TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2916 Otsuse kuupäev 14.03.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla teg

) § 55 lg 2 ja võimaldama talle jalutuskäike boksis koos kambrikaaslastega. 05.01.

1. a kohtumäärusega tagastati N. Lilitškini kaebus osaliselt, s.o osas, milles Nikolai Lilitškin taotles Tartu Vangla kohustamist võimaldada kaebajale jalutuskäike boksis koos kambrikaaslastega. Kaebajal oli nimetatud nõudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu Halduskohtu 05.01.
2. a kohtumäärusega võeti menetlusse N. Lilitškini kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks (jalutusboksis jalutamine koos 5-6 kinnipeetavaga). KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja märgib, et alates
3. a maikuust viib vangla kinnipeetavaid jalutusboksi jalutuskäigule 5-6 inimese kaupa, aga boks on mõeldud kahele inimesele. Tema suulised ja kirjalikud pöördumised vangla poole ei ole mõju avaldanud. Kaebaja on vanglale seletanud, et ta läheb välja jalutama, mitte aga seisma ja hingama märjas boksis niisket õhku. Kui boksis on 5-6 inimest, siis ei saa seal jalutada. Kinnipeetavad köhivad suud katmata. Pisikud lendavad kõigi peale ja levivad viirused, alustades ägedate respiratoorsete haigustega ja lõpetades HIV-ga.

§ 55

lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas, aga kaebaja on sellest õigusest ilma jäetud. Viibides karjana boksis, jäi ta haigeks. Tema tervist ei hoita. Vangla ohustab kõiki kinnipeetavaid haigestumisega, kui üks haigestub, siis viibides boksis, mis on mõeldud kahele inimesele, nakatab ta viit inimest. 15.12.2012. a hommikul nõudis vanglaametnik, et kaebaja siseneks boksi nr 15, kus jalutas juba viis inimest, aga samas jalutas boksis nr 14 ainult kaks inimest. Kui kaebaja sisse ei lähe, jääb ta jalutuskäigust ilma. N. Lilitškin soovib, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse. Ta ei soovi jalutada boksis koos pederastide, pedofiilide ja vägistajatega, kes ei ole terved ja võivad kaebajat nakatada erinevate haigustega. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et ta soovib jalutada värskes õhus, mitte aga boksis seista ja sisse hingata väljaheidete, okse ning röga haisu, mida kinnipeetavad välja paiskavad. Samuti ei ole võimalik boksis jalutada, kui mõned noored kinnipeetavad hakkavad väidetavalt tegelema füüsilise ettevalmistusega: vehivad käte ja jalgadega ja teda kui eakat kinnipeetavat kasutatakse kui mannekeeni ja naerdakse tema abituse üle. Boksis on toimunud füüsilised konfliktid - kinnipeetavad kaklesid ja valvurid ei pööranud sellele mingit tähelepanu. Boksis ümber pöörata ei saa ja jalutada on võimatu. Jalutusboksid on mustad ja lund neist ära ei koristata. Boksides võib langeda füüsilise vägivalla ohvriks. Teised süüdimõistetud jalutavad õues, aga tema peab jalutama koos 5-6 kinnipeetavaga boksides, mis on mõeldud eeluuritavatele. Kaebaja soovib ka, et tuvastataks vangla tegevuse õigusvastasus aastatel 2008 – 2009, mil ta pidi samuti 4-5 kinnipeetavaga jalutusboksis jalutama. Kaebaja põhjendatud huviks on edaspidi kahju hüvitamise nõude esitamine. Ta leiab, et peab karistust kandma ebainimlikes tingimustes. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.

§ 55

lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseadus ega muu vangistust reguleeriv õigusakt ei täpsusta, kus või kuidas peab vangla värskes õhus viibimist kinnipeetavale võimaldama ega seda, kui palju peab olema ühe kinnipeetava jaoks ruumi värskes õhus viibimise ajal. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 1 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. HMS § 107 lg 2 sätestab, et toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Kaebaja leiab, et jalutusboksis korraga peale tema veel 5-6 kinnipeetava viibimine on õigusvastane seetõttu, et kinnipeetavad köhivad suud katmata ja pisikud levivad, jalutada ei ole piisavalt ruumi, kaebajale ei sobi ühes jalutusboksis viibimine pedofiilide ja vägistajatega. 2 Kaebaja vaidlustab väidetavalt vastustaja toimingut, mis seisneb selles, et kaebaja on pidanud jalutama ühes jalutusboksis koos 5-6 teise kinnipeetavaga, samas ei ole vastustaja mitte kunagi sundinud ühtegi kinnipeetavat ühes boksis viie-kuuekesi viibima. Arvestades, et kõigil kinnipeetavatel on õigus viibida 1 tund värskes õhus, samas ei saa toimuda kinnipeetavate jalutused ajal, mis on mõeldud söömiseks ega ajal, mis on kinnipeetavale ette nähtud oma osakonna piires vabalt liikumiseks ja mida on 4 tundi (VSkE 8 lg 11), siis on tavapärane kui jalutamiseks ettenähtud ajal viiakse jalutama korraga 2 osakonda. Ühes osakonnas viibib keskmiselt 50 kinnipeetavat, E-hoones on 12 osakonda, mis teeb kokku ligikaudu 600 kinnipeetavat. Jalutusbokse, kus kinnipeetavatel on võimalik E-hoones viibides värskes õhus viibida on kokku

1. 30 jalutusboksi ühe tiiva juures, millest 22 on mõeldud suitsetajatele ja 8 mittesuitsetajatele ning mõeldud teenindamaks 6 osakonna kinnipeetavaid ja 30 jalutusboksi teise tiiva juures, millest 20 on mõeldud suitsetajatele ja 10 mittesuitsetajatele, teenindamaks 6 osakonna kinnipeetavaid. Kuna kinnipeetavate seas on rohkem suitsetajaid, siis on ka enamus bokse kohandatud suitsetajatele. Selleks, et kõik soovi avaldanud kinnipeetavad saaksid oma õigust jalutuskäigul viibida kasutada on vangla määranud, et ühte jalutusboksi pannakase minimaalselt 4 kinnipeetavat isikut korraga. Samas ei tee vangla taksitusi kui samas osakonnas viibivad kinnipeetavad avaldavad soovi viibida jalutuskäigu ajal boksis rohkem kui neljakesi. See ei ole vangla sund vaid kinnipeetavate vaba tahe. Küll ei luba vangla boksi rohkem kui kuus kinnipeetavat korraga. Kuna kinnipeetavatel on jalutuskäigule mineku õigus ja mitte kohustus, siis ei ole iga päev jalutada soovivate kinnipeetavate arv sama ja vangla ei saa igapäevaselt tööd korraldades kindla arvu kinnipeetavatega ette arvestada. Seega võib juhtuda, et jalutama soovijate hulk on sedavõrd suur, et kõiki soovijaid ei ole võimalik mahutada neljakesi jalutusboksi, aga nad ei ole ka nõus, et boksis viibib rohkem kui neli kinnipeetavat. Sellisel juhul viiakse kinnipeetavad tagasi oma kambrisse ning neile võimaldatakse jalutuskäik õhtusemal ajal. Kinnipeetavate kasutatavaid jalutusbokse koristatakse iga päev ning seega ei ole tõenäoline, et kaebaja pidi üldse sellist olukorda taluma nagu ta kirjeldanud on. Vangla ei saa sinna midagi parata ega ole süüdi selles, kui kaebajaga samal ajal jalutuskäigul olev kinnipeetav otsustab midagi välja paisata ja see kaebajale ei meeldi, aga see on paratamatu ebameeldivus, mis kaasneb vanglas kinnipidamisega ning kaebajal tuleb see lihtsalt ära kannatada. Kuna vanglal ei ole õigust kohelda kinnipeetavaid erinevalt nende poolt toimepandud kuritegudest lähtuvalt, siis ei ole selles midagi õigusvastast, kui kaebajaga satuvad ühte jalutuboksi kinnipeetavad, kes kannavad karistust ka näiteks vägistamise eest. Samuti ei ole vanglal õigust kohelda kinnipeetavaid erinevalt nende seksuaalsest orientatsioonist lähtuvalt ning seega ei riku vangla kaebaja õigusi kui kaebaja peab viibima ühes jalutusboksis tema seksuaalsest orientatsioonist erineva kinnipeetavaga. Kuna vangistust reguleerivad aktid ei kohusta vanglat kajastama kirjalikult kinnipeetavate jalutuskäikudega seonduvat, siis ei ole vanglal kirjalikke tõendeid selle kohta millal, millises boksis ja kellega koos on kaebaja jalutuskäigul viibinud. Samuti ei ole õigusaktides sätestatud jalutusboksi suurust, kus kinnipeetavatele jalutuskäiku võimaldatakse. Tartu Vangla ei ole kaebaja õigus rikkunud sellega, et osa kinnipeetavaid jalutab suuremas boksis. Riigikohtu 26.05.
2. a otsuses asjas 3-3-1-20-08 punktis 24 on märgitud, et vanglale ei tulene kohustust tagada kinnipeetavatele ühesugused kinnipidamistingimused, küll aga peab tagama kinnipeetava subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja jätta Nikolai Lilitškini kaebus rahuldamata. 3 KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Käesolevas asjas on Nikolai Lilitškin esitanud kohtule HKMS § 6 lg 3 p 1 (kuni 31.12.
3. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt Tartu Vangla toimingu, jalutusboksis jalutamine koos 5-6 kinnipeetavaga, õigusvastasuse kindlakstegemise nõude. Asjas käib vaidlus alljärgneva üle: 1) kas kaebajal on õigus nõuda jalutamist (

