← Eesti

3-08-1804/65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2011, Tartu Haldusasja number 3-08-1804 Haldusasi H.L. kaebus Viru Vangla toimingu (spordisaali ja platsi kasutamise mittelubamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus H.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – H.L. Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON
  4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  5. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu
  6. detsembri
  7. a otsuse põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega.
  8. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. 15.09.
  10. a esitas kinnipeetav H.L. Tartu Halduskohtule hiljem korduvalt täiendatud kaebuse Viru Vangla toimingu (spordisaali ja –platsi kasutamise mitte-võimaldamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks lõpetama ebaseaduslik toiming ning tagama H. L. spordisaali ja –platsi kasutamise võimalus. Kaebuse kohaselt paigutati H. L. osakonda E-7, kus ei lubata kasutada spordisaali ja – platsi. Piirangud peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed ning kaalutlusotsustust tuleb põhjendada, kuid Viru Vangla pole oma keeldu millegagi põhjendanud ja kohtleb erinevate sektsioonide kinnipeetavaid ebavõrdselt. Päevaruumis on üks trenažöör, mis pole piisav 40 kinnipeetava minimaalse füüsilise koormuse vajaduse rahuldamiseks. Spordiga tegeleda ei saa ka 4x5 meetrises jalutusboksis ja tekivad terviseriskid. CPT standardites ja Euroopa vanglareeglistikus kehtestatu arvestamata jätmisega on vangla rikkunud uurimispõhimõtet ja valesti kohaldanud kaalutlusõigust. Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõude eraldi esitamist põhjendas kaebaja sooviga ära hoida antud õiguserikkumise kordumine ja võimalusega edaspidi esitada kahju hüvitamise nõue. HALDUSKOHTU LAHEND
  11. Tartu Halduskohus jättis 29.12.
  12. a otsusega H.L. kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt, viidates vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-le 1, puudub kinnipeetaval seadusest tulenev subjektiivne õigus nõuda kehakultuuri või spordiga tegelemise võimalust mingil kindlal viisil või kindlas kohas. Lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 17.06.
  13. a otsusest antud asjas ja kvalifitseeritud õigusabi kasutamisest H.L. poolt, pidid sportimisvõimalusi käsitleva Viru Vangla kodukorra sätte vaidlustamata jätmise tagajärjed kaebajale igati arusaadavad olema. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-st 2 tulenevalt on kehtiv haldusakt, antud juhul Viru Vangla kodukorra p 12.2, täitmiseks kohustuslik ning seega ei ole halduskohtul võimalik kumbagi H.L. kohustamisnõuet rahuldada. Kaebaja esitatud tuvastamisnõude rahuldamine ei ole pärast Viru Vangla kodukorra p-i 12.2 täiendamist enam võimalik, sest kaebaja poolt vaidlustatud keeld tuleneb kehtivast üldkorraldusest, mitte keelavast haldustoimingust. Viru Vangla märkis, et kehakuultuuriga tegelemise kohustuse tagamisel peab ta vastavate võimaluste kõrval arvestama ka julgeoleku tagamise põhimõtteid, vangla igapäevarežiimi ja logistilist külge. Tugevdatud järelevalvega E-7 osakonna kinnipeetavate, sh H.L. puhul on riske hinnatud teistest kõrgemaks, mistõttu ei saa lasta neid teiste kinnipeetavatega kokkupuute välistamiseks üldiseks kasutamiseks mõeldud spordisaali ja –platsidele. Seda, kas vangla seletused on arvestatavad ja tõendatud ning võivad õigustada piirangu kehtestamist, saab kohus hinnata vaid Viru Vangla kodukorra vastava sätte õiguspärasuse kontrollimisel, kuid niisugust nõuet pole H.L. vaatamata Tartu Ringkonnakohtu otsuses antud selgetele juhistele esitanud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  14. H.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.12.
