Obsah (7)

§ 212§ 463§ 216§ 214§ 362§ 213§ 215

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-07-22140 Tsiviilasi OÜ Ro

§ 212

lg 1, § 216 lg 1 ja § 216 lg 4 alusel kaasata menetlusse kolmandate isikutena, kellel on õigus esitada iseseisvat nõuet hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes järgmised isikud: 1) Andres Shapura (isikukood XXXXXXXXXXX) kui OÜ Romale Restoran ainuosanik ja hageja võlausaldaja; 2) AS-i Swedbank Liising (registrikood 10434248) kui hageja võlausaldaja; 3) AS-i Swedbank (registrikood 10060701) kui hageja võlausaldaja; 4) S.T. (isikukood XXXXXXXXXXX) kui hageja võlausaldaja; 5) J.P. (isikukood XXXXXXXXXXX) kui hageja võlausaldaja.

1. oktoobri 2011 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et taotleb nimetatud isikute kaasamist iseseisva nõudega kolmandate isikutena hageja poolel.
2. A. Shapura ja J. P. on nõus enda kaasamisega menetlusse kolmandate isikutena. S. T. ei ole enda kaasamisega nõus, AS Swedbank ja AS Swedbank Liising ei ole oma seisukohta kaasamise osas kohtule esitanud.
3. Kostja A. Berglin vaidles kolmandate isikute kaasamise taotlusele vastu ning leidis, et taotlus tuleks jätta rahuldamata. Hageja ei ole küllaldaselt põhistanud kolmanda isiku kaasamise vajadust. Asjaolu, et hageja ja taotletavate kolmandate isikute vahel on õiguslikud suhted, ei anna veel õiguslikku alust nende kaasamiseks antud menetlusse kolmandate isikutena. Hagi rahuldamisel või rahuldamata jätmisel ei anna kolmanda isikuna kaasamine õiguslikku alust eespoolnimetatud isikute vastu võlanõude esitamiseks. Taotluse esitamisel on hageja eesmärgiks menetluse venitamine. Käesolev tsiviilasi on kohtu menetluses juba alates aastast 2007 ja arutamise pidev edasilükkamine on tingitud eelkõige hageja poolsest pahausksest käitumisest. MAAKOHTU LAHEND
4. Tartu Maakohus jättis
5. jaanuari 2012 määrusega OÜ Romale Restoran taotluse kolmandate isikute kaasamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et hageja ei ole piisavalt põhjendanud ja põhistanud kolmandate isikute kaasamise vajadust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6. OÜ Romale Restoran esitas Tartu Maakohtu
7. jaanuari 2012 kohtumääruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palus maakohtu määruse tühistada ning rahuldada taotlus iseseisva nõudeta kolmandate isikute kaasamiseks (põhihagis) hageja poolel. 2 Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole maakohus põhjendanud kolmandate isikute kaasamata jätmist. Kohus on sellega rikkunud

§ 463

lg-st 2 ja § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust; 2) ei ole kohus hageja poolt esitatud tõendeid analüüsinud ja määruses puuduvad põhjendused, miks kohus on jätnud esitatud tõenditega arvestamata; 3) ei nähtu, et kohus oleks küsinud S. T., J. P., AS-ilt Swedbank Liising ja AS-ilt Swedbank arvamusi, selgitusi ja vastuväiteid esitatud taotluse kohta. Seega on kohus otsustanud kolmandate isikute õiguste ja kohustuste üle ilma neid menetlusse kaasamata, ilma nende arvamust ära kuulamata ja ilma võimaluseta esitada vastuväiteid ja anda asjakohaseid selgitusi. Sellega on kohus rikkunud

§ 216lg-s 4 sätestatut; 4) pidanuks kohus A.

Shapura, S. T., J. P., AS-i Swedbank Liising ja AS-i Swedbank kaasama tsiviilasja menetlusse kolmandate isikutena, sest asja lahendamisel võidakse otsustada ka nende seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Ilmselgelt sõltub hagi rahuldamisest või rahuldamata jätmisest ka nimetatud isikute, õiguste ja kohustuste maht; 5) saavutaks kolmandate isikute hageja poolel menetlusse kaasamisega olukorra, kus kohtulahend on

§ 214

lõigetes 3 ja 4 sätestatud ulatuses siduv ka määruskaebuse esitaja ja kolmanda isiku vahelises suhtes. Siis ei saaks nt regressnõude esitamisel kolmas isik algatada sisuliselt uuesti juba kord lahendatud vaidlust. Samuti peatub kolmanda isiku menetlusse kaasamisega TsÜS § 160 lõike 1 ja lg 2 punkti 6 järgi tema vastu suunatud nõude aegumistähtaeg ning

§ 362

lõigete 1-3 alusel (ja mõjutamata

§ 216

lg 4 teises lauses sätestatut) tagasiulatuvalt juba kaasamise avalduse kohtule esitamisest see on

