Edasikaebamise kord Kooskõlas
lg 4 on käesolevat kohtumäärust võimalik 2 Tsiviiltoimik 2-12-2815 vaidlustada määruskaebuse esitamisega Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale kolme päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud EKesitas 18.01.2012 kohtule avalduse lapsega D K (K ), sündinud XXX, suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 4.04.2012 toimunud kohtuistungil jõudsid menetlusosalised kompromissini ja avaldasid soovi lõpetada kohtuasi kokkuleppe kinnitamisega kohtu poolt. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Kompromiss peab silmas lapse, kelle vanemad elavad lahus, huve ja arvestab lapse ja vanemate õigusi ning kummagi vanema õigusi ja kohustusi lapse kasvatamisel. Kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised on kohtule avaldanud soovi kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt, kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib vanem sellest kohtule teatada. Juhul, kui last puudutavat lahkheli ei ole võimalik kokkuleppel lahendada ning kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada või millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. Eelnimetatud kohtumäärus on täidetav täitemenetluses. Tulenevalt
lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 3 Tsiviiltoimik 2-12-2815
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissi sõlmimisel leppinud kokku, et lühendavad selle peale võimaliku määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani alates kohtumäärusest teadasaamisest.
lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt
lg 2 viisteist päeva.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Raivo Einula Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.