  15. a otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja halduskohtu seisukohaga, et tuvastamisnõude rahuldamine ei ole võimalik. Kaebaja vaidlustab vangla toimingut. Halduskohus jättis arvestamata, et Viru Vangla kodukorra p-i 12.2 muudatus hakkas kehtima 01.04.2009 ning see ei keela endiselt kasutada E-7 ja E-8 osakondade kinnipeetavatel K-hoone spordisaali ja –platse. Kaebaja õiguste tagamine mõlema nõude rahuldamisel ei sõltu vangla kodukorra p-i 12.2 kehtivusest, sest vanglal on võimalik paigutada kaebaja ümber osakonda, kus spordisaali külastamine on lubatud või vastavalt kohtulahendile kodukorda muuta. Viru Vangla on õigusvastaselt kitsendanud kaebaja õigust sportimiseks. Esitatud tuvastamisnõue hõlmab kaebaja arvates mitte ainult toimingu õiguspärasuse kontrolli, vaid ka Viru Vangla kodukorra p 12.2 õiguspärasuse kontrolli. Kaebaja ei vaidlustanud Viru Vangla kodukorra p-i 12.2, kuna leidis, et see ei takista kohustamisnõude rahuldamist. Viru Vanglal on võimalik seda sätet ise muuta või paigutada kaebaja teise osakonda kohtuotsuse motiividest tulenevalt. Halduskohtu 2 määrusega esitatud suunistele vastas kaebaja küsitu ulatuses ja täpsustas ning põhjendas oma nõudeid. Halduskohtu otsuses puuduvad sisulised põhjendused. Näidatud ei ole, milliste tõendite alusel jäid kaebaja esitatud nõuded rahuldamata. Kohus rikkus sellega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lg-id 2 ja
  16. Viru Vangla vastusega nr KP-1/646-2 H.L. selgitustaotlusele on tõendatud, et kaebaja paigutamine tugevdatud järelevalvega osakonda oli paratamatus, sest vangla kõik osakonnad oli vaja täita. Väidet, et kaebaja ei ole kõrgohtlik kinnipeetav, kinnitavad kaebaja E-7 osakonda paigutamise ajal kehtinud ja ka varasemad individuaalsed täitmiskavad. Kaebuse halduskohtule esitamise hetkel ei olnud kaebaja kõrgohtlik.
  17. Viru Vangla märkis vastuses apellatsioonkaebusele, et jääb varasemalt antud seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuses toodud järeldustega. Riigikohus on asja nr 3-3-1-5-10 otsuses märkinud, et ilma Viru Vangla kodukorra p-i 12.2 ettenähtud korras vaidlustamiseta ei ole võimalik kohtul asuda hindama selle sätte õiguspärasust. Seega on ebaõige kaebaja väide, et halduskohus oleks pidanud asuma tuvastamisnõude puhul hindama vangla kodukorra p-i 12.2 õiguspärasust. Hinnata tuleb asjaolusid, mis esinevad kaebuse lahendamise ajal. H.L. asub tugevdatud järelevalvega osakonnas ning Viru Vangla kodukorra p 12.2, mis ei näe ette tugevdatud järelevalvega osakonnas viibivatel kinnipeetavatel kasutada spordisaali ja –väljakuid, on kehtiv. Halduskohus andis hinnangu kõikidele asjasse puutuvatele väidetele ja tõenditele, mistõttu ei ole halduskohus HKMS § 25 lg-tes 2 ja 3 sätestatud norme rikkunud. Halduskohus võttis seisukoha nii tuvastamisnõude osas kui ka kohustamisnõuete osas ning põhjendas ammendavalt, miks kaebuse rahuldamine ei ole võimalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et H.L. apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus peab aga vajalikuks muuta osaliselt (tuvastamisnõude osas) Tartu Halduskohtu 29.12.
  19. a otsuse põhjendusi, asendades need käesolevas otsuses toodud põhjendustega.
  20. Käesolevas asjas on vaidluse all H.L. taotlus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming (vangla K-hoones asuva spordisaali ja –platsi kasutamise mittevõimaldamine) ja teha Viru Vanglale ettekirjutus lõpetada ebaseaduslik toiming ning tagada H.L. ile spordisaali ja –platsi kasutamise võimalus. Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõude eraldi esitamist põhjendas kaebaja sooviga ära hoida sama õiguserikkumise kordumine ja võimalusega esitada tulevikus vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue (kd 1, lk 31 pöördel ja kd 2, lk 45).
