Obsah (5)

2-11-9122 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2012 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja kell 14:00 Tsiviilasja number 2-11-9122

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

BK, JK ja ET(edaspidi vastavalt hagejad ja/või hageja I, hageja II ja hageja III) esitasid 04.03.2011.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise nõudes KK(edaspidi kostja) vastu. Kohus tegi 14.03.2011 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 17.03.
Kostja esitas 28.03.2011 nõudele vastuväite.18.04.2011 maksekäsu menetlusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Hagejad esitasid 12.05.2011 kostja vastu nõude hagiavalduse kujul (1 k tl 40-46). Hagiavalduse kohaselt hagejad I ja II on sündinud hageja III ja kostja kooselust. Hageja III ja kostja kooselu lõppes 2002.a. Pärast vanemate kooselu lõppemist jäid hagejad I ja II elama oma ema hageja III juurde. Kostja on osalenud oma laste ülalpidamiskohustuse täitmisel ebapiisavas ulatuses. Perioodi märts 2010 kuni jaanuar 2011 eest on kostja tasunud hageja III arvele mõlema lapse ülalpidamiseks igakuiselt kokku 2000 krooni (127,82 eurot), veebruari ja märtsi 2011 eest 130 eurot ning aprilli 2011 eest 201,32 eurot. Sellises ulatuses ülalpidamiskohustuse täitmine ei taga hagejate I ja II vajaduste katmist. Kuigi kostja on lisaks hagejate I ja II ülalpidamiseks 2 2-11-9122 hagejale III makstud elatusrahale maksnud ka hagejate I ja II endi arvetele rahasummasid, ei saa viimatinimetatud summade tasumist käsitada ülalpidamiskohustuse täitmisena. Isegi kui pidada lastele tasutud summasid ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks, on kogumis siiski tasutud elatist ebapiisavas ulatuses. Arvestuslikult on minimaalsed igakuised kulutused hageja I (BK) peale 706,81 eurot ja hageja II (JK) peale 509,11 eurot. Eeltoodust lähtudes oleks kostja kanda jäävaks osaks laste igakuistele vajadustele vastavatest summadest hageja I puhul 353,40 eurot ja hageja II puhul 254,55 eurot. Samas soovivad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist alates 04.03.2010 hageja I puhul summas 278,02 eurot ja hageja II puhul 194,60 eurot kuus. Hagejatele kostja poolt tasumisele kuuluva igakuise elatisraha suuruse arvutamise alused saab kuupalga alammäärast lähtuvalt kindlaks määrata (hageja I puhul summas, mis vastab kehtivale kuupalga alammäärale ja hageja II puhul summas, mis vastab kehtiva kuupalga ja koefitsent 0,7 korrutisele). Kostja poolt hagejale III perioodi 04.03.2010 kuni 30.06.2010 eest tasumisele kuuluva elatise võlgnevuse suuruseks on kokku 1724 eurot, mis tuleneb järgnevast: kokku pidanuks kostja tasuma kummagi lapse ülalpidamiseks hagejale III 472,62 eurot kuus, tasus antud perioodil vaid 127,82 eurot kuus. Ühe kuu elatise võlgnevuse suuruseks on seega 344,80 eurot. Kokku on antud perioodil 5 kuud (5 x 344,8 = 1724). Kostja poolt hagejale I perioodi 01.07.2010 kuni 03.03.2011 eest tasumisele kuuluva elatise võlgnevuse suuruseks on 1711,79 eurot. Kostja poolt hagejale II perioodi 01.07.2010 kuni 03.03.2011 eest tasumisele kuuluva elatise võlgnevuse suuruseks on kokku 1044,43 eurot. Hagejad paluvad kostjalt hageja III kasuks välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 04.03.2010 kuni 30.06.2010 eest kokku summas 1724 eurot alaealiste laste BK ja JK ülalpidamiseks; välja mõista kostjalt BK kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.07.2010 kuni 03.03.2011 eest kokku summas 1711,79 eurot, välja mõista kostjalt BK kasuks elatis 278,02 eurot kuus alates 04.03.2011 kuni BK täisealiseks saamiseni (09.08.2014) või kui BK jätkab täisealiseks saanuna põhi - ja keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis vastavate õpingute lõpuni, kuid mitte rohkem kui 21-aastaseks saamiseni (09.08.2017). Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammäära suurenemisel tuleb KK tasuda elatis summas, mis vastab ühele suurendatud kuupalga alammäärale; välja mõista kostjalt JK kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.07.2010 kuni 03.03.2011 eest kokku summas 1044,43 eurot, välja mõista kostjalt JK kasuks elatis 194,60 eurot kuus alates 04.03.2011 kuni JK täisealiseks saamiseni (XXX) või kui JK jätkab täisealiseks saanuna põhi - ja keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis vastavate õpingute lõpuni, kuid mitte rohkem kui 21-aastaseks saamiseni (XXX). Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammäära suurenemisel tuleb KK tasuda elatis summas, mis vastab ühele suurendatud kuupalga alammäära ja arvu 0,7 korrutisele; jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Hagejate 18.07.2011 seisukoha kohaselt kostja vastusele nad kostja vastuväidetega ei nõustu (1 tl 122-131). Kostja väide, et hageja III ei ole enne hagiga kohtusse pöördumist teinud talle ettepanekut rohkem elatist maksta, kui kostja maksnud on, on ebaõige. Hageja III on aastaid palunud kostjal tasuda laste ülalpidamiseks suuremaid summasid. Seejuures on hageja III alternatiivina elatisraha maksmisele pakkunud, et kostja võiks tasuda laste treeningute ja huvialaringide eest või soetada neile tarvilikke esemeid. Reeglina on kostja hageja III vastavasisulisi e-kirju ja SMS-e lihtsalt ignoreerinud, suulistele pöördumistele on aga vastanud tavaliselt kas üleoleva keeldumisega või soovitanud hagejal III kas kohtusse pöörduda või lapsed lastekodusse anda. Samuti ei ole harvad juhtumid, mil kostja on hageja III telefonikõne lihtsalt katkestanud, olles aru saanud, et teemaks on laste ülalpidamiskohustuse täitmine. Hageja III on aastaid sellist olukorda talunud, kuivõrd ta ei ole soovinud oma laste isa vastu kohtusse pöörduda, kuid lõpuks on ta siiski olnud sunnitud vastava elatishagi esitama. 3 2-11-9122 Kostja seisukoht, et ta on maksnud hagejatele igakuiselt elatisraha summas, mis juba aastaid jääb oluliselt alla seaduses kehtestatud elatise miinimumsuurust, põhjusel, et ta on lähtunud poolte kooselu lõppemise ajal (2002.a) kehtinud elatise minimaalsest määrast, jääb hagejatele arusaamatuks. Ka pärast hagiavalduse (ja sellele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduste) esitamist on kostja jätkuvalt tasunud elatist summas, mis on väiksem hetkel kehtivas seaduses ettenähtud elatise minimaalsest määrast. Hagejad on seisukohal, et kostja poolt hagejate I ja II arvetele tasutud summasid ei saa käsitleda kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks tasutavate summadena, samuti on tegelikkusele mittevastav kostja tõendamata väide, et hageja III on olnud sellise elatise maksmise korraldusega nõus. Hageja III on otseselt vastu vaielnud sellele, et kostja tasuks laste ülalpidamiseks summasid otse laste arvetele. Tegemist on alaealiste lastega, kellel puuduvad veel oskused vastavate summade sihtotstarbeliseks ja säästlikuks kasutamiseks. Kostja, kes soovis algselt tasuda laste arvetele veel suuremaid (ja hageja III arvele selle võrra väiksemaid) summasid, ignoreeris hageja III vastavaid vastuväiteid. Pärast hageja III pöördumist kostja ema AK poole kostja küll loobus algselt plaanitud suuremate summade laste arvele (ja selle võrra väiksemate summade hageja III arvele) kandmisest, kuid on siiski omal algatusel ja ilma hagejaga III kokku leppimata jätkanud laste arvele igakuiselt summade tasumist. Seejuures on kostja enda otsusel määranud vastavate summade suuruse sõltuvusse sellest, millises klassis kumbki laps parasjagu õpib (vastavalt esimeses klassis 100, teises 200 krooni kuus jne). Hagejatele I ja II on kostja nimetanud nende arvetele kantud summasid taskurahaks ning selleks on lapsed neid summasid ka pidanud, kasutades seda raha omal äranägemisel ja ilma hagejaga III kooskõlastamata. Hageja III vastavate summade kasutamisse sekkunud ei ole, ega olegi saanud seda teha, kuivõrd ligipääs kostja poolt lastele selleks puhuks avatud pangaarvetele tal puudub. Ebaõige on ka kostja väide, nagu takistaks hageja III kostjal lastega suhtlemast. Hageja III ei ole kunagi takistanud kostjal lastega suhtlemast, kuid kuna lapsed elavad siiski temaga ja sellest johtuvalt on just tema vastutav laste sellise elukorralduse eest, mis tagaks nende koolikohustuste täitmise ning huvialaringides ja muudel varasemalt kokkulepitud üritustel (ekskursioonid jms) osalemise, on tekkinud pooltel erimeelsusi kostja ja laste kohtumiste korralduslikes küsimustes. Lisaks