lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, 1 eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 12.05.2010 esitas Osaühing Vändra MP maakohtule hagi Tallinna Teede Aktsiaseltsi vastu võlgnevuse 579 679.25 krooni ja viivise 142 436.19 krooni väljamõistmiseks. 01.11.2007 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr 011175 (töövõtuleping 1), mille objektiks oli Pärnu linnas, Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tänav 9 trasside rajamiseks tehtavad ehitustööd. 2008 jaanuaris esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 (objekt: Pärnu linnas Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tn 9 trasside ehitustööd) summas 904 573.85 krooni. Akti alusel väljastas hageja 30.01.2008 arve nr 14 summas 904 573.85 krooni, mille kostja on maksekorralduse nr 00631 kohaselt 20.02.2008 täies ulatuses tasunud.
kostjalt viivise väljamõistmist, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud ning seda kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 7% aastas. Hageja järgis töövõtulepingute sõlmimisel poolte vahel väljakujunenud praktikat. Kolmandal isikul oli volitus kostja nimel töövõtulepingute sõlmimiseks ja tööde vastuvõtmiseks TsÜS § 118 lg-st 1 ja 2 tulenevalt. Kostja teadis ja pidi teadma, et kolmas isik tegutses hagejaga töövõtulepingute sõlmimisel ja täitmisel kostja esindajana ning kostja talus seda. Kolmandal isikul volituste puudumise vastuväide on paljasõnaline, tõendamata ja tagantjärele otsitud argument. Kolmas isik oli kostja töötaja, keda kostja kasutas pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja ei teavitanud hagejat sellest, et kolmandal isikul ei oleks olnud selleks vajalikku volitust. Kolmas isik esines suhetes hagejaga kostja volitatud esindajana, kasutas kostja ärinime ja logoga töövõtulepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide aluseid ning elektronposti aadressi jyriv@talteede.ee. Kostja vastutab kolmanda isiku tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning kolmandale isikule teadolevad asjaolud olid ka kostjale teada. Kui kolmandal isikul tõepoolest ei olnud volitust vaidlusaluste tehingute tegemiseks kotja nimel, siis vastavalt hea usu põhimõttele tulnuks hagejat sellest teavitada. Isegi juhul, kui kolmas isik oma kohustusi kostja ees ei täitnud (ei esitanud korrektselt dokumente kostja raamatupidamisele), ei saa see kaasa tuua õiguslikke tagajärgi hagejale. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole vaidlusaluseid lepinguid sõlminud ega muid dokumente kinnitanud. Kolmandal isikul ei ole kunagi olnud kostja volitust kõnealuste väidetavate lepingute sõlmimiseks või toimingute tegemiseks. Kostja ei ole töö hüvitamisega asunud väidetava töövõtulepingu täitmisele ega seda heaks kiitnud. Kostja on hüvitanud hagejale tööd, mis olid kostja, Pärnu linna ja aktsiaseltsi PÄRNU VESI vaheliste lepingute esemeks, sest arved nr 14 ja nr 1581 olid esitatud ajalises seoses ehitustööde tegemisega. Hilisemad arved ei ole seostatavad kostja ning Pärnu linna ja aktsiaseltsi PÄRNU VESI vahel sõlmitud lepingute täitmisega. Nimetatud lepingus märgitud tasu 1 441 026 krooni on hagejale tasutud ja sellest tulenevalt ei saa hagejal kostja vastu rahalist nõuet olla. Väidetavad töövõtulepingud on kostjani esmakordselt jõudnud alles nende edastamisel hageja 18.12.2009 kirjaga nr
lg-st 2 tulenevalt, mistõttu kohus ei tuginenud asjaolude tuvastamisel kolmanda isiku seletusele. Kohtu hinnangul saab hageja käesolevas asjas tugineda TsÜS § 118 lg 2 sättele. Kuna kolmas isik oli kostja töötaja, siis on nende vahel teatav seos, mille olemasolu õigustab eeldust, et väidetavale esindajale on antud volitus. Kolmanda isiku positsiooni ning täidetavaid ülesandeid arvesse võttes saab mõistlikult eeldada, et isikule on antud volitus vaidlusaluste tehingute tegemiseks. Kohtu hinnangul on ebaloogiline kolmanda isiku avaldatu, et ta kontrollis enda volituste olemasolu töövõtjalt, ehk hagejalt. Kolmas isik ise oleks pidanud olema kindel, et tal on olemas volitus kostja nimel tehingute tegemiseks ning kui ta käitus kostja esindajana, on hagejal õigus eeldada, et talle oli antud volitus tehingute tegemiseks. Kostja teadis või pidi teadma, et kolmas isik tegutseb tema nimel esindajana ja aktsepteeris sellist tegevust. Sellises mahus ehitustööde tellimine või tööde vastuvõtmine eeldab, et kostja peab olema selliste tehingute tegemisest ja tööde vastuvõtmisest teadlik. Kostja pole eitanud, et kostja oli seotud Pärnu linna, Keila valla ja Imavere objektidega. Kolmas isik tegutses lepingute sõlmimisel ja tööde vastuvõtmisel kostja esindajana pikema aja jooksul ning hoolikas äriühing oleks pidanud selle avastama. 