§ 55

lg 2) koos kambrikaaslasega ühes boksis; 2) kas tal on õigus nõuda, et jalutamise ajal oleks boksis maksimaalselt kuni kaks kinnipeetavat korraga; 3) kas tal on õigus jalutada puhtas jalutusboksis ja 4) kas on ebaõige, et mõned kinnipeetavad jalutavad suuremates jalutusboksides. Kaebaja väitis, et ta kannab pikaajalist karistust vangistuse näol (9 a 4 k ja 16 p) ja tal on kaebuse esitamiseks preventiivne huvi (HKMS varasema redaktsiooni § 7 lg 1 teise lause kohaselt) ja samuti on tema põhjendatud huviks võimaliku tulevase kahjuhüvitamise nõude esitamine. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vaidlustatud toimingud on õiguspärased ja et jalutusbokside korrashoid on normaalne. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega täies ulatuses ja peab vajalikuks neid täiendada. Seoses esimese ja teise vaidluspunktiga märgib kohus alljärgnevat. Vastustaja leidis õigesti, et õigusaktid ei pane vanglale kohustust korraldada kinnipeetavate jalutamist jalutamisboksis ilmtingimata kambrikaaslasega ja arvuliselt korraga ühes jalutusboksis mitte rohkem kui kahekesi.

§ 55

lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kohus leiab, et vanglal on õigus otsustada, mitmekesi kinnipeetavad jalutavad. HMS § 107 lg 1 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Vastustaja teatas kohtule, et kõigil kinnipeetavatel on õigus viibida üks tund värskes õhus, kuid seda ei saa korraldada söömiseks ettenähtud ajal ja ajal, kui kinnipeetavad vabalt liiguvad oma osakonna piires 4 tunni vältel (VSkE § 8 lg 11) ning seega viiakse korraga jalutama kaks osakonda. Ühes osakonnas on keskmiselt 50 kinnipeetavat, s.o kokku 100 kinnipeetavat. Kaebaja käib jalutamas oma osakonnaga. Kui kinnipeetavad on paigutatud ühte osakonda lähtudes

§ 11

lg 1, siis ei ole takistusi jalutusboksis jalutamiseks sama osakonna kinnipeetavatega. Vanglasisesel paigutamisel arvestab julgeolekuosakond tavaliselt kinnipeetava iseloomuomadusi ja muid kohustuslikke kriteeriume. Jalutusboksis jalutamist ei saa samastada vanglasisese kambrisse paigutamisega, sest jalutusboksis jalutamine toimub ühe tunni vältel ja vanglateenistuja järelevalve all. Kohus leiab, et vangla järgib

