← Eesti

2-11-64795/21

Obsah (7)§ 3401§ 180§ 181§ 186§ 244§ 246§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-64795 Tsiviilasi Ai

§ 3401lg 2).

Määruse kohaselt

§ 180

lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest.

§ 181

lg 1 järgi antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 181

lg 2 kohaselt eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kohus esitas

§ 186lg 5 alusel päringud Eestis tegutsevatele krediidiasutustele.

Kohtule edastatud informatsiooni kohaselt oli taotleja ja tema abikaasa M. V. arveldusarvetel AS-s Swedbank 30.01.2012 seisuga kokku 23,97 eurot. Toiminguid arveldusarvetel viimase nelja kuu jooksul tehtud ei ole. AS SEB Pank arveldusarvetel oli A. Viitkinil ja M.V. 29.02.2012 seisuga 0,83 eurot, toimingud viimasel neljal kuul puudusid. Teiste krediidiasutustega A. Viitkinil ja M. V. lepingulised suhted puuduvad. A. Viitkini vanglasisese konto jääk 23.02.2012 seisuga oli 0,39 eurot. Äriregistrist nähtuvalt on M. V. XXX juhatuse liige ja XXX osanik. Liiklusregistri andmetel kuulub A. Viitkinile auto ja mootorratta haagis, millele on seatud keelumärge. A. Viitkin on ka Swedbank Liising AS-le kuuluva sõiduki Mercedes-Benz S 350 kasutaja. Kohus oli seisukohal, et

§ 181lg-s 1 sätestatud alused A.

Viitkinile menetlusabi andmiseks on täidetud. Samas ei pidanud kohus põhjendatuks vabastada A. Viitkinit riigilõivu tasumisest täielikult. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse

§ 186

lg 1 järgi tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

§ 186

lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel vara, millele ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete 2 igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Taotleja on perekonna sissetulekuna märkinud kokku 169 eurot ning väljaminekutena vaid sidekulud ja kulutused laste koolikohustuse täitmisele. Märkimata on taotleja perekonnaliikmete muud vältimatud püsikulud – eluasemekulud, kulutused toidule jms. Kuna taotleja ja tema abikaasa arveldusarvetel ei ole viimase nelja kuu jooksul toiminguid tehtud, oli kohus seisukohal, et taotleja perekond arveldab sularahaga ega ole esitanud tõeseid andmeid sissetulekute suuruse kohta. Riigilõivuseaduse § 57 lg 5 kohaselt tasutakse hagita asjas riigilõivu 63,91 eurot. Arvestades ülaltoodud asjaolusid, oli kohus seisukohal, et A. Viitkinile tuleb siiski anda menetlusabi ning võimaldada riigilõiv 63,91 eurot tasuda kahes osas kuu viimaseks päevaks alates käesoleva määruse jõustumisest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. A. Viitkin esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  2. märtsi 2012 määruse tühistamist ning A. Viitkini vabastamist riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole avaldaja menetlusabi taotlust rahuldatud ka osaliselt, kuna teda on kohustatud tasuma kogu riigilõivu summa; 2) kulub avaldajale laekuv sotsiaaltoetus 150 eurot laste ülalpidamisele (toidule); 3) on M. V. XXX juhatuse liige ja XXX osanik, kuid kumbki ühing ei tööta reaalselt; 4) ei kuulu avaldajale autot ega mootorratta haagist. Sõiduk Mercedes-Benz S 350, mille kasutaja avaldaja oli, varastati
  3. a; 5) ei märkinud avaldaja esitatud majandusliku seisundi teatises eluasemekulusid, kulutusi toidule jms, kuna ta ei tea neid, sest viibib vanglas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud määrus tuleb sõltumata määruskaebuse põhjendustest tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
  5. A. Viitkin esitas maakohtule taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 244

lg 1 esimesele lausele poole taotlusel võib kohus kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.

§ 246

lg 1 p 4 kohaselt eeltõendamismenetluse algatamise taotluses tuleb märkida asjaolud, mis põhistavad eeltõendamismenetluse lubatavust ning kohtualluvust. Käesoleval juhul esitas A. Viitkin taotluse enne kohtumenetluse algatamist.

§ 244

lg-st 1 tulenevalt on sellisel juhul on eelmenetluse algatamine lubatud mõjuval põhjusel ning seda üksnes siis, kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Selliseid asjaolusid A. Viitkini poolt maakohtule esitatud taotlusest ei nähtu. Kui menetlusosalise esitatud taotluses on

§ 246

lg 1 p-s 4 märgitud puudused, mida on võimalik kõrvaldada, siis oleks pidanud maakohus

§ 3401

lg 1 järgi esmalt andma taotluse esitajale tähtaja nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud rikkumine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine ning seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada sõltumata määruskaebuse põhjendustest. 3 Pärast eelmärgitud puuduse kõrvaldamist peab maakohus lahendama A. Viitkini menetlusabi taotluse. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus isikule antakse menetlusabi ning seejärel selgub, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei olnud täidetud. 6.

§ 191lg 1 kohaselt on käesolev määrus lõplik.

Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.