  21. Halduskohus jättis esitatud kohustamiskaebuse rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei ole vaatamata samas asjas 17.06.2010 tehtud Tartu Ringkonnakohtu otsuses märgitud vajadusele vaidlustada kohustamiskaebuse rahuldamise eeldusena Viru Vangla kodukorra p-i 12.2 seda teinud, ning kuna HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on kehtiv haldusakt e. Viru Vangla kodukorra p 12.2 täitmiseks kohustuslik, siis ei ole halduskohtul võimalik kumbagi H.L. kohustamisnõuet rahuldada. Kaebaja esitatud tuvastamisnõude osas märkis halduskohus, et ka selle rahuldamine ei ole pärast Viru Vangla kodukorra p-i 12.2 täiendamist 25.03.
  22. a käskkirjaga enam võimalik, sest kaebaja poolt vaidlustatud keeld kasutada H.L. il kui Viru Vangla osakonnas E7 asuval kinnipeetaval vangla spordisaali ja –platse, tuleneb kehtivast üldkorraldusest, mitte haldusorgani keelavast toimingust. 3
  24. a kehtis Viru Vangla kodukorra p 12.2 sõnastuses, et spordisaali külastamine toimub vastavalt üksuse juhi ja julgeolekuosakonna juhataja kooskõlastatud ning direktori asetäitja taasühiskonnastamise alal kinnitatud K-hoone kasutamise graafikule. 02.07.2008 kinnitatud spordisaali kasutamise graafikusse (kd 1, lk 20) olid kasutajatena märgitud üksnes vangla osakonnad S1 kuni S
  25. Vangla osakonda E7 (tugevdatud järelevalvega osakond) graafikusse märgitud ei olnud. Alates 01.04.2009 kehtib Viru Vangla kodukorra p 12.2 sõnastuses, et spordisaali (K-hoones) külastamine toimub vastavalt direktori asetäitja kinnitatud K-hoone kasutamise graafikule. Graafik on esitatud osakondade teadetetahvlil ning graafiku koostab sotsiaalosakonna huvijuht. Spordisaali võimaldatakse külastada S1 kuni S18 osakondade kinnipeetavatel. Seega on ajal, kui käesolev kohtuasi oli Tartu Halduskohtu menetluses, muutunud vangla kodukorra sõnastus. 18.05.2009 haldusasjas nr 3-3-1-5-09 tehtud asja Riigikohtu üldkogule andmise määruses leidis halduskolleegium (p 12), et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus hindama, kas toimingu sooritamine on vanglale õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja lubatud kohtuotsuse tegemise, mitte aga taotletud toimingu tegemisest keeldumise ajal või kaebuse esitamise ajal. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda. Samale seisukohale asus selles asjas ka Riigikohtu üldkogu (vt Riigikohtu üldkogu 07.12.
  26. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p 44). Kehtiva kohtupraktika kohaselt on vangla kodukord üldkorraldus e. haldusakt, ning kuna kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2), siis ei saa kohus kohustamiskaebust rahuldada, kui Viru Vangla kodukorra vastav säte on kehtiv. Kuna kohtumenetluse ajal kehtestati Viru Vangla uus kodukord, mille p 12.2 välistab E7 osakonna kinnipeetavate jaoks spordisaali kasutamise ja see säte on endiselt kehtiv, jättis halduskohus õigesti kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamata.
  27. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et halduskohus ei toonud pärast ringkonnakohtu 17.06.
  28. a otsust tehtud 12.08.
  29. a määruses (kd 2, lk 42) otseselt välja nõuet, et kaebaja peab vaidlustama Viru Vangla kodukorra p 12.
  30. Tartu Ringkonnakohus märkis oma 17.06.
  31. a otsuse p-des 11 ja 12 (kd 2, lk 36), et käesolev vaidlus on analoogne Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.
  32. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-5-10 lahendatud vaidlusega ning sellest tulenevalt peab halduskohus enne asja uut läbivaatamist andma kaebajale vajadusel võimaluse vangla kodukorra vaidlustamiseks kõigepealt vaidemenetluses, et kaebajal oleks soovi korral võimalik kaebust lubatava nõudega (kodukorra p 12.2 tühistamise nõudega) täiendada. 12.08.
