Obsah (4)

§ 230§ 5§ 162§ 405

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-33299 Tsiviila

§ 230

lg 1 kohaselt tuleb mõlemal poolel hagimenetluses tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid.

1. Hagiavalduses on hageja nõude esitamisel kostja vastu tuginenud korteriühistu seaduse § 2 lõikele 1, mille kohaselt on ühistu pädevuses elamu hooldamine. Samuti on hageja tuginenud VÕS § 1045 lg punktidele 5 ja
2. Menetluse käigus on hageja oma õiguslikku positsiooni mõnevõrra muutnud ning väitnud, et kuna ta on ise Xxx elamus asuva korteri omanik, saab ta esitada regressinõude kostja vastu. Hageja on väitnud, et Tallinna Linnas kehtiva linna heakorra eeskirja kohaselt on kostja võrdsustatud heakorra tagamisel korterite omanikega.
3. Kohus ei ole asja menetlemisel seotud poolte poolt viidatud õigusnormidega, vaid kohaldab ise õigesti seadust. Kohus leiab, et hageja poolt kirjeldatud asjaolude pinnalt (millisteks on ainult jää kukkumine elamu kõrvale pargitud hagejale kuuluvale sõidukile) on võimalik kohaldada ainult VÕS § 1059, kuna hageja ei ole esile toonud muude õigusnormide kohaldamist võimaldavaid asjaolusid. VÕS § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Eeltoodud sätte alusel vastutavad ehitise katuselt alla langenud jääpurikate tõttu tekkinud kahju eest solidaarselt elamu puhul seal asuvate korterite omanikud, mitte korteriühistu (RK Tko 20.06.2006.a nr 3-2-1-64-06, p 17). Kuivõrd hageja on hagiavalduse esitanud ebaõige kostja vastu, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
4. Kohus selgitas hagejale kohtu 04.01.2012.a pöördumises (toimiku lk 45-46), et hagi võib olla esitatud ebaõige kostja vastu ning tegi hagejale ettepaneku kaaluda, kas ta on esitanud nõude õige kostja vastu ning kas antud asjas on võimalik kostja asendamine. Hageja ei arvestanud kostja selgitusi ega soovinud kostja asendamist. Hageja on leidnud, et tema nõue on esitatud õige kostja vastu, kuna kohus on selle menetlusse võtnud. Kohus selgitab hagejale, et hagiavalduse menetlusse võtmisel ei kontrolli kohus seda, kas hagiavalduse rahuldamine hageja poolt valitud kostja vastu on võimalik või mitte. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Kohtul puudub pädevus omal algatusel kostjaid hageja eest valida või neid asendada. Kohus saab üksnes hageja tähelepanu juhtida sellele, kui kostja on ebaõige, millisel juhul saab hageja taotleda kostja asendamist. Kohus on antud menetluses sellele hageja tähelepanu juhtinud.

1. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, nagu võiks VÕS § 1059 kohaldamist võimaldavate asjaolude korral vastutada ka korteriühistu, kuna korteriühistu on Tallinna linnas kehtiva heakorra eeskirja alusel võrdsustatud elamu omanikega. Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006.a määrusega nr 45 kinnitatud „Tallinna linna heakorra eeskirja“ eesmärgiks on sama määruse § 1 lõike 1 kohaselt tagada linna puhtus ja heakord. Antud eeskiri ei reguleeri tsiviilõiguslikke suhteid ega seda, kes ja millistest alustest tulenevalt on kohustatud hüvitama katuselt jää ja lume puhastamata jätmise tulemusena tekkinud kahju. Tallinna linna heakorra eeskirja täitmata jätmise eest vastutavad isikud väärteomenetluse korras. Seega ei vastuta kostja korteriühistuna elamu katuselt jää alla kukkumise tulemusena hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest vaatamata sellele, et kostja on kohustatud tagama Tallinna linnas kehtiva heakorraeeskirja täitmist.
2. Täiendavalt on hageja väitnud, et ta saab Xxx korteriomanikuna esitada regressinõude kostja vastu, kuid korteri omamist antud elamus hageja ühegi tõendiga tõendanud ei ole. Tegemist on uue sisulise väitega, millist hageja varem esitanud ei olnud ning kostja on antud hageja faktilisele väitele vastu vaielnud. Millest tulenevalt saaks hageja korteriomanikuna kostja vastu regressinõude esitada või millist seadusest tulenevat nõuet on kostja väidetava kahju tekkimisel rikkunud, ei ole hageja välja toonud. Kuna hageja vastavaid asjaolusid välja toonud ei ole, puudub kohtul võimalus hinnata, kas kostja võiks hageja ees olla vastutav tulenevalt mõnest muust õiguslikust alusest. Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.
3. Kuna hageja on esitanud nõude ebaõige kostja vastu, ei pea kohus võimalikuks sisuliselt hinnata muid poolte väiteid ja nende tõendatust. Kohus peab vajalikuks üksnes märkida, et vaatamata kohtu 04.01.2012.a selgitustele (toimiku lk 45-46) ei esitanud hageja kohtule ühtegi täiendavat tõendit temal tekkinud kahju tõendamiseks, kuid kahju nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada kahju suurus ja muud kahju hüvitamist võimaldavad asjaolud. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk Mazda, registrimärgiga xxx, kuulub hagejale vaatamata sellele, et omandiõiguse suhtes kannet liiklusregistrisse ei ole tehtud. Hageja ei ole tõendanud, et ta tasus A S müügilepingus märgitud summa ning et sõiduki valdus on hagejale üle antud. Kostja tõi välja, et sõiduk oli jätkuvalt pargitud A S elukoha juurde, millist väidet ei ole hageja ümber lükanud. Hageja enda seletused sõiduki kuulumise kohta talle ei ole hagimenetluses hinnatavad tõenditena. Samuti ei toonud hageja välja ega tõendanud, millises seisundis oli sõiduk enne väidetava õnnetusjuhtumi toimumist ja millised kahjustused sõidukile tekkisid. Sõiduki seisundit ei tõenda hageja esitatud registreerimistunnistuse ärakiri, mille kohaselt saab sõidukit liikluses kasutada, kuna sellest tunnistusest ei nähtu mitte ükski sõiduki seisundit iseloomustav tunnus, mida kohus oleks saanud arvesse võtta kohase hüvitise summa määratlemisel (sõiduki väärtus, kulumi suurus, vahetamisele kuuluvate detailide seisund ja vanus). Seega märgib kohus, et isegi juhul, kui hageja oleks esitanud nõude õige kostja vastu, ei oleks olnud võimalik nõude rahuldamine selle tõendamatuse tõttu.
4. Kohtule esitatud hageja täpsustuses 17.01.2012.a on hageja leidnud, et kohus peaks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametilt välja nõudma 19.04.2010.a teatise koostamisega seotud tõendid. Kohus leiab, et antud hageja taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja ei ole välja toonud, milliseid vaidlusaluseid asjaolusid ta soovis nimetatud tõenditega tõendada ning mida hageja ise tegi selleks, et vastavaid tõendeid kohtule esitada. Kuivõrd hageja esitas nõude ebaõige kostja vastu, on antud taotluse rahuldamine kohtu hinnangul ka sisuliselt ebaotstarbekas. 26.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse puhul näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kostja on oma 10.02.2012.a menetlusdokumendis välja toonud, et ta on menetluskuludena antud asjas kandnud 288 eurot, milline summa kujutab endast kostja lepingulise esindaja tasu. Kostja menetlusdokumendile olid lisatud esindaja tasu maksmist tõendavad arved ja tasu põhjendatust tõendavad tööaruanded. Hageja ei ole kostja menetluskulude suuruse osas kohtule vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostja menetluskulude nõue rahuldada ja hagejalt tuleb kostja menetluskuludena välja mõista kostja õigusabikulud summas 288 eurot. Anu Uritam Kohtunik