TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-938 Otsuse kuupäev 09. märts 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Kaldaniidu Puhkekeskuse kaebus Põllumajanduse R

) § 59 lg 2 järgi läbi vaatamata.

2. oktoobril 2010.a. saatis PRIA käskkirja nr 13-6/1801 tähitud kirjaga kaebuse esitaja registrijärgsel aadressil. Saadetis tagastati postiasutuse poolt
3. oktoobril 2010.a. põhjusega „firma tundmatu, puudub ka selline postkast“. Käskkiri nr 13-6/1801 saadeti kaebajale PRIA poolt
4. veebruari 2011.a. e-kirjaga.
5. PRIA peadirektori
6. märtsi
7. a käskkirjaga 3-6/431 tagastati OÜ Kaldaniidu Puhkekeskus poolt
8. veebruaril 2011.a esitatud vaie, kuna vaie oli esitatud hilinemisega ja vaide esitamise tähtaega ei ennistatud.
9. PRIA
10. märtsi
11. a otsusega nr 13-1/3521 jäeti rahuldamata OÜ Kaldaniidu Puhkekeskuse
12. märtsil 2011 esitatud taotlus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.
14. aprillil 2011 esitas OÜ Kaldaniidu Puhkekeskus Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori
15. oktoobri 2010.a. käskkirja nr 13-6/1801,
16. märtsi 2011.a. käskkirja nr 136/431 ning
17. märtsi 2011.a haldusakti nr 13-1/3521 tühistamiseks ja PRIA-le ettekirjutuse tegemiseks, taotlusega kohustada PRIA-t andma käskkiri, millega otsustada OÜ Kaldaniidu Puhkekeskus investeeringutoetuse taotluse rahuldamine. Kaebuse põhjendused
18. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud haldusaktide andmisel on vastustaja rikkunud kaebuse esitaja subjektiivseid avalikke õigusi, so õigust toetuse taotluse menetlemisele ning toetuse tingimuste täitmisel toetuse saamisele, samuti õigust vaidemenetlusele. Viidatud rikkumised tingisid õigusvastaste ja sisult ebaõigete haldusaktide andmise.
19. Kaebaja leiab, et
20. veebruaril 2011 esitatud vaide tagastamine oli õigusvastane. Vastustaja väide, nagu saaks lugeda
21. oktoobri 2010 käskkirja nr 13-6/1801 kaebuse esitajale kätte toimetatuks 2010.a. oktoobris, on kaebaja arvates ebaõige. HMS § 62 lg 2 p 1 järgi tuli
22. oktoobri 2010.a. käskkiri nr 13-6/1801 toimetada HMS
23. ptk
24. jaos sätestatud korras kätte isikule, kelle õigusi piirati, so. kaebuse esitajale. Vaide tagastamise käskkirja nr 13-6/ 431 põhjendustest järelduvalt tagastati saadetis vastustaja
25. oktoobri 2010.a. käskkirjaga nr 13-6/1801 juba
26. oktoobril 2010.a., kusjuures postiasutuse väidetel ei leidnud kirjakandja kaebuse esitaja aadressi üles. Seepärast ei jäetud kaebuse esitaja aadressile ka mingit teadet tähtkirja saabumise kohta.
27. Kaebuse esitaja sai käskkirjast nr 13-6/1801 teada alles 2011.a. veebruaris, kui oli eelnevalt oma taotluse lahendamise vastu huvi tundes ise vastustaja poole pöördunud, mille peale saadeti talle käskkiri vastustaja
28. veebruari 2011.a. e-kirjaga. Kuivõrd HMS § 75 sätestab vaide esitamiseks 30-päevase tähtaja alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast haldusaktist teada või oleks pidanud teada saama, ja vaie esitati juba
29. veebruaril 2011.a. (ehk 18 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitajal oli esimest korda võimalik käskkirjaga nr 13-6/1801 tutvuda), oli vaie tähtaegne. 2
30. Vaide tagastamine oli õigusvastane veel põhjusel, et vastustaja tagastas oma
31. märtsi 2011.a. käskkirjaga nr 13-6/431 vaide koheselt, andmata kaebuse esitajale isegi võimalust tähtaja ennistamist taotleda.
32. märtsil 2011.a. esitas kaebuse esitaja ise ennistamistaotluse nö. igaks juhuks, lootes vältida kohtumenetlust. Isegi juhul, kui vaide tähtaeg oli mööda lastud (millega kaebuse esitaja ei nõustu), esines selle ennistamiseks mõjuv põhjus, mistõttu tulnuks ka vaide esitamise tähtaeg ennistada.
33. Kaebaja leiab, et PRIA
34. oktoobri 2010.a. käskkiri nr 13-6/1801, millega jäeti taotlus Määruse nr 20 kohase investeeringutoetuse saamiseks läbi vaatamata seepärast, et kaebuse esitaja ei esitanud taotluste esitamise viimasel päeval kõiki õigusaktide järgi nõutud dokumente, on õigusvastane. Vastustaja on käskkirja nr 13-6/1801

