Obsah (5)

§ 74§ 83§ 73§ 81§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav 08.märts 2012, Tallinn 2-11-49874 OÜ Tallinna Õigusbüroo hagi OÜ Kullassaare Talu (pankroti

) § 74 lg 2, vaid J.Sirel, kes tegutses samaaegselt ka suurema võlausaldaja esindajana. Suurema võlausaldaja esindaja J. Sirel esitas pankrotitoimkonna liikme kandidaadiks teise suurema võlausaldaja, AS Pohjola Finance Estonia, esindajana koosolekul osalenud E. Kuke. Seega esitati ja valiti pankrotitoimkonna liikmeks mitte väiksema nõudega võlausaldaja esindaja, vaid suurema nõudega võlausaldaja esindaja ja väiksemate nõuetega võlausaldajate esindaja pankrotitoimkonna liikmete hulgas 2 puudub.

§ 74

lg 2 mõtteks on see, et pankrotitoimkonna liikmete hulgas oleks ka väiksemate nõuetega võlausaldajate esindaja, keda antud juhul seal ei ole. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja nõue on põhjendamatu ja alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
2. Vastavalt kostja esimese üldkoosoleku protokolli p-le 2 otsustas üldkoosolek ühehäälselt määrata väiksema võlausaldaja nõude ülempiiriks 25 000 eurot. Danske Bank A/S Eesti filiaali nõude suuruseks kostja vastu on võlausaldajate esimese üldkoosoleku registreerimislehest nähtuvalt 16 094,49 eurot. Seega on Danske Bank A/S Eesti filiaali näol tegemist väiksema võlausaldajaga. E. Kuke kandidatuuri seadis väiksema võlausaldajana üles Danske Bank A/S Eesti filiaal, kelle volitatud esindajana tegutses võlausaldajate esimesel üldkoosolekul J. Sirel. Nimetatud volituse andmine nähtub üheselt Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt J. Sirelile kirjaliku kliendilepinguga antud volitusest, millest esitati kostja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul koopia ka pankrotihaldurile. Täiendavalt nähtub J. Sireli tegutsemine Danske Bank A/S Eesti filiaali esindajana ka kostja esimese üldkoosoleku protokolli kolmanda lehekülje esimesest lausest ja protokolli lisaks oleva registreerimislehe p-st
3. Asjaolu, et J. Sirel tegutses kostja võlausaldajate üldkoosolekul samaaegselt nii ühe suurema võlausaldaja kui ka ühe väiksema võlausaldaja esindajana, ei oma mingit tähtsust. Lepingulise esindaja tegutsemine võlausaldajate üldkoosolekul samaaegselt erinevate võlausaldajate esindajana ei ole ühelgi viisil piiratud.
4. Pankrotitoimkonna liikmeks olemise kriteeriumid on sätestatud

§ 74lg-s 1.

Muid piirangud või nõudeid

pankrotitoimkonna liikmetele ei sätesta ja samuti puudub vastupidine kohtupraktika. E. Kukk vastab

§ 74lg-s 1 sätestatud nõuetele.

Samuti ei tingi asjaolu, et E. Kukk esindas kostja esimesel võlausaldajate üldkoosolekult ühtlasi ühte suuremat võlausaldajat, ühelgi viisil tema sobimatust olla valitud pankrotitoimkonna liikmeks.

§ 74

lg-st 2 tuleneb üheselt, et lisaks

§ 74

lg-s 1 sätestatule omab pankrotitoimkonna liikmete valimisel tähtsust täiendavalt vaid asjaolu, et vähemalt üks pankrotitoimkonna liige oleks esitatud väiksemate võlausaldajate poolt. Arvestades asjaolu, et Danske Bank A/S Eesti filiaal on üks kostja väiksematest võlausaldajatest ja et E. Kuke kandidatuuri esitas J. Sirel kui Danske Bank A/S Eesti filiaali esindaja, on kõik

§ 74lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuded korrektselt täidetud.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

1. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
2. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt esitati E. Kuke kandidatuur väiksema nõudega võlausaldaja poolt.

§ 74

lg 2 järgi peavad pankrotitoimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Seadus ei sätesta, et isik, kes esindab korraga nii suuremat kui väiksemat võlausaldajat, saab esitada pankrotitoimkonna liikme kandidaadi ainult suurema võlausaldaja nimel ja väiksema võlausaldaja nimel kandidaati esitada ei saa. Kui väiksema nõudega ja suurema nõudega võlausaldajal on üks esindaja, saab ta esitada toimkonna liikme kandidaadi nii suurema kui ka väiksema võlausaldaja nimel. Seadus ei sätesta, et pankrotitoimkonda esitatud kandidaat peab olema väiksema võlausaldaja esindaja. Seadus sätestab, et pankrotitoimkonda peab kuuluma väiksema nõudega võlausaldaja poolt esitatud isik. 3 11. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et E. Kukk ei vasta

§ 74lg-s 1 nimetatud nõuetele.

Hageja vaidlustas E. Kuke kandidatuuri põhjusel, et E. Kukk esindas võlausaldajate üldkoosolekul suurema võlausaldaja huve. Pankrotiseaduses puudub piirang, et väiksem võlausaldaja ei või nimetada pankrotitoimkonna liikme kandidaadiks suurema võlausaldaja esindajat. Samuti ei sätesta pankrotiseadus, et suurem võlausaldaja ei või pankrotitoimkonna liikme kandidaadiks nimetada väiksema võlausaldaja esindajat. Samuti ei tõendanud hageja, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks esineks mõni

§ 83lg-s 1 sätestatud alus.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus otsuse tegemisel vaidluse asjaolud ebaõigesti või ebapiisavalt. Otsus on vastuolus

§ 74lg 2 mõttega.