  33. a määrusega andis halduskohus H.L. ile täiendavalt aega oma nõuete ja väidete täpsustamiseks. Samas määruses märkis halduskohus, et 01.10.2010 tuleb kaebajal kohtule teatada, kas ta jääb endiselt Justiitsministeeriumi vaideotsuse tühistamisnõude juurde või loobub sellest ning selgitada, kas kaebaja tuvastamisnõue on iseseisev nõue, mille puhul tuleb välja tuua põhjendatud huvi, või soovib ta vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist üksnes seoses kaebuses esitatud kohustamisnõudega. 01.10.2010 esitas kaebaja oma volitatud esindaja kaudu halduskohtule kirjaliku seisukoha, milles loobus vaideotsuse tühistamise nõudest ning jäi kohustamisnõuete ja eraldiseisva tuvastamisnõude juurde, märkides viimase osas, et selle nõude puhul tuleb põhjendatud huvina käsitleda ka soovi esitada tulevikus vangla vastu kahjunõue riigivastutuse seaduse alusel. Muul viisil ei ole kaebaja soovinud oma kaebust muuta, täiendada või täpsustada ega ole taotlenud ka kohtult täiendavat aega kodukorra p 12.2 vaidlustamiseks HMS-is sätestatud korras vms. Asjaolu, et halduskohus 12.08.
  34. a määruses ei teinud kaebajale selget ettepanekut vaidlustada kõigepealt vaidemenetluse korras kodukorra p 12.2, ei saa ringkonnakohtu hinnangul antud juhul pidada kohtumenetluse normi selliseks oluliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamise. 4 Enne vaidlusaluse otsuse tegemist oli juba olemas Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.
  35. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-10, milles märgiti, et kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda, ning et kuna kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2), siis ei saa kohus kohustamiskaebust rahuldada seni, kui Viru Vangla kodukorra vastav säte on kehtiv. Sama otsuse p-s 16 märkis Riigikohus, et olukorras, kus kohtumenetluse ajal kehtestati Viru Vangla uus kodukord, mille p 12.2 välistab E7 osakonna kinnipeetavate jaoks spordisaali kasutamise, pidanuks halduskohus kaebajale selgitama, et tema kaebus ei vii senisel kujul sihile ning soovitama tal kaebust täiendada taotlusega tunnistada kehtetuks kodukorra vastav säte. Sellest lahendist ja Riigikohtu eeltoodud seisukohast on kaebaja oma volitatud esindaja abil olnud teadlik juba
  36. a juunis. Nimelt on kaebaja esitanud
  37. a juunis advokaadi kaudu Tartu Ringkonnakohtule täiendavad seisukohad (kd 2, lk 26-31, mille p-s 7 on viidatud ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-5-10 ja leitud, et olenemata selles lahendis väljatoodud seisukohast analoogses asjas ilma kaebust täiendamata kohustamisnõude rahuldamise võimatuse kohta, tuleks kaebaja arvates menetlus siiski lõpule viia selle kodukorra redaktsiooni alusel, mis kehtis kaebuse esitamise ajal
  38. a. Lisaks sellele on viidatud seisukohas märgitud, et kaebaja arvates saab ta pöörduda kohtusse vangla kodukorra osalise tühistamise (kehtetuks tunnistamise) nõudega alles siis, kui jõustub halduskohtu otsus, millega tunnistatakse Viru Vangla toiming H.L. ile spordisaali ja –väljaku kasutamise mittevõimaldamise kohta õigusvastaseks ja kohustatakse Viru Vanglat järgima eelnimetatud toimingu suhtes õigusaktidest tulenevaid nõudeid lähtudes kohtuotsuse motiividest. Seega leidis kaebaja, et ta saab Riigikohtu 07.04.
  39. a lahendist tulenevaid nõudeid kohustamiskaebuse rahuldamise eelduste täitmisel järgida üksnes pärast seda, kui jõustub halduskohtu 14.05.
  40. a otsus sellisena, nagu otsuse resolutsioonis märgitud oli. Tartu Ringkonnakohus leidis 14.05.
  41. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebusi läbi vaadates oma 17.06.
  42. a otsuses, et kaebaja selline seisukoht on tulenevalt Riigikohtu 07.04.
  43. a otsuse p-s 14 toodud selgitustele ebaõige ning halduskohus ei saa kohustada vanglat tegema toimingut, mis kehtiva haldusaktiga on keelatud, kuid halduskohus oleks pidanud arvestama menetluse käigus tekkinud uue õigusliku olustikuga ja juhtima kaebaja tähelepanu sellele, et tal on võimalik sellest tulenevalt kaebust muuta, juhul kui kaebaja täidab kõik uue nõude menetlusse võtmise lubatavuse eeldused, milleks haldusakti tervikuna või osaliselt tühistamise nõude osas on kinnipeetava kaebuse puhul kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (HKMS § 11 lg 31 p 1 ja VangS § 11 lg 5). Ringkonnakohtu selgitus, et enne asja uut läbivaatamist peab kohus andma kaebajale vajadusel võimaluse vangla kodukorra vaidlustamiseks kohtueelses korras, ei tähendanud sellest sõnastusest tulenevalt seda, et kohus oleks enne asja uut läbivaatamist pidanud kaebajale uuesti selgitama Riigikohtu 07.04.