§ 11

lõikes 1 loetletud aspekte osakondade komplekteerimisel ja kui kaebajal on osakonnas konkreetne oht julgeolekule, siis on tal võimalik sellest teavitada vangla administratsiooni ja seega ei satuks ta ühte jalutusboksi tema jaoks ohtliku kinnipeetavaga. Kohus leiab, et vangla ei võtnud õigesti arvesse kaebaja põhjendusi, et talle ei meeldi, kui keegi köhib jalutusboksis suud katmata või paiskab midagi välja ja et ta ei soovi jalutada boksis koos pederastide, pedofiilide ja vägistajatega või isikutega, kes ei ole terved ja võivad teda nakatada erinevate haigustega. Kohus leiab, et kaebajal ei ole õigus valida, kellega ta soovib minna jalutama. Vanglal ei ole õigust kohelda kinnipeetavaid erinevalt nende seksuaalsest orientatsioonist või nende poolt toimepandud kuritegudest lähtuvalt. 4 Vastustaja seletas, et ühte jalutusboksi pannakse minimaalselt 4 kinnipeetavat isikut korraga, sest E-hoones on 12 osakonda, kus on ligikaudu 600 kinnipeetavat. Jalutusbokse on kokku 60 ja enamus neist on mõeldud suitsetajate jaoks, sest kinnipeetavate seas on rohkem suitsetajaid kui mittesuitsetajaid. Kui kinnipeetav ei ole nõus jalutama rohkem kui neljakesi, siis viiakse kinnipeetav tagasi oma kambrisse ning talle võimaldatakse jalutuskäik õhtusemal ajal. Seega on tuvastatud, et kinnipeetav suunatakse jalutama boksi, kus juba viibib neli kinnipeetavat, ainult tema enda soovil. Vastustaja teatas kohtule, et jalutusboksi suurus on 5,2 m x 2,996 m, s.o 15,39 m2. Kohus leiab, et sellise suurusega jalutusboksis saab 4 inimest vabalt liikuda ja kui kaebaja ei ole nõus jalutama koos 4 kinnipeetavaga, siis on tal reaalne võimalus jalutada õhtusel ajal koos väiksema arvu kinnipeetavatega. Vastavalt

§ 12

lõikele 3 on kinnises vanglas eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid. Vastustaja teatas kohtule, et kaebaja käib jalutamas oma osakonna kinnipeetavatega. Kinnipeetavate kategooriad, kellede kokkupaigutamine on keelatud, on sätestatud seadusega (

§ 12lg 1).

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistus paigutada kinnipeetavad eraldi ka muude tunnuste alusel. Pelgalt seksuaalne orientatsioon, kinnipeetavate haigused ja see, et kaebajale keegi ei meeldi, ei ole põhjused, mille tõttu vangla peaks eeldama, et esineb vajadus kinnipeetavate eraldi vanglasiseseks paigutamiseks, rääkimata eraldi jalutusboksides jalutamisest. Seoses kolmanda vaidluspunktiga märgib kohus alljärgnevat. Vastustaja teatas kohtule, et jalutusbokse koristatakse iga päev ja kohus ei sea seda väidet kahtluse alla. Situatsioon, mida kaebaja kirjeldas (boksid on mustad, lund ei koristata, boksides on väljaheidete, okse ning röga hais), ei ole tõenäoline. Kohus leiab, et boksides jalutuskäigul viibides on ebameeldivused (näiteks, et keegi köhib või midagi välja paiskab) paratamatud, need kaasnevad vanglas kinnipidamisega ning need tuleb ära kannatada. Seoses neljanda vaidluspunktiga märgib kohus järgnevat. Kohus leiab, et vangla ei ole rikkunud kaebaja õigusi sellega, et osad kinnipeetavad jalutavad suuremas boksis kui kaebaja. Riigikohtu 26.05.2008. a otsuses haldusasjas 3-3-1-20-08 p-s 24 on märgitud, et vanglale ei tulene kohustust tagada kinnipeetavatele ühesugused kinnipidamistingimused, küll aga peab tagama kinnipeetava subjektiivsete õiguste kaitse võrdses mahus. Kohus leiab, et vangla poolt on tagatud mõistlik võimalus kasutada

§ 55

lg 2 tulenevaid õigusi ja erinevus jalutusbokside suuruses ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et

§ 55

lg 2 sätestatud õiguse realiseerimiseks arvestatakse faktilisi asjaolusid ja vangla tegelikke võimalusi. Tartu Vangla on kaasaegne vangla, kuid on ülerahvastatud ja riik ei suuda praegusel ajal kindlustada jalutusbokside juurdeehitamist selleks, et kinnipeetavad saaksid jalutada ühe- või kahekaupa. Seadusandja ei pidanud vajalikuks kehtestada vanglates jalutuskäiguga seoses täpsemat regulatsiooni ja kohtu arvates korraldab vangla mõistlikult kinnipeetavate jalutuskäike ja kohtu hinnangul kasutas vangla diskretsiooni reaalse ulatuse piires. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 5