ei saa õiguslikus mõttes nõustuda kostja seisukohaga, nagu peaks kostja kohustusele osaleda oma laste ülalpidamisel vastama tema õigus lastega suhelda. Ebaõige on kostja seisukoht nagu poleks hagejad tõendanud, et laste vajadused ületavad seaduses sätestatud elatise suuruse. Samuti ei nõustu hagejad kostja seisukohaga, et elatise maksmine PkS §s 101 lg. 1 sätestatust suuremas summas oleks õigustatud vaid siis, kui lapsel on mingid erivajadused. Hageja III arvates on vanemate kohus kasvatada oma lapsi ja arendada nende võimeid võimalikult parimal moel ning paratamatult kaasnevad sellega ka kulutused. Kostja vastusest võib aga teha järelduse, et lastele tuleks tagada vaid minimaalsete esmavajaduste rahuldamine. Hagejad ei nõustu kostja seisukohaga, et hagiavalduses esitatud riietele ja jalanõudele näidatud igakuised kulud on põhjendamatult suured. Hagejad I ja II on kasvueas lapsed, mistõttu tuleb neile osta igal aastal uus komplekt riideid ja jalatseid. Samuti on tegemist poisslastega, kellel võrreldes tütarlastega kipuvad riided veidi rohkem katki minema. Kuigi hagejad ei vaidle vastu, et kostja tõepoolest tõi hagejatele I ja II 2006 ja 2007 aastal sülearvutid, siis oli tegemist kasutatud arvutitega, mis vaatamata korduvatele remontimistele ei olnud lõpuks enam kasutatavad. Kuivõrd hagejal I on seoses Tallinna Reaalkooli reaalklassis õppimisega hädavajalik töökorras arvuti omamine, tingiski see hageja III poolt lapsele uue arvuti soetamise. Kuna hageja I töökoormus temale soetatud arvutiga oli sedavõrd suur ning kostja ei lasknud hagejale II toodud kasutatud sülearvutit vaatamata lubadustele poole aasta jooksul korda teha, oli hageja II sunnitud ka teisele lapsele uue sülearvuti soetama. Ka hageja II on vajalik arvuti olemasolu. 4 2-11-9122 Kostja vastuväite osas, et hageja III saaks laste koolikohustuste täitmisele näidatud kulusid korrigeerida, mitte võimaldades neil kooli ekskursioonidest osa võtta, hagejad märgivad, et teadaolevalt käib kostja ise igal aastal korduvalt erinevatel välisreisidel (iga - aastased veinigurmaanireisid, mäesuusatamise reisid Austrias, Slovakkias jm, mitmenädalased rattaretked erinevates riikides). Kooliekskursioonid ning teatri-, kino-, kontserdi-, muuseumi- ja näitusekülastused on kaasaegse kooli õppekasvatusprotsessi loomulik osa ja nendest osavõtt ei ole mitte niivõrd ainult tungivalt soovituslik, vaid pigem kohustuslik. Loomulikult ei toimu igal aastal kooli ekskursioonid ühte ja samasse sihtkohta. Nagu on näidanud hagejate senine kogemus, on koolides keskmiselt 2-3 pikemat väljasõitu aastas, kuid nende kõigi sihtkohti hetkel ei ole teada. Kostja seisukoha osas, et korrigeerides laste vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste arvutust eelkõige riiete, jalanõude ja koolikohustuste ning eluasemekulude osas, on võimalik igakuiseid kulutusi vähemalt 200 euro ulatuses vähendada, hagejad märgivad, et kuigi laste vajadustest lähtuvalt oleks kostja kanda jäävaks (so 50% lapse vajadustest) osaks BK ülalpidamiskuludest 353,40 eurot ja JK kuludest 254,55 eurot kuus, nõuavad hagejad kostjalt elatise tasumist märka väiksemas ulatuses (vastavalt 278,02 ja 194,60 eurot kuus). Kostja vastuväide, et ta on lisaks igakuisele elatisele ostnud lastele ka mõningaid esemeid, on paljasõnaline. Kostja on aastaid tasunud oma laste ülalpidamiseks oluliselt väiksemaid summasid kuus, kui seda on seaduses kehtestatud minimaalne elatise määr. See, et kostja väitel on ta laste tema juures viibides kandnud nendega seotud kulutusi, ei oma käesolevas tsiviilasjas õiguslikku tähendust, kuna kostja ei ole viimase aasta jooksul lapsi enda juurde üldse võtnud, kohtudes nendega vaid paaril korral aasta jooksul põgusalt autos. Kostja poolt hagejale III tasutud 100 000 krooni ei ole mingil moel seotud laste ülalpidamiskohustuste täitmisega. Antud summa tasumine hagejale III tulenes sellest, et kooselu jooksul soetasid pooled mõlema rahalisel osalusel kaks korteriomandit, mis on aga siiani kostja ainuomandis. Kostja väide, nagu kandnuks ta hagejale III ostetud uute kodumasinate ostuga seotud kulud, ei vasta tegelikkusele. Kostja poolt mainitud Opel Corsa oli hageja III