  44. a lahendist tulenevaid seisukohti ja soovitama tal esitada kaebuse täiendus ning andma enda initsiatiivil kaebajale võimaluse vaidlustada kodukorra p 12.2 HMS-is sätestatud korras või kohustada kaebajat seda tegema. Ringkonnakohus kohustas halduskohut andma vajadusel kaebajale võimalus vangla kodukorra vaidlustamiseks. Toimiku materjalidest ei nähtu, et pärast Tartu Ringkonnakohtu 17.06.
  45. a otsuse jõustumist 24.07.2010 ja enne vaidlustatud halduskohtu otsuse tegemist oleks kaebaja esitanud vaide Viru Vangla kodukorra p 12.2 kehtetuks tunnistamiseks, teavitanud sellest halduskohut ja taotlenud kohtult menetlustoimingute tegemist (menetluse peatamist vms) selleks, et käesolevas asjas ei tehtaks lahendit enne vaidemenetluse tulemuste selgumist ega ka seda, et kaebaja oleks kõigepealt teavitanud halduskohut soovist esitada vaie kodukorra p 12.2 kehtetuks tunnistamiseks ja palunud talle seda enne halduskohtumenetlusega jätkamist võimaldada. Sellest, et ilma kodukorra p 12.2 vaidemenetluse korras vaidlustamata ja halduskohtule pärast seda vajadusel haldusakti tühistamisnõuet esitamata ei ole võimalik saavutada algselt esitatud kohustamisnõuete rahuldamist, pidi kaebaja teadlik olema juba tulenevalt Riigikohtu 5 07.04.
  46. a lahendist ja Tartu Ringkonnakohtu 17.06.
  47. a lahendist. Eeltoodu juures on asjakohane ära märkida ka see, et H.L. on alates 01.09.2008 volitanud ennast käesolevas vaidluses esindama advokaat K. Nammi (kd 1, lk 37), kes on talle senise kohtumenetluse käigus nii esimese astme kohtus kui ka ringkonnakohtus kvalifitseeritud õigusabi saamist võimaldanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust asuda seisukohale, et kaebaja ega ka tema esindaja ei saanud olenemata Riigikohtu 07.04.
  48. a lahendis ja Tartu Ringkonnakohtu 17.06.
  49. a lahendis toodud seisukohtadest ilma halduskohtupoolse veelkordse täiendava suuniseta aru sellest, et esitatud kujul ei vii kaebus teda sihile ja kaebuse täiendamiseks tühistamisnõudega tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne kord, so esitada HMS-i järgi vaie kodukorra p 12.2 kehtetuks tunnistamiseks. Seda, et kaebaja oli tegelikult teadlik vajadusest esitada kohustamiskaebuse rahuldamise eeldusena ka tühistamiskaebus ja selle esitamise eeldusena läbida haldusakti osas vaidemenetlus, näitab ringkonnakohtu hinnangul ka see, et kaebaja on oma apellatsioonkaebuses (kd 2, lk 96) jäänud endiselt juba 09.06.
  50. a täiendavas seisukohas märgitud arusaamise juurde, märkides, et apellant ei vaidlustanud kodukorra p 12.2 leides, et selle edasikehtimine ei takista esitatud kohustamiskaebuse rahuldamist, sest vanglal on alati endal võimalik kodukorda muuta tulenevalt jõustunud kohtulahendi motiividest või paigutada kaebaja ümber mõnda teise osakonda (osakonnad S1-S18).
  51. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata kaebaja esitatud tuvastamisnõude teha kindlaks Viru Vangla toimingu (E7 osakonnas viibivale kaebajale vangla K-hoones asuva spordisaali ja –platsi kasutamise mittevõimaldamine) õigusvastasus põhjendusega, et alates 01.04.2009 põhineb vangla vastav toiming kehtival haldusaktil, mitte enam vangla toimingul. Viru Vangla uus kodukord ja seega ka kodukorra p 12.2 uus redaktsioon jõustusid 01.04.
