KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2012.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-1

§ 405

lg 1 p 8 alusel on kohus kontrollinud maksekäsu asjas nr 2-07-51130 hageja avaldust (st kogunud tõendeid) ning sellest nähtuvalt on palus hageja (kättesaadav kohtuinfosüsteemist) välja mõista maksekäsu kiirmenetluses põhivõla 59666 krooni, intressi 7780,54 krooni, viivised 1789,98 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni, seega moodustasid kõrvalnõuded 10570,52 krooni. Nõuded tulenesid pooltevahelisest lepingust 22.11.

1. Eeltoodu alusel nõustub kohus osaliselt kostja väidega, et hageja nõue on arvestatud selliselt nõudelt, mis sisaldab endas viiviseid ja intressi. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on võlasusaldajal õigus nõuda kohustuse täitmise korral viivist. Kuna hageja on esile toonud, et kostja ei täitnud maksekäsku viivitamatult, siis hagetava võla puhul on tegemist sellesama kohustuse, mis kostjalt sundkorras kohtu poolt maksekäsu kiirmenetluses 11.06.2008 välja mõisteti, täitmisega viivitamisega mitte hageja poolt saamata jäänud kasutuseelistega TsÜS § 62 lg 1 järgi. Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja viivisenõue võlalt 70858,52 krooni on põhjendatud, aegunud. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohustus muutus sissenõutavaks 17.02.
2. Viivis, mida hageja soovib käesolevas vaidluses saada, muutus sissenõutavaks ajal, mil hagejal oli õigus seda nõuda. VÕS § 113 lg 1 järgi saab võlasusaldaja viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Kuna kostja ei olnud 11.06.2008 seisuga hagejale ära maksnud põhivõlga 59666 krooni, intressi 7780,54 krooni ja viivised 1789,98 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni ning menetluskulusid 622 krooni, siis oli ta kohustuse täitmisega 11.06.2008 viivituses. Seega on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 113 lg 1 alusel nõuda alates 11.06.2008 viivist ehk hageja viivisenõue muutus sellest ajast sissenõutavaks ja kuna viivisenõue on olemuselt perioodiline, siis muutus iga päeva eest viivis sissenõutavaks igal järgneval päeval. Hageja nõuab viivist järgmisest päevas, so 12.06.
3. Hageja esitas oma viivisnõude uues maksekäsu kiirmenetluse avalduses 08.04.2011 (vt makseettepanek, t lk 4). TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ja § 147 lg 1
4. lause ja lg 2 järgi hakkab see kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest ehk antud juhul alates 11.06.
5. Seega saab hageja nõuda viivist alates 11.06.2008, kuna viivised muutusid sissenõutavaks igal päeval alates 11.06.2008 kuni 13.07.2010 (võla tasumiseni). Eeltoodu tõttu on kostja väited nõude aegumisest põhjendamatud ja nõue ei ole aegunud. Seega võib hageja nõuda viivist alates 12.06.2008 kuni 13.07.
6. VÕS 113 lg 6 korral ei ole õigust nõuda viivist intressiga tasumisega viivitamise korral, samuti ei ole võimalik nõuda viiviselt viivist, kuna ei tulene seadusest. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et viivis on ise õiguskaitsevahend ning seega ei ole võimalik ühelt ja samalt õiguskaitsevahendilt sellesama õiguskaitsevahendi rakendamist, vastasel korral oleks see vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 2 3

§ 442

lg 8 viimase lause järgi täiendavalt põhjendama ega nendele väidetele ja tõenditele (intressi suurus laenusuhetes, kasutuseelise suurus) hinnangut andma. Mis puudutab poolte väiteid sellest, kas ja kuidas õnnestus võlg kostjalt kätte saada ning milline oli täitemenetlus, siis ei oma need käesoleval vaidluse puhul tähendust, sest viivisenõue ei olnud aegunud ja kohtul puudub vajadus analüüsida võlasuhtes poolte käitumist, mis võib kõne alla tulla tahtliku kohustuse rikkumise korral aegumise tähtaja pikkuse üle otsustamisel. Selle tõttu ei anna kohus hinnangut ka täituri ja hageja vahelisele e-kirjavahetusele, täitedokumentidele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jättis hagiavalduse rahuldamata jäävad menetluskulud hageja.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldatud osale või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hageja viivisenõue oli osaliselt põhjendatud ja samas jäi hageja alternatiivne nõue rahuldamata, siis kuulus hagi osalisele rahuldamisel ja selle tõttu jätab kohus poolte menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda. Tsiviilasja hind 4

§ 122lg 1 ja § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

Kuna hageja alternatiivsed nõuded on ühesuguse suurusega, siis on hagihinnaks 897,48 eurot. Mai Grauberg Kohtunik 5