mäletamist mööda vaid tema kasutuses, mitte omandis ning järjekordse kostja vägivallatsemise tõttu poolte ühisest elukohast kiiruga jäädavalt lahkumisel võttis hageja III kaasa vaid enda ja laste isiklikud esemed. Hagejad ei nõustu, et summasid, mida kostja on lisaks laste ülalpidamiseks hagejale III maksnud summadele tasunud otse laste arveldusarvetele, tuleb käsitleda ülalpidamiskohustuse täitmisena. Nõustuda ei saa ka kostja arvamusega, nagu peaks hagejad tõendama, et lastele raha otse maksmine ei võimalda seda raha laste ülalpidamiseks kasutada, et seda kasutatakse tarbetuteks ostudeks vms. Kostja väite osas, et lastele kantud summad on makstud ülalpidamiskohustuse täitmiseks, peaks olema tõendatud, et seda on tehtud kokkuleppel hagejaga III või et viimane on selliseks elatise maksmiseks nõusoleku andnud või sellise tasumise hilisemalt heaks kiitnud, mida kostja tõendanud ei ole. Hagejad nõustuvad, et perioodi 04.03.2010.a. kuni 30.06.2010.a. eest hagejale III tasumisele kuuluva elatise võlgnevuse summa arvestamisel on tõepoolest ekslikult võetud aluseks 5 kuud ja tegelikult on selles perioodis 4 kuud. Seega oleks elatise võlgnevuseks selle perioodi eest 1379,20 eurot, mitte 1724 eurot, millises osas hagi kuulub vähendamisele. Muus hagejad kostja arvestustega elatise võlgnevuse osas ei nõustu. Hagejate I ja II arvetele kostja poolt tasutud summasid ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda ning seetõttu ei kuulu vastavad summad kostja võlgnevusest maha arvestamisele. Kostja väite osas, et tema igakuine sissetulek on ligikaudu vaid 750,93 eurot, ei ole kostja oma tegelikke sissetulekuid õigesti kajastanud ja need on ebausutavad. 5 2-11-9122
29.11.2011 esitasid hagejad kohtule taotluse määrata kohtuotsuse täitmise viisi ja korrana kindlaks, et kostja tasub temalt kõigi hagejate kasuks väljamõistetava elatise võlgnevus ning hagejate I (BK) ja II (JK) kasuks väljamõistetava igakuise elatise kuni hagejate I ja II täisealiseks saamiseni (vastavalt 09.08.2014 ja XXX) ETle, tasudes vastavad summad ET arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas; tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks hageja I ja II kasuks alates otsuse tegemisest väljamõistetava igakuise elatise määra osas, mis vastab kummagi hageja puhul poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale ( 2 k tl 19-20).
Kohtuistungil 29.11.2011 jäid hagejad oma hagi ja seisukohtade juurde (2 k tl 21-22). Kostja vastuväited
Kostja poolt hagiavaldusele 22.06.2011 esitatud vastuse kohaselt kostja hagi täies ulatuses ei tunnista ja vaidleb osaliselt sellele vastu (1 k tl 93-103). Kostja vastuse kohaselt kostjale tuleb hagiavalduse esitamine üllatusena, kuivõrd hageja III ei ole kohtuväliselt pöördunud kostja poole ettepanekuga, et kostja maksaks elatist suuremas summas, kui ta seda siiani on teinud. Kostja on laste ülalpidamiskohustust täitnud korrapäraselt ja igakuiselt ka pärast hageja III ning kostja kooselu lõppemist 2002.aastal. Kostja möönab, et tema poolt igakuiselt makstava elatise summa ei vastanud hagi esitamise ajal enam seaduses sätestatud suurusele, kuid kostja lähtus pärast kooselu lõppemist hagejaga III elatise maksmisel hageja III ja kostja lahkumineku hetkel kehtinud PkS) redaktsioonist, mille § 61 lg 4 kohaselt ei võinud igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
aastal oli kuupalga alammäär 1850 krooni ning sellest veerand on 462,50 krooni. Kahe lapse kohta oli elatise suuruseks 925 krooni. Kostja on alates kooselu lõppemisest maksnud elatist summas 2000 krooni kuus, vastavalt võimalusele on kostja maksnud vahel ka suurema summa. Lisaks hageja III arveldusarvele makstavale elatisele on kostja alates 01.05.2004.a maksnud osaliselt elatise ka hageja I arveldusarvele ja alates 01.09.2006.a ka hageja II arveldusarvele. Kuna elatise maksmise taolise korraldusega olid rahul nii kostja kui hageja III, siis jätkas kostja elatise maksmist vastavalt väljakujunenud korraldusele, suurendades vastavalt oma võimalustele otse hageja I ja hageja II arvetele makstavaid summasid. Kostja on nõus maksma elatist PkS § 101 lg-s 1 märgitud suuruses ja selles osas, millises vastab hageja