järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel oli 03.10.2010 sõlmitud müügileping, mille kohaselt kostja müüs ja hageja ostis kasutatud sõiduauto Suzuki Swift registreerimismärgiga XXX.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Taganemist ei loeta toimunuks, kui ei ole täidetud lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja esitas lepingust taganemise avalduse kostjale hagiavalduses. Kostja sai lepingust taganemise avalduse kätte 05.05.
lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi 2.lõike punkt 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning punkt 2 järgi kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta, ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kostja esitas müüdava sõiduki pakkumuse portaalis Kuldne Börs. Pakkumuses oli märgitud, et sõiduk on tehniliselt heas seisukorras, toodud Soomest. Kostja pakkumust, mis ei olnud suunatud konkreetsele isikule, ei saa lugeda poolte vahel sõlmitud müügilepingu tingimuseks. Müügileping sõlmiti alles pärast sõiduki ülevaatust ostja poolt. Lepingu eseme ülevaatamisel teavitas müüja ostjat kõigist teadaolevatest puudustest. Seda kinnitavad tunnistaja MV ütlused. Vaatamata sellele, et hagejale oli teada sõidukil esinevad puudused, soovis hageja vaidlusalust sõidukit osta. Vaidlus puudub selles, et hagejale oli tähtis sõiduki kere korrashoid, sest ta soovis sõidukit osta nn kere doonoriks. Oma soovist teavitas hageja ka kostjat, mida kinnitavad tunnistajad EP ja MV. Põhjendamata on hageja tuginemine asja lepingutingimuste mittevastavusele selles, et sõiduk on seisnud pikemalt kui kostja seda väitis olevat ning et sõiduk on toodud Soomest. Hageja ei ole põhjendanud, millist mõju auto kerele on avaldanud asjaolu, et auto ei olnud toodud vahetult Soomest vaid oli seisnud siseruumis, kasutamata, pikema aja vältel kui müüja seda avaldas. Hageja loeb lepingu rikkumiseks ka sõiduki ülevärvimist. Kostja väidab, et sõidukil on remonditud ja ülevärvitud vaid esitiivad ja kapott. 3 Sõiduki osalisest ülevärvimisest kostja hagejat lepingu ei teavitanud, kuid ka hageja ise seda kostjalt ei küsinud. Kui hagejale oli sõiduki osaline ülevärvimine nii oluline, et seda teades ei oleks ta lepingut sõlminud, siis oleks nimetatud tingimus tulnud avaldada lepingu sõlmimisel. Üldjuhul ei saa eeldada, et 21 aastat vanale autole ei ole tehtud remonti ja värviparandusi. Samas sõiduki esitiibade ja kapoti remont ja ülevärvimine pigem tõstab selle väärtust. Eelnevast lähtudes ei saa pidada sõiduki osalist ülevärvimist ning asjaolu, et sõiduk oli seisnud mõnda aega ilma kasutamata, lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annaks hagejale aluse lepingust taganemiseks. Seega leiab kohus, et hageja müügilepingust taganemine ei ole kehtiv, sest täitmata on materiaalsed eeldused ning seetõttu on põhjendamatu ka tagasitäitmise nõue summas 313,17 eurot ning väidetavalt müügilepinguga seotud muud lepingu sõlmimise ja lepingueseme kasutamisega hagejal tekkinud kulunõuded. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.