← Eesti

2-10-52488/13

Obsah (14)§ 108§ 189§ 113§ 94§ 34§ 80§ 65§ 670§ 918§ 676§ 619§ 208§ 218§ 115

2-10-52488 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Täiendav otsus Harju Maakohtu 05.03.2012 otsusele Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht

§ 108lg 2).

Sellises olukorras on ilmne, et pooled ei ole huvitatud ka lepinguliste suhete jätkumisest, mistõttu kahju hüvitamise nõude esitamine on käesoleval juhul sisuliselt samastatav lepingust taganemise avaldusega ning lepingu alusel üleantu tagastamise nõudega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja lugeda müügilepingust taganenuks ning vastavalt

§ 189

lg-le 1 on kostja kohustatud hagejale tagastama lepingu alusel saadu, st piletite eest tasutud 2 760 krooni. Isegi kui hagejat ei saaks lugeda lepingust taganenuks, on hagejal õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Oma 17.05.2010.a nõudes märgib hageja muuhulgas, et kohustuse mittetäitmisel nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 05.04.2010.a. Kuivõrd kostja ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud, on hagejal viivisenõude esitamise õigus.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud informatsioonile oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavaks intressimääraks enne 01.01.2010.a ja enne 01.07.2010.a 1%. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavad viivised summas 122 krooni ja 40 senti. Kostjaga lepingu sõlmimisel ei olnud hagejale mõistlikul viisil kättesaadav informatsioon selle kohta, et hageja sõlmib täiendava lepingu kolmanda isikuga. Hageja ei välista, et kostja ja kontserdi korraldaja vahel on sõlmitud agendileping, mille kohaselt sõlmib kostja lepinguid kontserdi korraldaja nimel. Siiski ei saa ainuüksi sellise lepingu olemasolust tulenevalt tekkida 2 2-10-52488 hageja ning kolmanda isiku vahelist õigussuhet, mille tekkimiseks hageja ei ole tahteavaldust esitanud. Hageja ostis piletid internetist ning mingit viidet sellele, et RPOÜ oleks teiseks lepingupooleks, või et kostja ürituse korraldaja tegevuse eest ei vastuta, kostja koduleheküljelt ei nähtunud. Seega ei pidanud hageja mõistliku isikuna ka kuidagi eeldama, et esitab enda tahteavalduse tegelikult kolmandale isikule ning astub temaga lepingulistesse suhetesse. Sellele, et informatsioon ei olnud kättesaadav, on viidanud ka Tarbijakaitseamet, märkides enda kirjas järgmist: „Tarbijakaitseamet selgitab siinkohal, et oleme algatanud menetluse piletimüügiga tegelenud ja korraldanud AS P ning TBOÜ suhtes. Tarbijakaitseameti hinnangul pileteid agendilepingu alusel tarbijatele müünud juriidilised isikud ei ole piletiostjaid/Teid teavitanud avalikult enne pileti müümist sellest, et nad ei ole ürituse korraldajad.“. Hageja on pooltevahelises lepingulises suhtes tarbijaks

§ 34mõistes.

Kostja poolt viidatud konstruktsiooni kolme lepingu kohta ei ole võimalik kasutada eelkõige põhjusel, et hageja ei ole tarbijana teinud ühtegi tahteavaldust astumaks lepingulistesse suhetesse RPOÜ-ga. Hageja ja RPOÜ vahel lepingulisi suhteid ei ole, kuivõrd hageja ei ole vastavat tahteavaldust teinud. Tulenevalt enda suhetest kostjaga kohustus RPOÜ osutama siiski hagejale teenust kontserdile sissepääsu võimaldamise näol.

§ 80

lg 2 sätestab, et kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kuivõrd kostja viitab enda vastuväites sellele, et hageja peab nõude esitama RPOÜ vastu, on hagejal mõistlik põhjus eeldamaks, et hageja kui kolmanda isiku õigus nõuda lepingu täitmist tuleneb kostja ja RPOÜ vahel hageja kasuks sõlmitud lepingust. Eeltoodust tuleneb, et hageja võib nõuda kontserdil osalemise tagamist nii kostjalt kui ka RPOÜ-lt. Seega on nimetatud isikud solidaarvõlgnikeks

§ 65lg 1 mõistes.

Hageja palub:

  1. Kaasata kostjana menetlusse RPOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX);
  2. Rahuldada hagi ja mõista TR kasuks RPOÜ ning AS P solidaarselt välja põhisumma 2760 krooni ning sellele lisanduvad viivised hagiavalduses märgitud viisil ja määras;
  3. Juhul, kui kohus leiab, et RPOÜ ning AS P ei ole solidaarvõlgnikud ega käesolevas menetluses kaaskostjad, palun alternatiivselt: 3.
  4. mõista AS P välja talle müügilepingu alusel üle antud 2760 krooni ja sellele lisanduvad viivised hagiavalduses märgitud viisil ja määras, kui kohus leiab, et TR on sõlminud lepingud AS P ; 3.
  5. asendada kostja AS P kostjaga RPOÜ ning mõista RPOÜ välja müügilepingu alusel üle antud 2760 krooni ja sellele lisanduvad viivised hagiavalduses märgitud viisil ja määras, kui kohus leiab, et TR on sõlminud RPOÜ lepingu kontserdil osalemiseks. Kohus kaasas 07.01.2011 menetlusse kostjana RPOÜ. Kohus oma 25.01.2012 tagaseljaotsusega rahuldas hagi kostja 2 vastu. Kostja seisukohad Kostja teatab, et ei tunnista hagi ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et hageja on esitanud hagi vale isiku vastu. Käesolevas asjas tugineb hageja asjaolule, et ta ostis 01.01.2010 neli piletit Elina Garanca ja Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kontserdi piletit. Piletite müük mistahes üritusele toimub selliselt, et ürituse korraldaja ja pileti müüja P (kostja) sõlmivad agendilepingu, milles viimane on agendiks. Selle lepingu sisuks on korraldaja üritusele piletite müügi korraldamine P poolt. Seega on antud juhul tegu kolme õigussuhtega:
  6. korraldaja ja P vahel sõlmitakse agendileping piletite müügiks 3 2-10-52488
  7. P ja pileti ostja (hageja) vahel sõlmitakse müügileping pileti müügiks
  8. korraldaja ja pileti ostja vahel sõlmitakse leping üritusel osalemiseks. Agendilepingu sisuks on antud juhul lepingute vahendamine. Agent tegutseb agendilepingu järgi küll oma nimel, kuid käsundiandja (ürituse korraldaja) arvel (

§ 670

lg 1), mis tähendab, et õiguslikult ei kuulu piletimüügist saadav raha kostjale ning kostja peab tegutsema vastavalt käsundiandja juhistele. P ja pileti ostja vahel on sõlmitud müügileping, mille esemeks on pilet. Pilet on olemuslikult esitajaväärtpaber (

§ 918lg 1), mis annab selle valdajale õiguse osaleda piletil märgitud üritusel.

Järelikult saab antud müügilepingu korral müüjapoolsest lepingurikkumisest rääkida üksnes juhul, kui müüdud pilet ei ole lepingutingimustele vastav ning tugineda saab üksnes pileti kui sellise puudustele, mitte aga tõstatada küsimust, kas on toimunud rikkumisi pileti ostja ja ürituse korraldaja vahelises lepingus. Asjaolu, et viimast lepingut ei ole nõuetekohaselt täidetud, ei ole omistatav pileti müügilepingule ning mõlema lepingu rikkumisi tuleb käsitleda eraldiseisvana. Pileti müügilepingu puudustele ei ole hageja tuginenud. Pileti ostja nõue üritusel osaleda põhineb ülalnimetatud kolmandal lepingu tema ja korraldaja vahel. See tähendab, et pileti ostnud isikul on õigus nõuda enda laskmist üritusele, samuti on tal muud õigused, mis võivad tuleneda ürituse ärajäämisest, edasilükkamisest jne, sh