nõue nimetatud seadusjärgsele suurusele, võtab kostja hagi õigeks. Elatise nõudele, mis ületab PkS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, vaidleb kostja vastu ja leiab, et hagejad ei ole õigustatud nõudma elatist suuremas summas, kui PkS ette näeb. Hagejad ei ole tõendanud, et hageja I ja hageja II vajadused ületavad tegelikult seaduses sätestatud elatise suuruse. Hagejatel I ja II erivajadusi ei ole ning hagis ei ole ka vastavaid tõendeid ega põhjendusi esitatud. Hageja III peab korraldama laste igapäevase elu selliselt, et nende kulud ei ületaks määra, mille seadusandja on arvestades lapse huvisid saada piisavas ulatuses ülalpidamist, kehtestanud. Hagis on hagejate I ja II igakuiste kulude hulka arvatud ka mitmeid ühekordseid kulusid, mida pole õige arvata igakuiste kulude hulka pikema perioodi jooksul lapse täisealiseks saamiseni. Põhjendamatult suured on ka riietele ja jalanõudele näidatud igakuised kulud, ka koolikohustuste täitmisele näidatud kulusid saab korrigeerida. Põhjendatud ei ole ka eluasemekulude kandmises laste osakaalu näitamine. Korrigeerides antud arvutust eelkõige riiete, jalanõude ja koolikohustuste ning eluasemekulude osas on võimalik igakuiseid kulutusi vähemalt 200 euro ulatuses vähendada. Hagis kohaselt kulub kostja lastele väidetavalt 1215 eurot kuus, mis näitab üheselt, et need kulutused on ebamõistlikult suured. Kostja on lisaks igakuisele elatisele tasunud ka muid lastega seotud kulusid. Kostja on täies ulatuses maksnud lastega seotud kulud, kui lapsed on olnud kostja juures. Kostja on ostnud hagejatele I ja II sülearvutid ning telefonid. Samuti on kostja ostnud lastele riideid, sealhulgas hagejale II kooli lõpuaktuse riided ja jalanõud. Kostja on hagejatele I ja II ostnud ka jalgrattad, 6 2-11-9122 millega nad saaksid sõita kostja juures olles. Kostja on tasunud ka hageja I ja II telefoniarved, kuni telefoninumbrite vahetuseni 2011.aasta alguses. Kostja kohustusele elatise maksmisel peab vastama ka kostja õigus lastega vabalt suhelda. Hageja III ei tohiks vähimalgi määral piirata kostja vabadust oma lastega suhelda, mida hageja III on teinud. Lisaks igakuisele elatisele on kostja maksnud hagejale III nende kooselu lõppemisel 100 000 krooni uue korteri ostuks ja kandnud hagejale III ostetud uute kodumasinate (pesumasin, külmkapp ja pliit) ostuga seotud kulud. Kostja ja hageja III kooselu lõppemisel jäi hagejale III kostjale kuuluv sõiduauto Opel Corsa (soetamisväärtus 2001.a. 50 000 krooni), samuti võttis hageja III poolte ühisest eluasemest kaasa kõik asjad, mida ta soovis. Kuni
juunini 2010.a oli elatist nõudma õigustatud isikuks hageja III, kuid kostja maksis osaliselt elatist otse lastele, mis ei ole vale, kuna elatise maksmise eesmärk on anda ülalpidamist alaealisele lapsele. Hageja III on käesoleval ajal ja oli ka varasemalt kehtinud PkS kohaselt kohustatud elatist kasutama laste huvides. Alates 01.juulist 2010.a on elatist nõudma õigustatud laps, kellele elatist antakse. Järelikult tuleb lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks ja elatise summa hulka kuuluvateks ka igakuiselt lastele makstud raha. Kuna kostja on aastaid maksnud osa elatisest otse laste arveldusarvetele ja hageja III ei ole sellele vastu vaielnud ega teatanud, et nõuab kogu elatise maksmist ainult tema arvele, siis sellest saab üheselt järeldada, et hageja III on elatise osalise maksmise hagejate I ja II arvetele heaks kiitnud. Kostja on elatist hageja III arvele makstes alati märkinud selgituseks „laste raha“, seega ei saa olla vaidlust ka pärast 01.07.2010.a hageja III arvele makstud summade osas, et raha on makstud laste ülalpidamiseks.Hagejad peaks tõendama, et lastele raha otse maksmine ei võimalda seda raha laste ülalpidamiseks kasutada; näiteks, et seda kasutatakse tarbetuteks ostudeks vms. Hageja III nõuab ebaõigesti perioodi 04.03.2010.a kuni 30.06.2010.a eest elatist summas 1 724 eurot, millises perioodis ei ole 5 kuud nagu märgib hageja III, vaid 4 kuud. Samuti, kuna poolte vahel ei ole kokkulepet elatise suuruse kohta, tuleb lähtuda seaduses sätestatud elatise määrast, mis kuni
