Määruse kohaselt
lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest.
lg 1 järgi antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
lg 2 kohaselt eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kohus esitas
Kohtule edastatud informatsiooni kohaselt oli taotleja ja tema abikaasa M. V. arveldusarvetel AS-s Swedbank 30.01.2012 seisuga kokku 23,97 eurot. Toiminguid arveldusarvetel viimase nelja kuu jooksul tehtud ei ole. AS SEB Pank arveldusarvetel oli A. Viitkinil ja M.V. 29.02.2012 seisuga 0,83 eurot, toimingud viimasel neljal kuul puudusid. Teiste krediidiasutustega A. Viitkinil ja M. V. lepingulised suhted puuduvad. A. Viitkini vanglasisese konto jääk 23.02.2012 seisuga oli 0,39 eurot. Äriregistrist nähtuvalt on M. V. XXX juhatuse liige ja XXX osanik. Liiklusregistri andmetel kuulub A. Viitkinile auto ja mootorratta haagis, millele on seatud keelumärge. A. Viitkin on ka Swedbank Liising AS-le kuuluva sõiduki Mercedes-Benz S 350 kasutaja. Kohus oli seisukohal, et
Viitkinile menetlusabi andmiseks on täidetud. Samas ei pidanud kohus põhjendatuks vabastada A. Viitkinit riigilõivu tasumisest täielikult. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse
lg 1 järgi tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.
lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel vara, millele ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete 2 igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Taotleja on perekonna sissetulekuna märkinud kokku 169 eurot ning väljaminekutena vaid sidekulud ja kulutused laste koolikohustuse täitmisele. Märkimata on taotleja perekonnaliikmete muud vältimatud püsikulud – eluasemekulud, kulutused toidule jms. Kuna taotleja ja tema abikaasa arveldusarvetel ei ole viimase nelja kuu jooksul toiminguid tehtud, oli kohus seisukohal, et taotleja perekond arveldab sularahaga ega ole esitanud tõeseid andmeid sissetulekute suuruse kohta. Riigilõivuseaduse § 57 lg 5 kohaselt tasutakse hagita asjas riigilõivu 63,91 eurot. Arvestades ülaltoodud asjaolusid, oli kohus seisukohal, et A. Viitkinile tuleb siiski anda menetlusabi ning võimaldada riigilõiv 63,91 eurot tasuda kahes osas kuu viimaseks päevaks alates käesoleva määruse jõustumisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 esimesele lausele poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.
lg 1 p 4 kohaselt eeltõendamismenetluse algatamise taotluses tuleb märkida asjaolud, mis põhistavad eeltõendamismenetluse lubatavust ning kohtualluvust. Käesoleval juhul esitas A. Viitkin taotluse enne kohtumenetluse algatamist.
lg-st 1 tulenevalt on sellisel juhul on eelmenetluse algatamine lubatud mõjuval põhjusel ning seda üksnes siis, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Selliseid asjaolusid A. Viitkini poolt maakohtule esitatud taotlusest ei nähtu. Kui menetlusosalise esitatud taotluses on
lg 1 p-s 4 märgitud puudused, mida on võimalik kõrvaldada, siis oleks pidanud maakohus
lg 1 järgi esmalt andma taotluse esitajale tähtaja nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud rikkumine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine ning seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest. 3 Pärast eelmärgitud puuduse kõrvaldamist peab maakohus lahendama A. Viitkini menetlusabi taotluse. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus isikule antakse menetlusabi ning seejärel selgub, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei olnud täidetud. 6.
Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.