Üldkoosoleku otsusega valiti pankrotitoimkonna liikmeteks E. Kukk (väiksema nõudega võlausaldajate esindaja), Jüri Sirel, Vallo Mandel, Ene Pindsoo ja Margus Rikkas (suurema nõudega võlausaldajate esindajatena). Valituks ei osutunud väiksema nõudega võlausaldaja OÜ Tallinna Õigusbüroo esindajana V. Väli. Tulenevalt eeltoodust tekkis olukord, kus väiksema nõudega võlausaldaja esindajaks valiti pankrotitoimkonda suurema nõudega võlausaldaja (Konekesko Eesti AS) esindaja J. Sireli poolt esitatud kandidaat E. Kukk, kes esindas suurema nõudega võlausaldajat. Antud juhul on oluline

§ 83lg-s 1 ja § 74 lg-s 2 sätestatu.

Kostja võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millisega valiti väiksema nõudega võlausaldaja esindajana pankrotitoimkonna liikmeks E. Kukk, ei vasta seadusele ning selle tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda. 14. Pankrotitoimkonna moodustamist reguleerivate sätete juures on pankrotiseaduses toodud välja väiksema nõudega võlausaldaja mõiste. Võlausaldajate eristamine tulenevalt nõude suurusest on ka igati loogiline ja vajalik, kuivõrd see aitab kaasa

§ 73lg-s 1 kajastatud põhimõtte järgimisele.

On selge, et võlausaldajate huvid ei pruugi kattuda ja suuremad võlausaldajad võivad oma eesmärkide saavutamiseks kahjustada teiste võlausaldajate huve. Eelkõige võivad kahjustada saada väiksemate võlausaldajate huvid, kuivõrd

§ 81

lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kuivõrd võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega (

§ 82

lõige 1), siis puudub väiksemate nõuetega võlausaldajatel praktiliselt võimalus mõjutada üldkoosolekul tehtavate otsuste sisu ja mõtet. Vältimaks suuremate nõuetega võlausaldajate poolt neile antud õiguste kuritarvitamist, on

§ 74

lg-s 2 sätestatud erisus, millisest tulenevalt peaks pankrotitoimkonnas olema kindlasti ka väiksemate nõuetega võlausaldaja esindaja. Kuivõrd pankrotitoimkonnal on pankrotimenetluses oluline roll ja pankrotitoimkonnale antud õigused võimaldavad oluliselt mõjutada pankrotimenetluse kulgu, omab

§ 74lg-s 2 sätestatud põhimõtte järgmine olulist tähsust.

1. Kostja pankrotitoimkonnas puudub võlausaldajate üldkoosoleku otsusest tulenevalt väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud ja/või väiksemate nõuetega võlausaldajate esindaja. E. Kukk ei saa esindada pankrotitoimkonnas väiksemate nõuetega võlausaldajate huve, kuivõrd ta esindas ja esindab ka käesoleval hetkel suurema nõudega võlausaldajat. Samuti ei saa E. Kukke pidada isikuks, kelle kandidatuur seati üles väiksema nõudega võlausaldaja poolt. Tema kandidatuuri esitas kostja võlausaldajate üldkoosolekul J. Sirel, kes tegutses suurema nõudega võlausaldaja esindajana. Asjaolu, et J. Sirel esindas samaaegselt ka Danske Bank A/S 4 Eesti filiaali, ei oma antud juhul tähtsust. Väiksema võlausaldaja esindaja kandidatuuri esitamisel ei selgitanud J. Sirel, millise võlausaldaja huve ta kandidatuuri esitamisel esindab. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsM § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
4. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
5. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid ja seisukohti, millistele kohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
6. Maakohus leidis õigesti, et pankrotitoimkonna valimisel ei rikutud

§ 74

lg-t 2 ja puudub alus 06.10.2011 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks taotletud osas. E.Kuke esitas pankrotitoimkonna liikmeks väiksema nõudega võlausaldaja, Danske Bank A/S Eesti filiaali esindaja J.Sirel. Asjaolu, et J.Sirel esindas koosolekul Danske Bank A/S Eesti filiaali, on tõendatud koosoleku protokolliga (t lk 10) ja registreerimislehe andmetega (t lk 12). Seda asjaolu ei vaidlustanud hageja ka hagiavalduses (t lk 3). Seega ei ole asja materjaliga kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks E.Kuke kandidatuuri esitanud J.Sirel suurema nõudega võlausaldaja Konekesko Eesti AS esindajana. Asjaolu, et E.Kukk esindas üldkoosolekul suurema nõudega võlausaldajat - AS Pohjola Finance Estonia, ei oma

§ 74lg 2 tähenduses tähtsust.

Pankrotitoimkonnas ta suuremate nõuetega võlausaldajaid ei esinda.

§ 74

lg 2 järgi peab pankrotitoimkonda kuuluma ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isik (isikud), mida antud juhul on ka järgitud.

1. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
2. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Iko Nõmm Imbi Sidok Ande Tänav 5