juunini 2010.a kehtinud PkS § 61 lg 1 järgi oli pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.t 2 175 krooni ühe lapse kohta. Kostja pidi mõlemale lapsele eelnimetatud perioodi eest kokku maksma 17 400 krooni (4 x 4 350 krooni) ehk 1 112,06 eurot. Kostja maksis hageja III arvele igakuiselt perioodil 04.03.2010.a kuni 30.06.2010.a kokku 8 000 krooni ning osaliselt maksis kostja elatise ka hagejate I ja II arvele. Hageja I arveldusarvele maksis kostja eelnimetatud perioodil kokku 2 400 krooni ja hageja II arveldusarvele 1 600 krooni. Seega on kostja maksnud eelnimetatud perioodil elatisena hagejatele kokku 12 000 krooni ning võlgnevus seadusjärgset elatise määra arvestades perioodi 04.03.2010.a kuni 30.06.2010.a eest ei ole mitte hageja III poolt märgitud 1 724 eurot, vaid 5 400 krooni ehk 354 eurot. Alates 07.07.2010.a kuni 30.12.2010.a (viimane makse jaanuari 2011.a eest) on kostja maksnud hageja III arvele hageja I ja II ülalpidamiseks igakuiselt 2 000 krooni, alates 01.02.2011.a kuni 02.03.2011.a 130 eurot. Kostja on hageja III arvele elatist maksnud ka perioodil alates 07.04.2011.a kuni 02.05.2011.a 201,32 eurot, mis koos hageja I ja hageja II arveldusarvele makstud summadega moodustab kokku 278,02 eurot ehk PkS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise suuruse. Hageja I arvele on kostja maksnud alates 01.07.2010.a kuni 01.09.2010.a, s.o 3 kuu eest, igakuiselt 600 krooni ja alates 01.10.2010.a kuni 03.03.2011.a (6 kuud) 700 krooni ehk 44,74 eurot kuus. Kokku on perioodil 01.07.2010.a kuni 03.03.2011.a maksnud kostja hageja I arveldusarvele elatist summas 383,48 eurot. Arvestades, et osaliselt (1 000 krooni ühe lapse kohta) on elatis hageja I jaoks makstud hageja III arveldusarvele, on kostja maksnud perioodil 01.07.2010.a kuni 03.03.2011.a hagejale I elatist kokku 958,68 eurot. Seadusjärgse elatise summa 9 kuu eest oleks 1 251,09 eurot. Seega on kostja maksnud hagejale I elatist vähem summas 292,41 eurot. Hageja II arveldusarvele on kostja maksnud alates 01.07.2010.a kuni 01.09.2010.a, s.o 3 kuu eest, 400 krooni kuus, alates 01.10.2010.a kuni 03.03.2011.a igakuiselt 500 krooni ehk 31,96 eurot. Kokku on perioodil 01.07.2010.a kuni 03.03.2011.a maksnud kostja hageja II arveldusarvele elatist 7 2-11-9122 summas 268,45 eurot. Arvestades, et osaliselt (1 000 krooni ühe lapse kohta) on elatis hageja II jaoks makstud hageja III arveldusarvele, on kostja maksnud perioodil 01.07.2010.a kuni 03.03.2011.a hagejale II elatist kokku 843,64 eurot. Seadusjärgse elatise summa 9 kuu eest oleks 1 251,09 eurot. Seega on kostja maksnud hagejale II elatist vähem summas 407,45 eurot. Hagejad on perioodi 01.07.2010.a kuni hagiavalduse esitamiseni nõudnud kostjalt kokku võlgnevusena 2 756,22 eurot. Kostja tegelik võlgnevus, arvestades seadusjärgset elatise määra, on 694,84 eurot. Kostja on korrapäraselt elatise maksmist PerekS § 101 lg-s 1 sätestatud suuruses jätkanud ka kohtumenetluse ajal. Kuigi kostjale kuuluvad kinnistud, sõiduautod ja äriühingud, ei tõenda see, et kostja oleks heal majanduslikul järjel. Kokku on kostja igakuine sissetulek ligikaudu 750,93 eurot. Kostja elatub käesoleval ajal varem soetatud varade müügist ning püsiva sissetuleku puudumise tõttu ei ole võimeline maksma ka elatist suuremas summas, kui on PkS § 101 lg-1 sätestatud suurus. Kokku on kostja igakuised kulud 747,70 eurot. Kostja on nõus maksma hagejatele I ja II elatist PkS § 101 lg-s 1 sätestatud suuruses, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis hagi vastuse koostamise ajal on 139,01 eurot, s.o kokku 278,02 eurot. Kostja palub jätta rahuldamata ET hagi KK vastu ajavahemiku 04.03.2010.a kuni 30.06.2010.a eest nõutava elatise osas summas 1 370 eurot; BK hagi KK vastu ajavahemiku 01.07.2010.a kuni 03.03.2011.a eest nõutava elatise osas summas 1419,38 eurot; JK hagi KK vastu ajavahemiku 01.07.2010.a kuni 03.03.2011.a eest nõutava elatise osas summas 636,98 eurot; BK hagi KK vastu alates 04.03.2011.a nõutava elatise osas ulatuses, mis ületab PerekS § 101 lg-s 1 sätestatud määra; JK hagi KK vastu alates 04.03.2011.a nõutava elatise osas ulatuses, mis ületab PkS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning jätta kõik menetluskulud hagejate kanda.