01.11.2007 töövõtulepingu on sõlminud kostja nimel kolmas isik. Tellija esindajaks lepingu kohaselt on kolmas isik (lepingu p 10.1.1). Kolmas isik ise on kõiki käesoleva asja lepingutel ja aktidel olevaid allkirju aktsepteerinud. Kostja on allkirjad seadnud kahtluse alla. Seega tulnuks kostjal oma väidet tõendada. 01.11.2007 töövõtulepingu alusel on kostja tasunud hagejale arve nr 14 summas 904 573.85 krooni ja arve nr 1581 summas 539 850 krooni. Nimetatud arved on esitatud 01.11.2007 lepingu alusel ning need on esitatud pärast aktidega tööde üleandmist. Kostja pole tõendanud oma väidet, et nimetatud arved on tasutud mõne muu kohustuse täiteks. Kostja poolt lepingu alusel võetud kohustuste täitmine tõendab kolmandal isikul esindusõiguse olemasolu. Sama kinnitavad ka tunnistaja L V ütlused, mille kohaselt kolmandat isikut sai pidada kostja esindajaks. Tunnistaja L V ütluste kohaselt tellis Pärnu linnas, Ringi tänava läbimurde teede- ja Aida tn 9 trasside ehitustööd kostja, keda esindas J V. J V võttis tööd ka vastu. Objektil oleva infotahvli peal oli kostja esindajana nimetatud J V ning tunnistajale tutvustati seoses selle objektiga J V kui kostja esindajat. Kostja väidab lisaks, et 01.11.2007 lepingust tulenev nõue on alusetu seetõttu, et lepingu tasuks on 1 441 026 krooni ja kostja on selle summa tasunud. Nimetatud lepingu alusel on hageja esitanud 5 kostjale arve nr 1626 summas 32 784.65 krooni ja arve nr 1986 summas 102 306 krooni. Arved on esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide nr 4 ja 5 alusel. Tunnistaja L V ütlustega on tõendatud, et eelpool nimetatud aktides märgitud tööd on teostatud, tellijale üle antud ning need on tehtud 01.11.2007 lepingu alusel. Arved esitati pärast seda, kui oli kokku lepitud, et tellija aktsepteerib töid ning arved andis tunnistaja üle J V. Vaatamata sellele, et akti nr 4 pole allkirjastatud, on tõendatud, et aktis nr 4 märgitud tööd ja samuti teised lepingu alusel tellitud tööd on teostatud ja nõuetekohaselt tellijale üle antud. Seda kinnitab ka ehitustööde päeviku väljavõtted. Ehitustööde päevikud on tellija esindajana allkirjastanud kolmas isik. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks aktis nr 4 märgitud tööde vastuvõtmisest keeldunud või olnud selliseks keeldumiseks õigustatud. Tunnistaja L V ütlustega on tõendatud, et tööd on nõuetekohaselt teostatud ja pretensioonid rahuldatud. Kuigi lepingus on kokku lepitud tasus ning see on kostja poolt kahe arvega tasutud, ei muuda see hageja nõuet alusetuks. Lepingu alusel pole välistatud lisatööde tellimine ning nähtuvalt tunnistaja ütlustest ja aktidest on kohus tuvastanud, et kahe vaidlusaluse aktiga teostatud tööd on tehtud töövõtulepingu 1 alusel ning kostja on lepingutasu ületavaid töid aktsepteerinud. Tunnistaja L V ütlustega on tõendatud asjaolu, et kostja esindajana tellis J V Port Artur II trepipiirde parandamise ning nimetatud töö sai teostatud. Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 38 on piirde remonditööd kostja esindaja J V üle antud ja selle alusel on esitatud arve nr 984 summas 4 720 krooni. Poolte vahel on olnud pikk koostöö ja see oli tavapärane protseduur, et suheldi otse kostja esindaja J V. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue summas (32 784.65+102 306+4 720) 139 810.65 krooni õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tulenevalt 01.11.2007 sõlmitud lepingu p 10.3 on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata summalt viivist 15% tähtajaks tasumata summalt aastas. Suuliselt tellitud trepipiirde parandamise osas on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Kostja ei ole hageja poolt esitatud viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. 