3-11-2931/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2931 Otsuse kuupäev

1. märts 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Veljo Ahase kaebus Tartu Vangla 17.novembri 2011 käskkirja nr 1-4/2878 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Veljo Ahas Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
3. aprill 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi
4. novembri 2011 käskkirjaga nr 1-4/2878 määrati Veljo Ahasele distsiplinaarkaristuseks 30 ööpäeva kartserisse paigutamist Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.4 nõuete süülise rikkumise eest. V. Ahase distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et 19.10.2011 kella 14.00 ajal kasutas ta kaaskinnipeetav Danel Ahase suhtes füüsilist vägivalda.
5. november 2011 esitas V. Ahas nimetatud käskkirja peale vaide, Tartu Vangla direktori
6. detsembri 2011 vaideotsusega nr E5/630-1 jäeti V. Ahase vaie rahuldamata. Kaebuse põhjendused 1 Veljo Ahas palub kohtul tühistada Tartu Vangla 17.11.2011 käskkiri nr 1-4/2878, leides et sellega rikuti tema õigusi ja seati tema elu Tartu Vanglas ohtu. Kaebaja märgib, et ta pole veel aru saanud, mille eest teda nii rängalt karistati. Kõigepealt eraldati ta üksikkambrisse, seejärel pandi talle ka käerauad peale. Ta on invaliid ja ta ei ole kellelegi võimeline ülekohut tegema. Vangla on seadnud kaebaja elu vanglas täielikult ohtu, sest ta ei tohtinud ennast kaitsta ja ähvardajast üle olla. Kaebaja märgib, et distsiplinaarkaristus on rajatud ainult kaebaja varasemate karistuste najale, muud tõestust ei ole. Vangla poolsed argumendid on otsesed süüdistused, mis on ebatõesed. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta ei ole nõus 30 päevalise kartserikaristusega ja ka sellega, et tema üksinda karistada sai, kuna see oli mõlemapoolne intsident. Kui oleks kedagi karistatud, siis oleks mõlemad pidanud karistada saama. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla on seisukohal, et Veljo Ahase kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei pea kaebaja toodud selgitusi asjakohasteks. Kohtule esitatud kaebuses ei ole V. Ahas välja toonud mitte ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et tema ei ole distsipliinirikkumist toime pannud. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nähtub, et karistuse määramisel on arvestatud distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi, kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistatust ning võimalust mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Arvestades teo olemust (s.h asjaolu, et toimepandud distsipliinirikkumine on karistusseadustiku § 121 süüteo tunnustega) ning, et vastav tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, on tegemist raske distsipliinirikkumisega. Kaebaja on ise kinnitanud, et intsident toimus ja kambrikaaslaste vahel kaklus toimus. Kaalumise tulemusena on peaspetsialist-üksuse juht leidnud, et kaebaja karistamine kartserisse paigutamisega 30 ööpäevaks on kohane. Kaalutlustest ei nähtu, et määratud karistus oleks võrreldes toimepandud süüteoga ebaproportsionaalselt raske. Ekslik on V. Ahase arusaam sellest, et tema eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine on karistava iseloomuga toiming. Seoses eelnimetatud kaebaja distsipliinirikkumisega kohaldati tema suhtes Tartu Vangla 19.10.2011 käskkirjaga nr 1-4/2647 täiendava julgeolekuabinõuna muuhulgas ka eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Kuna tulenevalt VangS § 69 lg-st 1 võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada raske õigusrikkumise ärahoidmiseks, ei saa nõustuda kaebaja väitega, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on tegemist lisakaristusega. Antud juhul on tegemist üksnes ennetava meetmega. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud Tartu Vangla käskkirjaga on kaebajale Veljo Ahasele määratud distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 30 ööpäevaks selle eest, et V.Ahas 19.10.2011 kella 14.00 ajal kasutas kambrikaaslase Danel Ahase suhtes füüsilist vägivalda. Kaebaja taotleb käskkirja tühistamist, leides, et kambrikaaslasega toimunud konflikti põhjustajaks ei olnud tema, konfliktis osalesid mõlemad, kuid süüdlaseks tehti ainult kaebaja. Samuti ei ole kaebaja rahul määratud karistuse raskusega. 