Kohtuistungil 29.11.2011 jäi kostja oma vastuväidete juurde (2 k tl 21-22). Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja hageja täiendavad seisukohad ja taotluse ning kostja kirjalikud vastuväited, kuulanud poolte seisukohad kohtuistungil ja uurinud poolte esitatud tõendeid, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Asjas ei ole vaidlust ja on tõendatud, et hagejad I ja II on hageja III ja kostja alaealised lapsed, kes jäid peale hageja III ja kostja kooselu lõppemist 2002.a. elama hagejaga III juurde (1 k tl 3233, 48-49).
Kohus loeb hagejate poolt esitatud tõendite alusel põhjendatuks hagejate I ja II igakuised kulutused toidule (vastavalt 128 eurot hageja I ja 115 eurot hageja II ), riietele ja jalanõudele (vastavalt 124 eurot hageja I ja 108 eurot hageja II), koolikohustuse täitmisele ja täiendavale õppele (vastavalt 123 eurot ja 74,73 eurot), tervishoiule ja ravimitele (vastavalt 104 eurot ja 8 eurot), hügieeni-ja esmatarbevahenditele (26 eurot kummalegi), transpordile (vastavalt 27,76 eurot ja 19,20 eurot), hobidele (vastavalt 83,25 eurot ja 77,76 eurot), sidekuludele (vastavalt 14,17 eurot ja 12,04 eurot), meelelahutusele ja vabaaja üritustele (vastavalt 27,70 eurot ja 20,45 eurot) ja eluasemekuludele (47,93 eurot kummalegi) , so kokku 706,81 eurot hageja I osas ja 509,11 eurot hageja II osas (1 k tl 50-71, 138-150, 2 k tl 16-18, 34-46,58).
Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hagejad ei ole õigustatud nõudma elatist suuremas summas kui perekonnaseadus elatise minimaalsummana ette näeb (PkS § 101 lg 1), samuti et elatise maksmine miinimummäära ületavas summas oleks õigustatud vaid siis kui lapsel on erivajadused ning et hageja III peaks korraldama laste igapäevase elu selliselt, et nende kulud ei ületaks määra, mille seadusandja on elatise miinimummäärana arvestanud. 8 2-11-9122
Kohus möönab, et hagejate I ja II igakuised kulutused ei pruugi olla väikesed, kuid ei nõustu kostja seisukohaga, et elatise suurus peaks olema piiratud hagejate minimaalsete esmavajadustega või Eesti keskmise palgaga või kostja palgaga. Tulenevalt PkS §§-st 96, 97 ja 100 lg 2 on kostja kui hagejatest I ja II lahuselav lapsevanem kohustatud andma hagejatele ülalpidamist elatise maksmise teel. PkS § 99 lg 1-2 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
Seega on elatise mõistliku suuruse hindamisel määravaks ülalpeetava lapse vajadused tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sellest tulenevalt nõustub kohus hageja selgitusega, et elatise suuruse hindamisel tuleb arvestada laste vajadusi rahuldavate ja arengut soodustavate erinevate kulutustega, sealhulgas ka üksikute suuremate väljaminekutega ja mitteperioodiliste kulutustega (arvutid, kooliekskursioonid, riideesemed, jalanõud, koolikohustused jne), millised kulutused jagatakse elatise suuruse määramisel vastavalt aasta kuude arvule. Samuti võtab kohus arvesse, et hagejad ei nõua elatise suuruse määramisel kostjalt hagejate kulutuste katmist mitte pooles ulatuses (hageja I puhul 353,40 eurot ja hageja II puhul 254,55 eurot), vaid oluliselt väiksemas ulatuses (vastavalt 278,02 ja 194,60 eurot kuus). Ka ei ole kostja esitanud vastuväited hageja III märkuse osas, et olukorras, mil kostja nõuab hagejatelt kulutuste piiramist miinimumini, on ta ise pidanud võimalikuks viljeleda kulukat elulaadi (välismaa veinireisid-jalgrattaretked, kuulumine ühingutesse jne).
