lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest.
lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale (antud juhul kohus seda teebki). Kohus leidis, et
lg-s 1 sätestatud alused hagejale menetlusabi andmiseks on põhimõtteliselt täidetud. Samas oli kohus seisukohal, et hageja ei ole täielikult maksejõuetu. Arvestades menetlusabi taotluses toodut ja juhindudes
lg-test 1 ja 2, oli kohus seisukohal, et menetlusabi taotleja majanduslik seis eeldatavalt võimaldab tal riigilõivu tasuda osamaksetena. Kristian 2 Kala on kohtule esitanud vanglasisese konto väljavõtte, millelt nähtub, et Kristian Kala on saanud oma emalt sõltuvalt kuust kuni 115 eurot tarbekuludeks. Kohus pidas põhjendatuks võimaldada hagejal tasuda riigilõiv 639.11 eurot võrdsetes osades kuue kuus jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.
lg 1 p 10 alusel tuleb esitatud hagi jätta käiguta kuni riigilõivu tasumiseni ning Tartu Maakohtu 14.11.2011. a määruses nimetatud puuduste kõrvaldamiseni. Kui Kristian Kala kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus hagi menetlusse võtmata ja tagastab selle (
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Maakohus on ebaõigesti hinnanud Kristian Kala majanduslikku olukorda. Maakohus leidis, et vanglasisesest konto väljavõttest nähtub, et Kristian Kala on saanud oma emalt sõltuvalt kuust kuni 115 eurot tarbekuludeks. Tsiviilasja toimikus puudub vanglasisene kontoväljavõte, millest nähtuks, et Kristian Kala on saanud oma emalt tarbekuludeks kuni 115 eurot kuus. Maakohus on majandusliku olukorra hindamisel jätnud ka tähelepanuta, et VangS § 44 lg 2 kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Vaatamata asjaolule, et Kristian Kala võis ühel kuul saada tarbekuludeks kuni 115 eurot, tuleb kinnipeetava majandusliku olukorra hindamisel arvestada VangS § 44 lg 2. Tartu Ringkonnakohus nõudis välja Kristian Kala vanglasisese kontoväljavõtte alates 01.01.2012. a kuni käesoleva ajani. Nimetatud kontoväljavõttest nähtub, et Kristian Kala sissetulek on olnud kuni 8.32 eurot kuus. Samuti puudub Kristian Kalal kinnisvara ja muu vara, millele sissenõuet pöörata. Lähtudes Kristian Kala majanduslikust olukorrast, esineb alus Kristian Kala vabastamiseks riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. 3 Ringkonnakohus ei anna hinnangut Kristian Kala esitatud hagiavalduse perspektiivikuse osas. Nimetatud küsimuses saab maakohus seisukoha võtta menetluse jätkamisel. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt
lg-le 4, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 6. Määrus ei kuulu edasikaebamisele
Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 4 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.