§ 59

lg 2 alusel andes jätnud tähelepanuta, et selles on sätestatud vastustajale kaalutlusõigus otsustamaks, kas vaadata toetuse taotlus läbi või mitte. Käskkirja motiveerivas osas puudutab sisulist põhjendust vaid üks lause, mille kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kuna kõiki dokumente pole tähtaegselt esitatud. Selliselt ei vasta käskkiri kaalutlusotsuse motiveerimise nõuetele (sisuliselt polegi kaalumist toimunud). 12. Vastustaja on rikkunud ka nõustamis- ja selgituskohustust ning taotlejale oleks tulnud anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. PRIA vastustajana peab seda tegema isegi juhul, kui kohaldamisele kuuluv regulatsioon seda ei nõua, kuna vastustaja peab aitama kaasa sellele, et toetuse taotlus rahuldatakse, mitte sellele, et see rahuldamata jäetakse. Eelmärgitut tuleb vastustajal arvestada ka

§ 59

lg 2 kohaldamisel, st ka selle järgi tuleb vastustajal esmalt anda HMS § 15 lg 2 põhjal tähtaeg nõutavate dokumentide esitamiseks ja alles seejärel on võimalik jätta dokumentide mitteesitamisel toetuse taotlus läbi vaatamata.

1. Antud toetuse taotlemise asjaoludel on põhjendatud vastustajale sellise ettekirjutuse tegemine, millega kohustada vastustajat otsustama kaebuse esitaja toetustaotluse rahuldamine. Kõik nõutavad dokumendid olid esitatud juba enne nimetatud käskkirja andmist, s.o
2. septembriks 2010 ning käesoleval ajal oleks dokumentide esitamiseks täiendava tähtaja andmine sisutu. Samuti vaatamata sellele, et vastustaja jättis oma käskkirjaga nr 13-6/1801 kaebuse esitaja toetuse taotluse formaalselt läbi vaatamata, vaatas ta taotluse siiski sisuliselt läbi ja otsustas, et taotlus vastab toetuse saamise tingimustele. Hindamiskomisjoni kokkuvõttest nähtub selgelt, et taotlus viitenumbriga 310010860982 sai kokku 23 hindepunkti, seega ületati Määruse nr 20 § 12 lg-s 21 ette nähtud lävi. Kui vastavalt taotluste paremusjärjestusele rahuldati minimaalselt 23 hindepunktiga taotlused, tuleb ka kaebuse esitaja toetustaotlus rahuldada.
3. Määruse nr 20 § 12 lg 4 järgi teeb vastustaja § 12 lg-tes 1, 2 ja 21 nimetatud juhul taotluse rahuldamise otsuse, lg-s 3 nimetatud juhul taotluse osalise rahuldamise otsuse, või lg 5, 6, 7 või 8 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtaja viimasest päevast. Kuivõrd taotluse esitamise tähtaja viimane päev oli
4. september 2010.a., on sellest tänaseks 100 tööpäeva ilmselgelt möödunud, mistõttu tuleb kohustada vastustajat otsustama kaebuse esitaja taotluse rahuldamine esimesel võimalusel. Neid asjaolusid arvestades on kaebuse esitaja hinnangul mõistlik tähtaeg kaebuse esitaja toetuse taotluse rahuldamiseks 30 päeva. Vastustaja vastuväited 3
5. PRIA saatis 11.10.2010 käskkirja taotlejale taotluses ja äriregistris märgitud aadressil tähtkirjaga. Elektrooniliselt PRIA üldjuhul dokumente ei edasta, sest praktika põhjal saab öelda, et sel viisil edastatud dokumendid alati taotlejani ei jõua. Elektrooniliselt edastatakse dokument vaid siis, kui taotleja on selleks soovi avaldanud (kuid ka sel juhul saadetakse dokument hilisemate vaidluste ärahoidmiseks ikkagi ka tähitult). Kaldaniidu OÜ ei soovinud menetlusdokumentide elektroonset edastamist.
6. Kaldaniidu OÜ äriregistrijärgsel aadressil asub hoonestamata kinnistu (jagatud 8 krundiks), millel ei olnud võimalik tuvastada ühtki postkasti, kuhu postisaadetist või teadet selle kohta, toimetada. Teabe nimetatud kinnistu kohta sai PRIA Võru Vallavalitsuselt, kelle ametnikud ka kohapeal postkasti asukohta kontrollimas käisid. Kohapealsel kontrollimisel tehti kindlaks, et teest kaugele eemale elektrikilbi külge oli paigaldatud postkast. Kui isik on paigaldanud postiasutuse teadmata postkasti raskesti ligipääsetavasse kohta, ei ole tegemist postiasutuse süüga kui postisaadetis jääb kätte toimetamata.
7. HMS § 34 lg-st 1 tulenevalt ei pea Amet ootama menetlusosalise taotlust tähtaja ennistamiseks (ei pea seda ka nõudma), vaid võib selle otsustada ka omal algatusel. Taotleja esitatud vaides vaide esitamise tähtaja ennistamist ei taotlenud. PRIA omal algatusel menetlustähtaega ei ennistanud, kuna selleks puudusid mõjuvad põhjused (nt liiklustakistus, elektrikatkestus, vead postiteeninduse töös jms) ja tagastas vaide HMS § 79 lg 1 p 3 alusel taotlejale, viidates käskkirjas ka toimingu vaidlustamise võimalusele. Kaebaja ei ole postiseaduse § 8 lg-tes 4, 6 ja 7 ning §-des 8 ja 30 sätestatud nõudeid täitnud ning seetõttu ei olnud kirjakandjal võimalik ka teadet tähtkirja saabumise kohta jätta. Nimetatud asjaoludest lähtuvalt ei olnud ka n.ö „igaks juhuks“ esitatud ennistamistaotlust võimalik rahuldada, sest mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puudusid. Tegemist ei olnud postiasutuse eksimusega ja kirjakandja vähese kompetentsiga nagu väidab kaebuse esitaja.
8. Haldusmenetluses kehtib eeldus, mille kohaselt loetakse kättetoimetatuks isiku mõjusfääri toimetatud kiri olenemata sellest, kas isik reaalselt dokumendi kätte sai. Kaebuse esitaja ei ole hoolitsenud selle eest, et tema registrijärgsel aadressil oleks organiseeritud kirjade õigeaegne kättesaamine, millele viitab ka Eesti Posti Klienditeeninduskeskuse 28.04.11 vastuskiri Tartu Halduskohtu 26.04.11 kirjaliku vastuse nõudele nr 3-11-
9. Seega tuleb lugeda käskkiri nr 136/1801 kaebuse esitajale kättetoimetatuks
10. a oktoobris ja vaide esitamise tähtaja ennistamiseks puudub taotleja poolt esitatud dokumentide põhjal alus.
11. PRIA ei nõustu kaebuses esitatud väidetega, mille kohaselt oli taotlus esitatud tähtaegselt, tähtajaks jäeti esitamata vaid teatud taotluse juurde kuuluvad dokumendid. Määruse nr 20 § 7 lgst 1 tulenevalt loetakse taotluseks vormikohast avaldust ja äriplaani koos neis esitatud andmeid tõendavate dokumentidega, mitte ainult vormikohast avaldust nagu väidab taotleja.
12. Taotluse läbi vaatamata jätmise otsus on nõuetekohaselt motiveeritud. Taotlus on jäetud läbi vaatamata põhjusel, et taotlus ei olnud esitatud tähtaegselt. PRIA annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vaid juhul, kui taotluses või muudes dokumentides on ilmsed ebatäpsused (

§ 59

lg 4), st siis kui kõik dokumendid s.o taotlus on tähtaegselt esitatud ja analüüsi käigus selguvad ebatäpsused või muud puudused. Käesoleval juhul ei ole puuduolevate taotlusdokumentide näol tegemist taotluses esinevate ilmsete ebatäpsustega, mille osas peaks PRIA tegema järelepärimise ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

§ 59lg 4 ei ole täiendus HMS § 15 lõikele 2, vaid täiesti iseseisev norm.

4 Kohtu põhjendused ja otsus

1. Halduskohus käsitleb kõigepealt vaidemenetluse lõpetamise ja vaidetähtaja ennistamise õiguspärasust (I), seejärel toetuse määramisest keeldumise otsuse õiguspärasust (II), seejärel vastustajale ettekirjutuse tegemise nõuet (III) ning lõpuks menetluskulude jaotust (IV). I
2. Kaldaniidu Puhkekeskuse OÜ esitas 13.04.2011 kaebuse halduskohtusse, taotledes PRIA peadirektori 11.10.2010 käskkirja nr 13-6/1801, millega jäeti kaebaja taotlus majandustegevuse mitmekesistamise toetuse saamiseks, läbi vaatamata. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 98 lg-st 1 tulenevalt on kohtusse kaebuse esitamise eelduseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Kaebaja on 22.02.2011 esitanud vaide PRIA 11.10.2010 käskkirja peale, nimetatud vaie aga tagastati PRIA 14.03.2011 käskkirjaga nr 13-6/431 vaide esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja esitas 14.03.2011 vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse, mis jäeti PRIA peadirektori 16.03.2011 käskkirjaga nr 13-1/3521 rahuldamata. Seega on esmalt vajalik kontrollida, kas kaebaja vaide tagastamine oli õiguspärane. Kui vaide tagastamine ja vaide sisuline lahendamata jätmine oli õigusvastane, tuleb kaebus lugeda lubatavaks ka vaidemenetluses vaidlustatud haldusakti peale.
3. Vaide esitamise tähtaja arvestamisel on vastustaja seisukohal, et 11.10.2010 käskkiri tuleb kaebajale kättetoimetatuks lugeda juba oktoobris 2010.a. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. HMS § 25 lg 1 kohaselt haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS 26 lg 1 järgi saadetakse dokument postiga kättetoimetamise korral menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud tema elu- või asukoha aadressil, või kui see on talle postiasutuses allkirja vastu üle antud. PRIA saatis käskkirja kaebaja äriregistrijärgsele aadressile 12.10.
4. Saadetis tagastati PRIA-le 15.10.2010 märkega „firma tundmatu, puudub ka selline postkast“. Samas on Eesti Post saatnud kaebajale 07.03.2011 kirja (tlk.13), teatades, et PRIA 11.10.2010 saadetis ei jõudnud adressaadini ja tagastati kirjakandja eksituse tõttu, kuna kirjakandja ei leidnud aadressi üles. Kuna kirjakandja ei suutnud postiaadressi asukohta kindlaks teha ega saadetist adressaadini toimetada, on ka selge, et ei olnud võimalik täita ka nõuet, et saadetise üleandmise võimatuse korral tuleb jätta postkasti teade saadetise kohta.
5. Antud juhul oli vastustajal, tulenevalt postiljoni märkusest, võimalus järeldada, et taotleja ei ole haldusakti kätte saanud ega pole saanud ka mingit teavet talle saadetud kirja kohta. Seega ei saanud vastustaja kuidagi lugeda käskkirja kaebajale kättetoimetatuks. Samas ei teinud PRIA ka midagi, et taotlejat teda puudutavast haldusaktist muul viisil teavitada. Nimelt oli vastustajale teada kaebaja e-postiaadress ja ka telefoninumber, millele oleks saanud saata teate käskkirja olemasolu kohta või käskkirja edastada. Taotluse registreerimise kinnitusel 16.09.2010 on kirjas nii kaebaja telefoninumber kui e-posti aadress (tlk.12). Samas puuduvad vaide tagastamise käskkirjas vastustaja selgitused, samuti puuduvad vastavad tõendid, mille alusel jõudis PRIA järeldusele, et saadetis jõudis isiku mõjusfääri oktoobris 2010, mis andis aluse käskkirja kättetoimetatuks lugeda. 5
6. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus kaebajaga, et vastustaja ei toimetanud 11.10.2010 käskkirja kaebajale kätte vastavalt haldusmenetluse seaduse nõuetele oktoobris 2010, käskkiri tuleb kaebaja poolt kättetoimetatuks lugeda 4.02.
7. Kuna kaebaja esitas vaide 22.02.2011, on vaide esitamine toimunud tähtaegselt, mistõttu puudus vastustajal õigus vaie 14.03.2011 käskkirjaga tagastada vaide esitamise tähtaja mööda laskmise tõttu. Samas 14.03.2011 käskkirjas on PRIA märkinud, et puudub ka alus tähtaja ennistamiseks, kuigi enne käskkirja andmist ei olnud kaebajale antud võimalust tähtaja ennistamist taotleda ja vastavat taotlust esitatud ka ei olnud. Kuna kohus tuvastas, et kaebaja oli vaide PRIA 11.10.2010 käskkirjale esitanud tähtaegselt, kuulub PRIA peadirektori 14.03.2011 käskkiri nr 3-6/431 tühistamisele. Sellest tulenevalt kuulub tühistamisele ka PRIA peadirektori 16.03.2011 käskkiri nr 13-1/3521, millega jäeti vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. II
8. Kuna kohus leidis eelnevalt, et vaidemenetluse lõpetamine ei olnud õiguspärane, tuleb lugeda, et kaebaja on kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbinud. Seega tuleb kohtul kontrollida vaidemenetluses vaidlustatud PRIA peadirektori 11.10.2010 käskkirja, millega keelduti toetuse määramisest, sisulist õiguspärasust.
9. Vaidlustatud 11.10.2010 käskkirja kohaselt jäeti kaebaja investeeringutoetuse taotlus läbivaatamata põhjusel, et taotleja ei olnud esitanud toetuse taotlemiseks tähtaegselt kõiki nõutavaid dokumente. Käskkirja kohaselt oli taotluste esitamise tähtaeg 31.08.2010 kuni 13.09.
10. Kaebaja oli tähtajaks, so 13.09.2010 esitanud avalduse ja äriplaani e-kirja teel digitaalallkirjata. Puudusid aga kõik põllumajandusministri 12.03.2008 määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 20) §-s 8 loetletud dokumendid. Muud toetuse saamiseks vajalikud dokumendid esitas kaebaja posti teel 22.09.2010 ja digiallkirjaga diplomi koopia e-kirjaga 29.09.2010.a. Käskkirja toetuse läbivaatamata jätmise kohta tegi vastustaja 11.10.2010.a., vastustaja on seejuures lähtunud

§ 59

lõikest 2.

§ 59

lg 2 sätestab põhimõtte, et kui taotleja ei ole toetuse taotlemiseks kõiki käesoleva seaduse alusel nõutavaid dokumente esitanud või taotlus ei ole vormikohane, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata. 28. Kohus nõustub kaebajaga, et

§ 59

lg 2 rakendamisel on PRIA-l kaalutlusõigus otsustamaks, kas vaadata taotlus läbi või mitte. Antud juhul vaidlustatud käskkirjast mingit vastustaja poolset kaalutlust välja toodud ei ole. Vastustaja on ainult konstateerinud, et kuna taotleja ei ole tähtaegselt kõiki nõutavaid dokumente esitanud, tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Sisuliselt ei ole vastustaja keelduva haldusakti andmisel mingit kaalutlemist teostanud. Ei selgu, kas dokumendid, mis olid peale ettenähtud tähtaega esitatud, vastasid nõuetele, ja kui vastasid, siis miks neid ei saanud käskkirja väljaandmisel arvestada. Vastustaja ei ole seejuures peale esialgse taotluse saamist andnud ka taotlejale võimalust puuduste kõrvaldamiseks. PRIA on oma vastuses viidanud

§ 59

lõikele 4, mille kohaselt annab PRIA taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vaid juhul, kui taotluses või muudes dokumentides on ilmselged ebatäpsused, st kui kõik dokumendid on tähtaegselt esitatud ja analüüsi käigus selguvad ebatäpsused ja muud puudused. Antud juhul ei olnud tegemist taotluses esinevate ilmsete ebatäpsustega, vaid esitamata olid vajalikud dokumendid. 6 HMS § 15 lg 2 tuleneb, et kui isik on jätnud koos taotlusega esitamata nõutud andmed ja dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. PRIA on seisukohal, et

§ 59lg 4 ei ole HMS § 15 lõikele 2 täiendus, vaid täiesti iseseisev norm.

29. Tartu Ringkonnakohus on oma 09.02.2012 lahendis haldusasjas nr 3-10-3020 ja 21.02.2012 lahendis nr 3-10-3377, mis on analoogsed käesoleva haldusasjaga, leidnud, et PRIA oleks pidanud kaebajale andma tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks HMS § 15 lg 2 alusel, olenemata

§ 59

lg-test 2 ja 4 ning alles siis, kui kaebaja ei oleks antud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, oleks PRIA saanud jätta esitatud toetustaotluse läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et ka antud juhul oleks tulnud vastustajal anda taotlejale tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

§ 59

lg 2 ja ka lg 4 ei sätesta erisust üldisest haldusmenetlusest ega kehtesta keeldu anda taotluse vastuvõtmise staadiumis taotlejale võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Seda, kas tegemist on dokumentides esineva ilmse ebatäpsusega

§ 59

lg 4 mõistes, saab selguda alles pärast taotluse vastuvõtmist dokumentide sisulisel läbivaatamisel, mitte taotluse vastuvõtmise staadiumis. Seega ei ole

§ 59lg 4 kohaldatav taotluste vastuvõtmise staadiumis.

Kuna

§ 59

lg 2 ei sätesta ka keeldu anda tähtaega taotluste vastuvõtmise staadiumis puuduste kõrvaldamiseks, siis puudus vastustajal ka õigus jätta taotlus, vastavat võimalust andmata, läbi vaatamata. Põhjendatult on kaebaja seejuures osundanud Riigikohtu halduskolleegiumi 15.02.2005 lahendile asjas nr 3-3-1-90-04, mille kohaselt ei saa PRIA eesmärgiks toetustaotluste menetlemisel ja hindamisel olla taotluste rahuldamata jätmine ainult formaalsetel põhjustel ning milles märgiti, et investeeringutoetuste taotluste menetlemine peab muuhulgas olema kooskõlas ka õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sealjuures haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muu hulgas Põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele. Riigikohus osundas samas asjas ka sellele, et kuigi struktuurifondide vahenditest võimaldatavate toetuste taotlemine, menetlemine ja maksmine on seotud kindlaksmääratud ajaliste piiridega, on õigeaegse ja tulemusliku menetluse huvides pigem see, et taotleja ja haldusorgan teevad koostööd selleks, et õigeaegselt saaksid kogutud taotluse kohaseks menetlemiseks ja taotluse rahuldamiseks või rahuldamata jätmise otsustamise seisukohalt olulised tõendid.

1. Arvestades eeltoodut tühistab kohus PRIA peadirektori 11.10.2010 käskkirja, millega jäeti kaebaja investeeringutoetuse taotlus läbi vaatamata. III
2. Kaebaja on esitanud ka taotluse kohustada PRIA-t otsustama toetuse taotluse rahuldamine 30 päeva jooksul alates käesolevas haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest. Halduskohtul vastava ettekirjutuse tegemiseks pädevus puudub. Otsuse tegemine, kas, ja millises ulatuses investeeringutoetust määrata, on ikkagi haldusorgani, ehk antud juhul PRIA pädevuses, mitte kohtu pädevuses. Taotluse rahuldamise ettekirjutuse tegemiseks ei anna alust ka asjaolu, et PRIA oli kaebaja taotlust hinnanud ja ka vastavad hindepunktid andnud. Kohtul on võimalik kohustada vastustajat esitatud taotlust läbi vaatama ja seda kaebaja poolt märgitud 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. IV 7
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku 3365,02 eurot, sellest advokaadikulud 3336,27 eurot ja riigilõiv kaebuselt ja määruskaebuselt 28,75 eurot. Õigusabi väljamõistmiseks on esitatud OÜ Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co poolt väljastatud kolm arvet: 30.04.2011 arve summas 1150,44 eurot, 31.05.2011 arve summas 345,13 eurot ja 15.02.2012 arve summas 1840,70 eurot. Kokku on aruande järgi õigusabile kulutatud 29 tundi, menetluskulud on kaebaja poolt kantud. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et esitatud kulud on menetluskulude jagamise alusena põhjendamatult suured. Asjas on toimunud üks istung kestusega umbes 1 tund. Kohus on seisukohal, et asja maht ja esitatud materjalid ei anna alust lugeda kaebuse koostamiseks ja tõendite kogumiseks kuluvat aega keskmisest suuremaks. Näiteks analoogse kaebusega haldusasjas nr 3-10-3377 on õigusabikulud olnud 751,94 eurot. Samuti ei pea kohus põhjendatuks, et alates 10.02.2012 kuni 16.02.2012 kulus täiendavate põhjenduste koostamiseks ja esitamiseks kohtule, ettevalmistuseks kohtuistungiks, sh menetluskulude väljamõistmiseks ning kohtuistungil osalemiseks 14 tundi. 10.02.2012 kirjas on kaebaja sisuliselt korranud eelnevaid seisukohti. Seetõttu peab kohus põhjendatuks välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks õigusabikulude katteks 1800 eurot, tasutud riigilõiv kuulub vastustajalt väljamõistmisele täies ulatuses. Eda Muts kohtunik 8