1. augusti
2. a menetlusdokumendi esitamisest alates; 7) on just kostja tegevus riivanud määruskaebuse esitaja PS § 32, § 31 ja § 19 lg 1 nimetatud põhiõigusi ning on toonud kaasa kohustuste täitmisega viivitamise A. Shapura, S. T., J. P., AS-i Swedbank Liising ja AS-i Swedbank ees. 8) taotleb määruskaebuse esitaja ka kohtunik S. Maiste suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist kohtute seaduse § 91 lg 2 p 3 alusel.
3. A. Berglin vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja ei ole küllaldaselt oma taotlust põhistanud. Seega on olemas õiguslik alus kolmandate isikute kaasamise taotluse rahuldamata jätmiseks; 2) jättis kohus põhjendatult hageja taotluse rahuldamata, kunas hageja ei kõrvaldanud puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks. Puuduste loetelus kordas vastustaja oma juba eelnevalt esitatud põhjendusi; 3) viitab OÜ Romale Restoran esmakordselt oma määruskaebuses

§ 213

lg 1, s.o iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamise sätetele; 4) ei vasta kolmandate isikute kaasamine antud menetlusse menetlusökonoomika põhimõtetele, kuna kolmandate isikute kaasamisel venib menetlusaeg veelgi. Senise suhteliselt pika menetluse põhjuseks ei ole mitte kostja viivitus ega ka kohtuniku saamatus, vaid eelkõige hageja pahatahtlik tegevus. Kohus on sunnitud korduvalt tegelema hageja põhjendamatute taotluste läbivaatamisega ja selle tõttu ei ole asja sisulise arutamiseni jõutudki. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2012 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Hageja taotluse kolmandate isikute kaasamiseks rahuldamiseks puudub seaduslik alus. 8.

§ 216

lg 4 kohaselt kaasab kohus kolmanda isiku määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse.

§ 216

lg 1 kohaselt pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Asja materjalide kohaselt oli poolte vahel üürisuhe

1. oktoobril 2004 sõlmitud üürilepingu (I kd lk 9-20) alusel. Hagiavalduse kohaselt oli lepingu tähtaeg pikenenud kuni
2. septembrini
3. Hagi on esitatud
4. juunil 2007 kostja kohustamiseks üürilepingut täitma ja kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemiseks.
5. novembril 2007 esitas kostja vastuhagi üürilepingute lõppemise tuvastamiseks ja üürivõlgnevuse ning viiviste tasumiseks (I kd lk 182- 187). Kohus on võtnud mõlemad hagid ühtsesse menetlusse.
6. augustil 2010 esitas hageja taotluse hagi muutmiseks (II kd lk 13-18). Muudetud hagis taotleb hageja üürilepingu kehtivuse tuvastamist seisuga
7. august 2007, äriruumide valduse omavolilise äravõtmise tuvastamist kostja kui üürileandja poolt
8. augustil 2007, omavoliga tekitatud kahju tuvastamist ja kostjalt OÜ Romale Restoran omandi ja õigusliku valduse rikkumisega ning majandustegevusse sekkumisega ja selle seiskamisega tekitatud kahju väljamõistmist hageja kasuks kokku 810 000 krooni ja kolmandate isikute kasuks kokku 409 846,13 krooni. Hageja taotleb kaasata menetlusse kolmandate isikutena hageja poolel enda võlausaldajad, kelle kasuks kahju väljamõistmiseks on ta muudetud hagis nõude esitanud. Kuna kostja vaidles hagi muutmisele viivitamata vastu, siis jättis maakohus hageja taotluse hagi muutmiseks
9. oktoobri 2010 määrusega muutmata. Maakohtu määrus on jõustunud ning käesoleval ajal menetleb maakohus hageja poolt kohtule
10. juunil 2007 esitatud nõudeid. Hageja taotleb kolmandate isikute kaasamist

§ 216

lg 1 alusel, kuna on alust eeldada, et taotletavad kolmandad isikud võivad esitada kahju hüvitamise nõude hageja vastu (II kd lk 127). Oma taotlust põhistab hageja võlausaldajate nõuete aluseks olevate erinevate maksekorralduste, kohtuotsuste ja lepingutega (asuvad asja materjalide juures II kd lk 19-46). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole oma taotlust kolmandate isikute kaasamiseks hageja poolel põhistanud. Taotluse rahuldamiseks oleks hageja pidanud põhistama, et taotletavad kolmandad isikud võivad esitada hageja vastu just kahju hüvitamise nõudeid ja seda seoses käesoleva kohtuvaidluse lahendamisega hageja kahjuks, või võib selliseid nõudeid esitada hageja kolmandate isikute vastu. Asja materjalide kohaselt on taotletavatel kolmandatel isikutel küll võlaõiguslikud nõuded hageja vastu, kuid nende nõuete alust ei mõjuta käesoleva kohtuvaidluse tulemus. Hagi rahuldamisest või rahuldamata jätmisest ei sõltu nimetatud isikute õiguste ja kohustuste maht. Seega on maakohus põhjendatult jätnud taotluse rahuldamata. 9. Põhjendamata on määruskaebuse esitaja väide selles, et maakohus ei küsinud tema taotluse osas kolmandate isikute seisukohta, millega on rikkunud

§ 216lg-s 3 sätestatut.

Maakohus on kolmandatelt isikutelt nende seisukohti küsinud (II kd lk 128-133) ning J.P. ja Andres Shapura on ka kohtule vastanud. 10. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitaja avalduse asja menetleva kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks, kuna nimetatud taotluse osas saab seisukoha võtta kohtute seaduse § 91 lg 2 p 3 alusel ringkonnakohtu esimees. 4 11.

§ 215

lg 6 teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Viivi Tomson Kai Kullerkupp 5 Kersti Kerstna-Vaks