VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-10-59235 03. oktoobril 2011, Narva Kohtuasi Osaühing (OÜ) Decosintez hag

) § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt lepingu p-le 7.1 toode valmistamise tähtaeg - 75 päeva alates ettemaksu saamisest, seega töö pidi olema valmistatud hiljemalt

1. augustiks
2. Hageja väidete kohaselt, ta 20.08.2010 teavitas kostjat mööbli valmistamisest ja palus tasuda ülejäänud summa. Kostja ei vaielnud hageja väidetele vastu. Lepingu p 7.2 kohaselt ostja on kohustatud 3 tööpäeva jooksul alates Toote valmiduse teavitamisest Müüja poolt tasuma ülejäänud Lepingu maksumuse täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et täies ulatuses summa ei ole tasutud käesoleva ajani.

§ 638

kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt

§ 635

lg 3 eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Kohus leiab seega, et kostja väited, et köögimööbli montaažiga tegeles teine firma, on asjakohatud.

§ 100sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 6

§ 101

lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi täies ulatuses, seega on tegemist mittekohase täitmisega. Seega hageja nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 7