§-st 101 lg 1 p 4 tulenev lepingust taganemise õigus. Iseenesest on võimalik, et lepingust taganemise avaldus esitatakse ka P kui agendile (

§ 676

lg 1), kuid see ei tähenda, et üritusest tulenevate puuduste korral saaks pileti ostja öelda üles meiega sõlmitud müügilepingut. Piletite tagasiostu ei teosta P enda arvel, vaid täidab korraldaja maksekäsundit. Piletite tagasiostu puhul P poolt on tegu eraldi õigussuhtega, mis ei muuda varasemaid suhteid ning raha tagastamine P kaudu toimub uute kokkulepete alusel ürituse korraldaja kui käsundiandja ja mitte kostja kui agendi agenditasu arvel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et 01.01.2010.a omandas hageja 4 Elina Garanca ja Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kontserdi piletit. Pileteid pakkus müügiks kostja 1. Hageja tasus piletite eest arve nr XXX alusel 2 760 krooni. Kontsert pidi aset leidma 04.04.2010.a, kuid jäi hagejale teadmata põhjustel ära. Kontserdi korraldajaks oli kostja 2, kes oli sõlminud piletite müügiks lepingud erinevate vahendajatega, sealhulgas kostjaga 1. Vaidluse lahendamiseks peab kohus hindama, millised õigussuhted tekivad kontserdipiletite müügil ning mis on selliste suhete esemeks. Kontserdipiletite väljastamisel on kohaldatavad sätted kohtu hinnangul

§ 619

ja

§ 918lg 1.

Vastavalt

§ 619

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt

§ 918

lg 1 esitajaväärtpaber on väärtpaber, millest tuleneva kohustuse täitmist võib nõuda või millest tulenevat muud õigust võib teostada väärtpaberi omanik. Kontserdi külastamisel sõlmitakse käsundusleping kontserdi korraldaja ja külastaja vahel. Kontserdipilet annab seejuures õiguse nõuda tasuta käsunduslepingu sõlmimist ning kujutab endast esitajaväärtpaberit

§ 918lg 1 mõttes.

Kontserdipiletite müügil on kohaldatavad müügilepingu sätted. Vastavalt

§ 208

lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või 4 2-10-52488 müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt

§ 218

lg 1 müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Vastavalt TsMS § 218 lg 2 ls 2 tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kontserdipiletite müügil vastutab müüja seega siis, kui müügilepingu sõlmimise ajal on pilet ebakvaliteetne, s o ei vasta väljastaja eelnevalt seatud tingimustele, mille täitmisel on väljastaja võtnud endale kohustuse käsunduslepingu sõlmimiseks. Seda võib juhtuda näiteks olukorras, kus pilet on loetamatu või vigastatud. Pileti kui väärtpaberi puuduseks ei ole aga see, kui kontserdi korraldaja keeldub pileti alusel käsunduslepingu sõlmimisest, muuhulgas seetõttu, et kontsert jääb ära. Hageja esitatud väited ja tõendid ei võimalda teha järeldust, et omandatud pilet kui väärtpaber oleks olnud puudustega, mistõttu leiab kohus, et kostja I ei ole puudustega asja müünud.

§ 218

kohaselt ei vastuta kostja I pileti müügil kontserdi toimumise eest.

§ 218

seisukohast ei oma tähendust see, kas kostja I on teavitanud tarbijaid sellest, kes on kontserdi korraldaja. Kui puudulik teave raskendab nõuete pööramist kontserdi korraldaja vastu, võib kaalumisele tulla müügilepingust tulenevate sekundaarsete kohustuste rikkumise tõttu kahjunõude esitamine, kuid antud juhul nähtub tellimuse kinnitusest, et kostja I on esitanud tarbijale kontserdi korraldaja isiku andmed. Kohus leiab, et nõue kostja I vastu ei saa seega rahuldamisele kuuluda ei lepingulise kahju nõudena

§ 115järgi ega ka ühelgi muul alusel. Kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Peeter Pällin kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.