Kohus nõustub samuti hagejate seisukohaga, et käesoleva asja lahendamise seisukohalt pole tähtsust väidetel, mis seonduvad peale hageja III ja kostja kooselu lõppu nende omavaheliste varaliste suhete reguleerimisega, samuti kostja ja hagejate I ja II omavahelise suhtlemisega, kuna need pole elatisevaidluse esemeks.
Kostja vastuväite osas, et elatise võlgnevuse hindamisel tuleb makstud elatisena arvestada ka neid summasid, mida kostja on maksnud otse hagejate I ja II pangaarvetele, nõustub kohus hagejate seisukohaga, et puuduvad tõendid, et hageja III oleks nimetatud summade maksmist elatise osalise maksmisena heaks kiitnud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-3-07 märkinud (p 13), et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita. Heakskiit kui tahteavaldus ei pea seejuures olema tingimata väljendatud sõnades, vaid võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama.
Hageja III on selgitanud, et tema pole saanud vastavate summade kasutamisse laste poolt sekkuda, kuivõrd tal puudub ligipääs nende pangaarvetele. Kostja pole esitanud tõendeid, et hageja III oleks saanud kostja poolt laste arvele makstud raha laste igakuiste kulutuste katmiseks kasutada. Seega ei ole võimalik kostja poolt hagejate I ja II pangaarvetele tasutud summasid osalise elatise maksmisena arvestada. Summasid, mida kostja on alates 04.03.2010 kuni hagi esitamiseni tasunud hageja III arvele, on hagejate poolt tagasiulatuvalt elatise võlgnevuse kindlaksmääramisel arvesse võetud.
Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega, et tema varaline seisund ja sissetulekud ei võimalda tal maksta lastele elatist suuremas määras kui seadusega ettenähtud minimaalne elatise määr. Lisaks asjaolule, et hageja III igakuised sissetulekud suurusjärgus 900 eurot ei võimalda tal lastega 9 2-11-9122 seonduvate vajalike kulude katmiseks eraldada enda kanda jääva osa arvel rohkem rahalisi vahendeid, ei saa kohus arvesse võtmata jätta, et kostja on käesoleva asja kohtuliku menetluse ajal võõrandanud temale hagi esitamise seisuga kuulunud kinnistud, sealhulgas ka XXX korteriomandi, mille kohta ta kompromissläbirääkimiste käigus avaldas kavatsuse kinkida see oma poegadele (2 k tl 13-18, 47-57). Kohtu hinnangul annab see tunnistust kostja hea usu vastasest käitumisest ja temapoolsete varalisse seisundisse puutuvate väidete mitteusaldusväärsusest.
Vastavalt PkS § 100 lg 1 ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PkS § 101 lg 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt PkS § 108 õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 468

lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. 19. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi, mõistab kostjalt hagejate kasuks välja tagasiulatuvalt aasta eest elatise võlgnevuse (vastavalt 1711,79 eurot hageja I, 1044, 43 eurot hageja II ja 1379,20 eurot hageja III kasuks), mõistab kostjalt hagejate I ja II kasuks välja elatise alates 04.03.2011 (vastavalt 278,02 eurot kuus hageja I ja 194,60 eurot hageja II kasuks) kuni nende täiskasvanuks saamiseni või kui nad jätkavad täisealiseks saanuna põhi-ja keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis vastavate õpingute lõpuni, kuid mitte rohkem kui 21aastaseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammäära suurenemisel tuleb kostjal tasuda hagejale I elatist summas, mis vastab ühele suurendatud kuupalga alammäärale ja hagejale II elatist summas, mis vastab ühele suurendatud kuupalga alammäära ja arvu 0,7 korrutisele. Elatise võlgnevus tuleb tasuda hageja III pangaarvele.Kohus tunnistab kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejate I ja II kasuks alates otsuse tegemisest väljamõistetava igakuise elatise määras, mis vastab kummagi hageja puhul poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (alates 01.01.2012 ½ 290 eurot). Menetluskulude jaotus 20.

§ 161lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Viktor Brügel Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale