 lg 1 alusel teha kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes kindlaks kaebuse lubatavus ja kaebeõigus. Kui kaebajad oma kaebusi muudavad, asendades tühistamistaotluse õigusvastasuse tuvastamise taotlusega(kehtiva HKMS § 37 lg 1 p 6), tuleb vastavalt HKMS §-dele 44 lg 1 ja 45 lg 2 teha kindlaks nende kaebeõigus sellise taotluse esitamiseks. 17.02.2012.a. vastuses kohtunõudele palusid kaebajad, et kohus lõpetaks menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning juhul, kui kohus ei pea sellel alusel menetluse lõpetamist võimalikuks, anda kaebajatele tähtaeg ehitusloa nr EL-2104 õigusvastasuse tuvastamise kaebuste esitamiseks. 28.02.2012.a. määruses jättis kohus kaebajate taotlused menetluse lõpetamiseks rahuldamata ning andis kaebajatele tähtaja nende poolt soovitud muudatustega kaebuste esitamiseks, mida kaebajad aga ei teinud. Kohtule esitatud vastuses paluvad kaebajad lõpetada haldusasja menetlus, märkides lõpetamise alusena taas HKMS § 152 lg 1 p
- Kaebajad õigusvastasuse tuvastamise kaebusi ei esitanud, mis tähendab, et nad ei soovi oma kaebusi muuta ja jäävad esitatud tühistamisnõuete juurde. Samas ei taha kaebajad ka menetluse jätkamist, vaid taotlevad endiselt menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, mille kohta ringkonnakohus 10.01.2012.a. määruses selgelt sedastas, et selle sätte kohaldamise eeldused pole täidetud. Halduskohus on juba jõustunud 28.02.2012.a. määrusega jätnud kaebajate taotlused menetluse lõpetamiseks samal alusel rahuldamata, mistõttu ei hakka kohus osundatud määrustes toodud põhjendusi uuesti kordama ning jätab kaebajate taotlused menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Kuna kaebajad on jäänud tühistamisnõuete juurde, tuleb kohtul vastavalt kehtiva HKMS §-le 283 lg 1 teha kaebuste esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes kindlaks kaebuste lubata2 vus ja kaebeõigus. Kuni 31.12.2011.a. kehtinud HKMS § 7 lg 1 sätestas, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Sama näeb ette ka kehtiva HKMS § 44 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt otseselt puudutab - kui vaidlustatud haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku, puudub isikul kaebeõigus. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 61 lg 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus teisiti ei sätesta. Tühistamine tähendab haldusakti kehtivuse kõrvaldamist. Kaebajad vaidlustavad Pärnu Linnavalitsuse poolt 18.12.2006.a. väljastatud ehitusluba nr EL2104 ja selle aluseks olevat linnavalitsuse sama kuupäevaga otsust nr 3-5/
- Ehitusluba on haldusasjas nr 3-07-775 tühistatud. Käsitletavas asjas 13.08.2007.a. tehtud määruses sedastas Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud linnavalitsuse planeerimisosakonna otsust ja ehitusluba tuleb käsitada ühe ja sama haldusaktina, mis on vormistatud kahes erinevas dokumendis(Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002.a. otsuse nr 3-3-1-25-02 p 11). Otsuse tühistamine toob kaasa ka ehitusloa kehtivuse lõppemise ja vastupidi. Seega on ehitusloa nr EL-2104 tühistamisega kaotanud kehtivuse ka otsus nr 3-5/1042, kumbagi haldusakti uuesti enam tühistada ei saa ning kehtivuse kaotanuna ei saa nad ka enam kuidagi kaebajate õigusi rikkuda. Seetõttu puudub kaebajatel kuni 31.12.2011.a. kehtinud HKMS §-s 7 lg 1 sätestatud kaebeõigus. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja. Vastustaja ja kolmas isik AS „Y“ kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente pole esitanud. Vastavalt HKMS §-le 109 lg 1 kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtunik: D.Maastik 3