01.02.2008 lepingu on sõlminud kostja nimel kolmas isik. Töövõtulepingu 2 alusel teostatud tööd on kostja nimel vastu võtnud J V ning selle alusel on esitatud arve nr 328 summas 283 200 krooni. Tunnistaja L V ütluste kohaselt oli poolte vahel pikk koostöö ja see oli tavapärane protseduur, et suheldi otse kostja esindaja J V. Hageja sai eeldada, et töövõtulepingu 2 sõlmimiseks on kolmas isik volitatud ning arvestades lepingu mahtu ja tasu suurust ei saa lugeda usutavaks, et kostja ei teadnud sellise lepingu sõlmimisest midagi. Kuna poolte vahel oli pikk koostöö ning kostjat esindas kolmas isik, siis hageja sai eeldada volituste olemasolusse. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks mingilgi viisil kolmanda isiku tegevust katkestanud või lõpetanud. Mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu kohta on tekkinud ka sellest, et hageja on kolmanda isikuga juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud (töövõtuleping 1) ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on tehinguid osaliselt täitnud. Kuna tööde teostamine ja üleandmine hagejalt kostjale on aktiga tõendatud, siis hageja nõue summas 283 200 krooni kuulub rahuldamisele. Tulenevalt lepingu p-st 9.2 on hagejal õigus nõuda tasumata summalt viivist 15% aastas. Hageja väidab, et poolte vahel on suuliselt sõlmitud leping Imavere objekti buldooseritööde teostamiseks. Kolmas isik on ise kinnitanud, et ilmselt tellis tema Imavere objektile buldooseritööd. Kostja pole vaidlustanud asjaolu, et kostja tegi töid Imavere objektil ja oli selle objektiga seotud. Selle nõude tõendamiseks on hageja esitanud teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti nr 113, mille on allkirjastanud kolmas isik ning akti alusel on esitatud arve nr 2036 summas 156 668.60 krooni. Tööd on teostatud juunis 2008. Samal ajal oli kolmas isik kostja esindajaks töövõtulepingu 1 alusel. Kuna hageja on töövõtulepingu 1 osas kolmanda isiku 6 esindusõigust kinnitanud, makstes ära selle lepingu alusel esitatud kaks arvet, siis kohtu hinnangul võis hageja mõistlikult uskuda, et kolmandat isikut saab lugeda kostja nimel tegutsevaks isikuks, kellele on antud volitus kostja nimel ehitustööde tellimiseks ja vastuvõtmiseks. Kuna akt on allkirjastatud, siis kostjal tulnuks tõendada, et aktiga vastuvõetud töid pole teostatud või need on teostatud puudustega. Nimetatud asjaolu on kohus pooltele kohtuistungil selgitanud. Vaidlustamata asjaolu kohaselt tegi kostja Imavere objektil töid, siis pidi ta olema teadlik kolmanda isiku tegevusest. Kuna tööde teostamine ja üleandmine hageja poolt kostjale on aktiga tõendatud, siis hageja nõue summas 156 668.60 krooni kuulub rahuldamisele. Kuna põhinõue kuulub rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Tähelepanuta tuleb jätta kostja esindaja 22.02.2011 esitatud täiendavad seisukohad. Seisukohtade vastuvõtmiseks ajal, mil kohus on tsiviilasja arutamise lõpetanud ning läinud nõu pidama, puudub seaduslik alus. Kohus jättis
lg-le 1 ja
Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, kaasata J V menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja on kõigile hageja väidetele vastu vaielnud, siis kohus on eksinud, leides, et puudub vaidlus mitmete asjaolude osas. Kohtu põhjendused on vastuolulised. Kohus on leidnud, et J V oli volitus kostja nimel 01.11.2007 lepingu sõlmimiseks, kuid samas on kohus tuginenud ka TsÜS § 118 lg-le 2, mis reguleerib hoopis volituse antuks lugemist. Kohus on