2 Kohus leiab, et kaebaja distsiplinaarüleastumine on tõendatud valvur K.Jalajase ettekandega nr 3417, med.töötajate K.Kivi ja M.Maidla ettekannetega, vanglaametniku J.Paluoja õiendiga ning kaebaja poolt antud seletusega, samuti kambrikaaslase kinnipeetav D.Ahase kirjaliku seletusega. Valvur K.Jalajase ettekande kohaselt (tlk.16 pöördel) kuulis ta 19.10.2011 kambrist 3145 mitmel korral valjut sõnelemist. Läbi vaateakna nägi ta, et Veljo Ahas istus seljaga tema poole, Danel Ahas viibis tualetis, samas oli tualettruumi ukse juures põrandal veretilgad. Danel Ahast üle vaadates selgus, et viimasel oli alahuul lõhki ja verine, verine oli ka esihammas, kael punetas ja otsmikul oli kriim. Valvur Veljo Ahasel visuaalsel vaatlusel vigastusi ei näinud. Spetsialist-arsti M.Maidla poolt samal päeval koostatud ettekandes on märgitud, et 19.10.2011 kella 14.44 paiku toodi meditsiiniosakonda vigastuste fikseerimiseks kinnipeetav Danel Ahas, kes enda sõnul olevat läinud kambrikaaslasega kaklema, saanud ühe löögi rusikaga vastu suud. Ettekandes on ära toodud ka D.Ahasel tuvastatud vigastused (otsmikul, ninal, alahuulel marrastused, kontusioon-punetused, õlal kontusioonijäljed verevalumitena ja marrastus-kriimustused, alahuule sisepinnale tehtud üks õmblus). Õde-spetsialist K.Kivi ettekande kohaselt vaadati kaebaja med.osakonnas läbi kella
7. paiku, V.Ahasel leiti õlal ja parema käe randmel marrastusi ja ühel sõrmel 1 cm pikkune veritsev haav. Meditsiinitöötajate ettekannetega on tõendatud, et kaebuse esitaja ja tema kambrikaaslase vahel toimus kaklus, mille käigus on mõlemale osalisele põhjustatud vigastusi. Asjaolu, et 19.10.2011 toimus kaklus, on tunnistanud ka kaebaja ise. Samas on kambrikaaslane D.Ahas 19.10.2011, ehk kakluse toimumise päeval andnud kirjaliku seletuse, märkides selles, et kella 2 ajal ründas teda Veljo Ahas, lüües rusikaga näo piirkonda. Ka kohtuistungil selgitas kaebaja, et ta tahtis televiisoris seriaali peale panna, kuid kambrikaaslane ei lasknud, tekkis tüli, mõlemad vehkisid kätega, ning tal võis käsi vastu huult minna. Sellest nähtub, et kaebaja osales kakluses, kuid kohus ei pea tõepäraseks kaebaja väidet, et kaebaja nö kogemata kätega vehkimise ajal riivas kambrikaaslase huult. Med.osakonnas tuvastatud vigastuste järgi ei saanud olla tegemist ainult ühekordse füüsilise riivega, vaid mitmete löökidega, kuna kaaskinnipeetaval olid vigastused nii otsmikul, ninal, huulel, kaelal kui õlal. Ka kaebaja poolt 21.11.2011 esitatud vaides märgitust saab järeldada, et kaebaja ründas tahtlikult kambrikaaslast, kuna vaides on V.Ahas märkinud, et ta ei saanud teisiti käituda, kuna teda ähvardati maha lüüa. Samuti on kaebaja vaides märkinud, et enda elu eest on tal õigus ükskõik mismoodi kaitsta. Sama on V.Ahas korranud ka kaebuses. Eelneva alusel saab järeldada, et füüsilise kokkupõrke algatajaks ehk ründajaks pooleks oli kaebaja, mitte kaaskinnipeetav. Ühestki esitatud tõendist ega ka kaebaja seletusest ei nähtu, et ka juhul, kui kambrikaaslane ähvardas kaebajat, oleks see ähvardus olnud reaalne ning tinginud ennetava ründe kaebaja poolt. Puuduvad asjaolud, mis osundaksid sellele, et ähvarduse tõttu oleks kaebaja julgeolek ohus olnud. Kui kaebaja julgeolek oli ohus, oli kaebajal võimalik teavitada vanglat sellest, nagu on vastustaja ka vaideotsuses märkinud. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et kaebaja distsiplinaarüleastumine on tõendatud ning vaidlustatud käskkirja tühistamiseks alus puudub. Kaebaja rikkus süüliselt Tartu Vangla kodukorra p 7.1.4 nõudeid, mille kohaselt on kinni peetavatel isikutel keelatud kasutada teiste suhtes füüsilist vägivalda. V.Ahas ei ole rahul ka määratud karistuse raskusega. Nii on V.Ahas juba vastustajale esitatud vaides märkinud, et karistus on liiga karm ja ühepoolne. 3 VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena 1) noomitust, 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamise, 3) töölt eemaldamise kuni üheks kuuks või 4) kartserisse paigutamise kuni 45 ööpäevaks. Kohus on seisukohal, et vastustaja on piisava põhjalikkusega toonud vaidlustatud käskkirjas välja kaalutlused, mille alusel kaebajale määrati karistuseks kartserisse paigutamine 30 ööpäevaks. Käskkirjas on analüüsitud, miks kaebajale ei ole kohane määrata karistuseks noomitust, kuna kaebajal on juba 24 kehtivat distsiplinaarkaristust, samuti ei osale kaebaja vangla tööhõives, et piirata tema töötamist. Kartserikaristuse määramisel on arvestatud, et tegemist oli teise isiku tervise kahjustamisega, millega kaasnes füüsiline valu. Seega on vastustaja karistuse määramisel arvestanud nii distsipliinirikkumise iseloomu ja laadi ja kaebaja varasemat distsiplinaarkorras karistatust. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole karistuse määramisel rikkunud karistuse proportsionaalsuse nõuet, seejuures ei ole kaebajat karistatud kartseriga maksimaalmääras. Asjaolu, et vastustaja ei ole distsiplinaarkaristust määranud konfliktis osalenud teisele kinnipeetavale, ei saa olla vaidlustatud käskkirja tühistamise aluseks. Kaebaja on süüdi tunnistatud ja karistatud tema poolt toime pandud distsiplinaarüleastumise eest, mida ei mõjuta see, kas teist isikut on karistatud või mitte. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse rahuldamata. Eda Muts Kohtunik 4