Selle dokumendi sisu ei vasta tervisekontrolli otsusele. Terviskontrolli otsuse, töölepingu lõpetamise motiiv ja L. I. poolt saadetud teatis on vastuolulised. Maapealse töö leidmiseks anti hagejale aega 1 päev. Kostja administratsioon ei teinud midagi hagejale teise sobiva töö leidmiseks ja vallandas ta ette hoiatamata. Kostja ei ole põhjendanud, miks hageja ei vasta esitatud nõuetele. Kostja ei selgitanud välja asjaolusid, mis takistab hagejal endist tööd teha ja hageja poolt kutsealase töövõime kaotuse ulatust. Kostja ei hoiatanud hagejat eelnevalt töölepingu ülesütlemisest ja ei esitanud hagejale kirjalikku ülesütlemise avaldust. Tulenevalt sellest, et kostja jättis hagejale töölepingu lõpetamisest ette teatamata (
Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse motiivide kohaselt lõpetas kostja hagejaga töölepingu 18.01.2011
lg.1 p.1 alusel erakorralise ülesütlemisega töötaja terviseseisundist tulenevatel põhjustel. Hageja oli pikka aega töövõimetu ja kui hageja tööle naasis, suunas kostja hageja tervisekontrolli, tuvastamaks, kas hagejal on lubatud töötada oma erialal. Hageja töötas allmaa koristuseetöölisena, mis tähendab, et töö toimus maa all, vahetustega ja oli füüsiliselt raske. Töötervishoiu arsti 17.01.2011 otsusest selgus, et hageja ei ole sobiv töötama allmaa töödel. Hageja nimetatud otsust ei vaidlustanud. Kostjal ei olnud hagejale tema tervisele vastavat tööd pakkuda ja oli seetõttu sunnitud töölepingu üles ütlema. Kostja lähtus töölepingu üles ütlemisel
lg.3 ja 88 lg.1 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Maakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Hagi esemeks on hüvitise nõue vastavalt
lg.5.
lg.5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel. Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: 1) hageja töötas kostja ja tema õiguseellaste juures perioodil 13.08.1979 kuni 18.01.2011 allmaa koristuseetöölisena; 2) hageja oli terviserikkest tulenevalt töövõimetu perioodil 03.08.2010 kuni 03.12.2010, so 4 kuud; 3) 17.01.2011 on OÜ-s Corrigo välja antud tervisekontrolli otsus, mille kohaselt hageja ei ole olemasolevate andmete põhjal sobiv töötama allmaa töödel; 4) 18.01.2011 on kostja personalispetsialist L. I. adresseerinud hagejale teatise, milles teatatakse, et seoses hageja pika töövõimetusega ja tervisekontrolli tulemusega ei ole töösuhte jätkumine võimalik ning kostja otsustas töölepingu erakorraliselt
Kostja teatas, et töölepingu viimaseks päevaks on 18.01.2011; 3 5) 18.01.2011 lõpetati hagejaga tööleping
lg.1 p.1 alusel motiivil, et antud ametikohal töö jätkamine on töötaja tervisele vastunäidustatud.
lg.1 p.1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Vaidlustamata asjaoludega on tõendamist leidnud, et hageja tervislik seisund ei võimaldanud tal nelja kuu jooksul perioodil 03.08.2010 kuni 03.12.2010 tööülesandeid täita ning 17.01.2011 tervisekontrolli otsuse kohaselt ei olnud hageja tervisekontrolli läbiviimise järel saadud tulemuste põhjal tervisest tulenevatel põhjustel sobilik tööd jätkama oma endises ametis ja endisel töökohal allmaa koristuseetöölisena. Seega oli alus pooltevahelise töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks
lg.1 p.1 alusel olemas.
lg.3 alusel võib tööandja
lg.1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega (
lg.2) järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Maakohus on seisukohal, et tulenevalt tervisekontrolli 17.01.2011 otsusest ning hageja pikast töövõimetusest (hageja väitel määrati diagnoosiks südamelihase infarkt), ei olnud tööandjal, kes vastutab töötaja töötingimuste ja tööohutuse eest, võimalik ja mõistlik hagejat tema endisele töökohale ja ametisse lubada. Seega oli kostjal olemas alus ka töölepingu ülesütlemisest etteteatamistähtaja mittejärgmiseks ning
rikkumisele viitamine on põhjendamatu.
lg.2 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige
lg.1 p-des 1ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kostja on esitanud kohtule tõendid (tl 47-52) mille kohaselt hagejaga töölepingu lõpetamisel võimalus teist tööd pakkuda puudus. Hageja väide, et kostjal oli vastav võimalus olema, on tõendamata. Nimetatud väite tõendamiseks pakutud tunnistaja ülekuulamisest hageja loobus (tl 40). Asjaolu, et 2010 detsembrikuus võeti kostja poolt üks töötaja tööle maapealse tööle, ei tõenda seda, et 17.01.2011, mil kostja sai teada, et hageja ei ole enam sobilik jätkama tööd allmaa töödel, oleks kostjal olnud vabu ja hageja tervisele ning kutseoskustele vastavaid töökohti maapealsetel töödel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja tervis ja töövõime oli 18.01.2011 taastunud ja ta saanuks naasta oma endise töö juurde. Maakohus on seisukohal, et hagi rahuldamiseks alus puudub. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 4 TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.