lg-t 1 rikkudes sisuliselt leidnud, et kostja peaks tõendama kolmanda isiku esindusõiguse puudumist. Kohtu selline seisukoht on üllatav. Kostja ei võinud tõendite esitamise otsustamisel arvata, et kohus tõlgendab seadust viisil, mis seab volituse puudumise tõendamise kohustuse kostjale. Tallinna Teede AS 11.06.2007 eeskirjas tüüpsete lepingutingimuste kohta, on sätestatud, et lepinguid sõlmib ettevõtte töötaja, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused, sealhulgas volitus ja pakkumiste võrdlustabeli kirjalik kooskõlastus juhatuse liikme poolt. Antud väidetavate toimingute tegemiseks puudus J V volitus ning juhatuse liige ei olnud kirjalikult kooskõlastanud pakkumiste võrdlustabelit. On mõeldamatu, et kostja töötaja võinuks kostja volitusel sõlmida lepinguid ilma volikirjata. Kohtu seisukoht, mille kohaselt kostja oleks pidanud hagejat eraldi teavitama kolmanda isiku tehingu sõlmimise õiguse puudumisest, ei põhine seadusel. Kohus on jätnud käsitlemata kostja vastuväited tunnistaja L V ütluste osas. Kohus ei ole käsitlenud, kust pärineb tunnistaja L V teave. Sellise lähenemise tulemusena on kohtuotsus rajatud tunnistaja hinnangutele ja järeldustele. Kohus ei ole käsitlenud tunnistaja ütlustes seisnevaid vasturääkivusi teiste asjas esitatud tõenditega. Tunnistaja on väitnud, et kõik aktides märgitud tööd said teostatud ja aktid allkirjastatud. Seevastu osa viidatud esitatud aktidest on allkirjastamata. Kui lähtuda väidetavatest lepingutest, on tasu sissenõutavaks muutumise eeldustele ette nähtud kindel kord. Kohus on eiranud asjaolu, et osa esitatud aktidest on allkirjastamata, s.t tööd vastu võtmata ja hageja ei ole esitanud väidetavate lepingute kohast dokumentatsiooni. Kohus ei ole käsitlenud 7 tunnistaja usaldusväärsust, vaid on tunnistaja seisukohad otsuses kriitikata taasesitanud. Nimetatud isik ei olnud objektiivne ega oma seisukohtades sõltumatu. Teda seovad hagejaga suhted, mille tõttu tal oli huvi mis tahes hagejale kasulike, sh spekulatiivsete ütluste andmiseks. Kohus on kostja põhjendusi käsitlemata leidnud, et kostja poolt arvete nr 14 ja nr 1581 tasumine tõendab kolmandal isikul esindusõiguse olemasolu. Kostja jääb oma varasema seisukoha juurde, et arved tasuti mitte väidetava lepingu alusel, vaid tulenevalt sellest, et Pärnu linnas tehti ehitustöid, mis olid Pärnu linna ja kostja vahel ning AS Pärnu Vesi ja kostja vahel sõlmitud lepingu esemeks. Kostja ei ole töö hüvitamisega asunud väidetava töövõtulepingu täitmisele ega seda heaks kiitnud. Hageja esitatud maksekorraldustel ei ole viidet lepingule, vaid pelgalt arvele. Kohus on asjaolude tuvastamisel tuginenud kolmanda isiku seletustele, rikkudes
Kohus, tuvastades, et poolte vahel oli suuliselt sõlmitud leping Imavere objekti buldooseritööde teostamiseks, on põhjendanud oma seisukohta sellega, et “kolmas isik on ise kinnitanud, et ilmselt tellis tema Imavere objektile buldooseritööd”. Samuti asjaolu osas, et väidetava 01.11.2007 töövõtulepingu on sõlminud kostja nimel kolmas isik, on kohus tuginenud sellele, et kolmas isik on kõiki käesoleva asja lepingutel ja aktidel olevaid allkirju aktsepteerinud. Kohus on toodud seisukohaga põhjendanud tõendamiskoormise omistamist kostjale. Kohus, rikkudes
lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust, on jätnud käsitlemata ka järgmised kostja vastuväited. Ebaõige, aga ka asjakohatu on hageja väide, mille kohaselt kostja oli või vähemalt pidi olema teadlik, et J V tegutses suhetes hagejaga kostja esindajana. Kostja dokumendiregistris kõnealuseid dokumente registreeritud ei ole ning need jõudsid kostjani alles hageja 18.12.2009 ja 12.01.2010 kirjaga, hulk aega pärast nende väidetavat koostamist ja ka pärast J V töölt lahkumist. Väidetavatest J V toimingutest kostja ei teadnud. Kohus on leidnud, et kuna sellises mahus J V poolt ehitustööde tellimine või tööde vastuvõtmine eeldab, et kostja peab olema selliste tehingute tegemisest ja tööde vastuvõtmisest teadlik, siis kostja teadis või pidi teadma, et kolmas isik tegutseb tema nimel esindajana. Toodud eelduse püstitamine ei ole millegagi põhjendatud ega ole ka antud asjaoludest lähtuvalt põhjendatav. Kuivõrd kolmas isik tegutses volituseta, ei teadnud kostja ega saanud teada sellisest tegutsemisest. Hageja poolt kohtumenetluse eelselt 18.12.2009 edastatud kirjas nr 218, millega kostjat teavitati väidetavalt teostatud töödest ja paluti tasuda kirjale lisatud arved, toodu on käsitatav ettepanekuna esindusõiguseta tehtud tehing heaks kiita. Kostja ei ole J Vi väidetavaid toiminguid, sh väidetavate lepingute sõlmimist, heaks kiitnud. Kuigi esitatud töövõtulepingud on tühised ega ole aluseks väidetavatele hageja ja kostja vahelistele õigussuhetele, märgib kostja, et isegi lepingute kehtivuse korral ei oleks hagejal kostja vastu nendest tulenevaid nõudeid. Hagile lisatud maksekorraldustel on viidatud vastavatele arvetele ning arvetel on viidatud vastavatele aktidele nr 2 ja nr 3 ning nendel aktidel on viidatud lepingu numbrile
