3-10-3250/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. märts 2012, Tartu 3-10-3250 Tarmo Lundeni kaebus Tartu Vangla 21.10.
2. a käskkirja nr 1-4/2313 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 27.04.
3. a otsus Tarmo Lundeni apellatsioonkaebus 29.02.2012 Kaebaja Tarmo Lunden Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar RESOLUTSIOON Jätta Tarmo Lundeni apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.04.
4. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Vangla 24.09.
6. a käskkirjaga nr 1-4/2052 määrati kinnipeetav Tarmo Lunden vangla majandustööle abitööliseks alates 24.09.2010 kuni 24.12.2010 (tl 25 pöördel). Tartu Vangla 21.10.
7. a käskkirjaga nr 1-4/2313 karistati T. Lundenit vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest noomitusega (tl 9). Käskkirja kohaselt ei allunud T. Lunden 24.09.2010 vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle spordiväljakult kive koristama. T. Lunden esitas 02.11.2010 vaide Tartu Vangla käskkirja nr 1-4/2313 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla 25.11.
8. a vaideotsusega nr E5 504-1 jäeti vaie rahuldamata.
9. T. Lunden esitas 02.12.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla 21.10.
10. a käskkirja nr 1-4/2313 tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja tervislikel põhjustel võimeline töötama ja 24.09.2011 oli kaebajal kõrge palavik. Enne tööle suunamist ei toimunud arstlikku ülevaatust, kaebajale ei tutvustatud ohutus- ja koolitusnõudeid ning koristamine ei ole kaebaja jaoks sobiv töö.
11. Tartu Halduskohtu 27.04.
12. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb VangS § 37 lg-st 1 kinnipeetava kohustus töötada ning tööle määramine ei sõltu kinnipeetava enda tahtest. T. Lunden ei ole tööle määramise käskkirja vaidlustanud. Seega oli tööle määramise käskkiri kaebajale täitmiseks kohustuslik ning kaebaja oli kohustatud täitma vanglateenistuse ametniku seaduslikku korraldust asuda tööle. Valvur R. Rannama ettekandega nr 2689 on tõendatud, et 24.09.2010 anti kaebajale korraldus minna spordiväljakult kive koristama. Kaebaja tunnistab, et ta keeldus tööle asumisest. Kaebaja karistamine distsiplinaarkorras selle eest, et ta keeldus täitmast korraldust minna tööle, on olnud seaduslik. Vangla meditsiinitöötajate poolt on mitmel korral kinnitatud, et kaebaja tervislik seisund võimaldab töötada majandustöödel ning see töö ei ohusta kaebaja tervist. Õigusaktidest ei tulene, et kooskõlastuse andmisele peab eelnema kinnipeetava meditsiiniline läbivaatus. Kohus ei pea võimalikuks, et spordiväljakul on sellise raskusega kive, mille korjamine oleks kaebaja tervist ohustanud. Kaebaja väide, nagu oleks tal 24.09.2010 olnud palavik, mis ei võimaldanud tööle minna, on otsitud. 24.09.2010 antud seletuskirjas ega 02.11.2010 esitatud vaides ei ole T. Lunden kordagi maininud palaviku esinemist. Ohutus- ja koolitusnõudeid tutvustatakse vastustaja sõnul esimesel tööpäeval. Kuna kaebaja keeldus koheselt tööle asumisest, siis ei olnud tal ka vajalike ohutusnõuete ega töövõtetega võimalik tutvuda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13. T. Lundeni apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt palus kaebaja tööle kutsumise päeval arsti, kuna tal oli kõrge palavik, kuid arsti juurde pääses ta alles 11.10.
14. Kohus peaks tõendamata asjaolud tõlgendama kaebaja kasuks. Hiljem väljastatud tõendid kaebaja tervisliku seisundi kohta ei saanud kirjeldada kaebaja tervislikku seisundit tööle määramise hetkel. Seletuskirjas ununes kaebajal palavikku märkida, kuna tema tervislik seisund oli halb ja ta lootis arsti abile. Kaebaja ei vaidlustanud tööle määramise käskkirja, sest ta arvas, et see ei ole vajalik. P. Kool on 05.04.
15. a õiendis tunnistanud, et kaebajal on astma, kuigi kohtus seda eitati.
16. Tartu Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei vasta tõele kaebaja väide, et ta palus tööle kutsumise päeval, s.o 24.09.2010 endale valvemeedikut. Kaebaja esitas avalduse arsti vastuvõtule saamiseks 30.09.2010, märkides põhjuseks muuhulgas 24-26.09.2010 esinenud kõrge palaviku. Kaebajale määrati arsti vastuvõtu aeg 11.10.
17. 27.10.2010 käis kaebaja meditsiiniosakonnas uriiniproovi andmas ning seal viibides ei teavitanud kaebaja, et tal oleks olnud kõrge palavik või et talle jäeti arstiabi osutamata. Arvestades kaebajale määratud hüpohondria diagnoosi ei oleks ta kindlasti jätnud kasutamata juhust kurta arstidele esimesel võimalusel temal olnud kõrget palavikku ning avaldada pahameelt osutamata jäetud ravi osas. Lisaks ei maininud kaebaja palavikku 24.09.2010 tööst keeldumisel, 29.09.2010 toimunud psühhiaatri vastuvõtul ega 30.10.2010 esitatud vaides. 30.09.2010 vanglale esitatud avalduses väitis kaebaja, et palavik esines 24-26.09.2010 ning halduskohtusse esitatud kaebuses, et palavik esines vaid 24.09.
18. Eeltoodust tulenevalt ei ole usutav kaebaja väide palaviku kohta. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.04.
20. a otsus tuleb jätta muutmata ning T. Lundeni apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise.
21. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud VangS §-le 37 lg 1, mis sätestab kinnipeetava kohustuse töötada. Sama seaduse § 67 p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Asja materjalidest nähtuvalt määrati T. Lunden 24.09.
22. a käskkirjaga vangla majandustööle abitööliseks alates 24.09.2010 kuni 24.12.2010 tunnitasuga 9,90 krooni. Nimetatud käskkirja ei ole keegi tühistanud ning see on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 24.09.2010, mistõttu on HMS §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.
23. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
24. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Riigikohus leidis, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetavale 24.09.2010 antud korraldus asuda tööle ei olnud seega ilmselgelt tühine korraldus, sest see oli antud kehtiva haldusakti alusel ning kinnipeetav oleks pidanud korraldusele alluma.
25. VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. 24.09.
26. a elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et T. Lundeni töötamise vanglas majandustöödel abitöölisena on 24.09.2010 kooskõlastanud Tartu Vangla arst P. Kool (tl 40). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema võimet vanglas kergemaid majandustöid teha ei ole arst enne tööle määramist kaebaja tervisliku seisundi aspektist hinnanud. Lisaks sellele on toimiku materjalide juures ka Tartu Vangla meditsiiniosakonna tõend 11.10.
27. a, milles on samuti märgitud, et kaebajal ei ole tervislikust seisundist tulenevaid vastunäidustusi töötamiseks.
28. Samuti ei ole millegagi tõendatud väide, et just 24.09.2010 oli kaebaja seisund selline, et ta ei saanud tööle asumise korraldust tervislikust seisundist tulenevalt täita. Halduskohtule esitatud kaebuses ja ka apellatsioonkaebuses väitis kaebaja nimelt, et 24.09.2010 või isegi 24.09.2010-26.09.2010 oli tal kõrge palavik, mistõttu ei saanud ta tööle minna. Ringkonnakohtu istungil kirjeldas kaebaja oma terviseseisundit kolme nimetatud päeva jooksul sellisena, et tal oli palavik umbes 40ºC, vappekülm ja ta oli kogu aeg voodis ning nende kolme päeva jooksul arst tema juurde ei tulnud, kuigi ta väidetavalt valvurite kaudu arsti kutsus. 24.09.2010 valvuri poolt, kes kaebajale tööle asumise korralduse andis, koostatud ettekandes (tl 24) ei ole aga märgitud, et kinnipeetaval oleks 24.09.2010 reaalselt esinenud selline terviseseisund, nagu kaebaja kirjeldas ja mis saanuks õigustada tema keeldumist asuda tööle. 3 Kui selline seisund oleks reaalselt esinenud, siis oleksid seda kindlasti märganud valvur, kes andis kaebajale korralduse tööle asuda ja ka valvurid kes kahel korral päevas viivad kambrites läbi loendusi. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust pidada tõepäraseks kaebaja väidet, et ta küll kutsus sellises seisundis kambris olles korduvalt valvurite kaudu arsti, kuid kolme päeva jooksul vangla arst või muu meditsiinitöötaja tema juurde ei tulnud. Vangla selgituste kohaselt ei ole ajavahemikul 24.09.2010-26.09.2010 ühtegi T. Lundeni tervisliku seisundi muutumisega seotud arsti väljakutset fikseeritud. Samuti on kinnipeetav ise 24.09.2010 andnud omakäelise kirjaliku seletuse selle kohta, miks ta keeldus samal päeval tööle minemast (tl 24p) ja selles ei ole sõnagagi märgitud, et tal on parajasti ka 40ºC palavik ja vappekülm, mis ei võimalda tal tööle minna. 24.09.2010 seletuses väidab kaebaja üksnes seda, et tal on südamelihase põletik, hingamisteede põletik ning valutavad sõrme ja varbaliigesed. Sellist põhjust tööle asumisest keeldumiseks nagu kõrge palavik, ei märkinud kaebaja ka vanglale 30.10.10 esitatud vaides, vaid hakkas palaviku esinemist väitma alles halduskohtusse esitatud kaebuses. Seda, et tal üldse palavik oli, märkis kaebaja alles 30.09.
29. a avalduses arsti vastuvõtule saamiseks, tuues selles välja, et 24.09.10-26.09.10 oli tal olnud kõrge palavik, köha, kurguvalu ja tugevad põie ning eesnäärme valud, uriinipidamatus, süstemaatiline südamevalu, sõrmede ja varvaste valu ehk aktiivne liigesepõletik, vappekülm ja nõrkusehood. Samas on vastustaja selgitanud, et kaebaja käis juba 27.09.2010 vangla meditsiiniosakonnas proove andmas, kuid siis ei öelnud kaebaja arstidele midagi selle kohta, nagu oleks tal eelneval kolmel päeval olnud kõrge palavik ega tõstatanud ka probleemi, et neil päevil jäeti talle arstiabi andmata. Seetõttu ei ole kaebaja väited temal et 24.09.10-26.09.10 esinenud sellise terviseseisundi kohta usutavad. Lisaks sellele on toimikus olemas ka Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja õiend T. Lundeni tervisliku seisukorra kohta, milles on märgitud, et Tartu Vanglas viibimise ajal ei ole tal diagnoositud südamelihase kahjustust ning südame- ega kopsukahjustusi ei ole diagnoositud ka kaebaja suhtes läbiviidud uuringute ja analüüside alusel. Varasemalt, so viimati
30. a on kaebajal diagnoositud ägedat bronhiiti ja kergekujulist astmat. Samas on T. Lundenil diagnoositud hüpohondria ning tal esinevad ka psühhiaatrilised probleemid.
31. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal puudusid 24.09.2010 kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu on ta tööleminemisest keeldumisega rikkunud VangS § 67 lg-t 1 ja § 37 lg-t 1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtuga, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas VangS §-s 64 sätestatuga. Arvestades kaebaja isiksust ning talle määratud karistust (noomitus), ei ole alust asuda seisukohale, et see oleks toimepandud rikkumisega võrreldes ebaproportsionaalne. Einar Vene Agu Timmi 4 Maili Lokk