lg 1 kohaselt peab otsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab ka seda, et otsus ei tohi olla vastuoluline ning tulenevalt
Kolleegium leiab, et vaidlustatud otsus eelnimetatud seaduse nõuetele ei vasta. Toimiku materjalidest ilmneb, et tsiviilasjas olevad kostja vastuväited on jäänud tähelepanuta ning kohus ei ole juhtinud tähelepanu ka täiendavate tõendite esitamise võimalusele eelmenetluses, millise õiguse annab kohtule
Seega tsiviilasjas olulised faktilised asjaolud on jäänud välja selgitamata ja tõendamata. Toimiku materjalidest ilmneb, et poolte vahel tekkis vaidlus selle üle, kas kostja töötaja J V omas volitust hagejaga töövõtulepingute sõlmimiseks ning tööde vastuvõtmise aktide allkirjastamiseks. Maakohus on otsuses tuginenud kirjalikult vormistatud 01.11.2007 töövõtulepingule, mille objektiks olid Pärnu linnas Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tn 9 trasside ehitustööd, töövõtulepingule nr 010281 01.02.2008, mille objektiks olid Keila kinnistutel olevad ehitustööd. Mõlemas lepingus on märgitud, et kosja nimel lepingule alla kirjutanud J V tegutseb volituse alusel. Põhjendatud on apellandi väide, et TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga 10 (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne volitus). TsÜS § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku esindajaks. ÄS § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Seega esindusõigus kostja nimel tegutsemiseks on juhatuse liikmel ja kostja poolt vastavalt volitatud isikutel. Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et J V omas volitust töövõtulepinguid allkirjastada. Seega tõendid J V esindusõiguse olemasolu kohta lepingutele kostja nimel alla kirjutada puuduvad. Maakohus asus seisukohale, et hageja tuginemine TsÜS § 118 lg-le 2 on põhjendatud, kuivõrd kolmas isik oli kostja töötaja. Siis on nende vahel teatav seos, mille olemasolu õigustab eeldust, et väidetavale esindajale on antud volitus ning arvestades kolmanda isiku positsiooni ning täidetavaid ülesandeid saab mõistlikult eeldada, et isikule on antud volitus vaidlusaluste tehingute tegemiseks. TsÜS § 118 lg 2 järgi kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatava teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Maakohus tugines hagi rahuldamisel Pärnu linnas Ringi tänava läbimurde teede ja Aida tn 9 trasside ehitustööde osas kahe arve tasumisele, leides, et arvete tasumisega ongi kostja kolmanda isiku tegevuse heaks kiitnud. Kolleegium nõustub apellandiga, et kohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväite, et Pärnu linnas oleva objekti osas oli väidetavalt leping sõlmitud Pärnu linnaga ja AS-iga Pärnu Vesi, millest tulenevalt ka tasuti kaks arvet. Aktides nr 2 ja 3 tööde üleandmise – vastuvõtmise kohta, millised on kostja poolt tasutud, on viidatud lepingule nr
Apellandi taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks jättis kolleegium kohtuistungil rahuldamata, tuginedes
lg-le 3, mis ei võta apellandilt õigust esitada käesolevas tsiviilasjas tähtsust omavad tõendid maakohtule eelmenetluse staadiumis. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Apellant esitas taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.
lg 1 kohaselt menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kolleegium ei tuvastanud alust kohtuistungi protokolli parandamiseks. Seega tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata. Mare Merimaa Fred Fisker Ulvi Loonurm 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.