  52. Kaebuse, sh tuvastamiskaebuse esitas H.L. aga juba
  53. a septembris, märkides selles, et Viru Vangla ei võimaldanud tal tema arvates õigusvastaselt K-hoones asuvat spordisaali ja –väljakut kasutada juba pärast kaebaja Viru Vanglasse paigutamist
  54. a mais. Kuna Viru Vangla kodukorras kehtiva p-ga 12.2 sarnast redaktsiooni varasemalt ei olnud, siis ei mõjuta otsese keelava redaktsiooni kehtestamine haldusaktiga alates 01.04.2009 varasemat kaebaja poolt vaidlustatud perioodi (
  55. a mai-
  56. a märts) ega muuda automaatselt seda perioodi, kus keeld tulenes vangla toimingust, õiguspäraseks. Seega oleks halduskohus pidanud kõigepealt tegema kindlaks, kas olemasolevas olukorras kaebajal siiski on põhjendatud huvi vangla toimingu osas eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks või mitte ja kui kohus oleks asunud seisukohale, et põhjendatud huvi on olemas, oleks tulnud sisuliselt hinnata, kas ka ajavahemikul
  57. a mai-
  58. a märts oli vangla toiming õiguspärane.
  59. Samas ei anna selline menetlusviga veel alust halduskohtu otsuse tühistamiseks tuvastamisnõude läbivaatamise osas, sest ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal põhjendatud huvi kohustamisnõudega mitteseotud tuvastamisnõude esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt (kd 1, lk 31; kd 2, lk 45) selgitas kaebaja vastuseks halduskohtu nõuetele, et tema poolt esitatud tuvastamisnõue on iseseisev nõue ja põhjendatud huvi on preventiivne (et sama õigusvastane tegevus ei korduks) ning esineb ka soov esitada tulevikus vangla vastu kahjunõue. Olenemata sellest, et kaebaja vaidlustab vangla toimingut ka 01.04.2009 eelneva perioodi osas leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub põhjendatud huvi preventiivsel eesmärgil vangla toimingu vaidlustamiseks. Alates 01.04.2009 tuleneb otsene keeld lubada Viru Vangla E7 osakonna kinnipeetavaid K-hoones asuvasse spordisaali- ja platsile kehtivast haldusaktist ja niikaua kui seda kodukorra p 12.2 ei ole kehtetuks tunnistatud, tuleb vanglal sellest keelust ka lähtuda. Seega on õiguslik olukord muutunud ning ei ole alust arvata, et tulevikus võiks Viru Vangla võimalik samalaadne keeld tuleneda mitte haldusaktist, vaid endiselt vangla toimingust, mistõttu ei aitaks kaebaja õiguste kaitsele tulevikus kuidagi 6 kaasa Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine ka näiteks
  60. a maist kuni
  61. a märtsi lõpuni kestnud perioodi osas. Võimaliku (mittevaralise) kahju nõude alusena on kaebaja viidanud üksnes sellele, et vangla keeldumisega lubada teda spordisaali ja –väljakule tekitati kahju tema füüsilisele tervisele (kd 1, lk 31). Tervisele tekitatud kahjuna on kaebaja käsitlenud seda, et oma osakonnas ajavahemikul
  62. a juunist
  63. a septembrini üksnes trenažööril harjutusi tehes ei saanud ta kõiki lihaseid treenida, mistõttu tekkisid pinged seljas, õlas ning käe-, puusa- ja põlveliigestes, samuti tekkis kaebajal küünarliigese trauma (kd 1, lk 135). Toimikus olevad väljavõtted kaebaja tervisekaardist (kd 1, lk 56-67) ei kinnita aga ringkonnakohtu hinnangul kaebaja väiteid, et tema terviseprobleemid on tekkinud just sel põhjusel, et ta sai treenida üksnes osakonnas olevate treeninguvahenditega ja mitte spordisaalis või -platsil. Viidatud perioodil on kaebaja tõesti kaevanud arstile nii seljavalu kui ka valusid erinevates liigestes. Seljavalu osas on arst diagnoosinud kaebajal osteokondroosi (selgroolülide vaheline düstroofiline protsess, põhjustab seljas valu ja turset),
  64. a juulis on tehtud röntgenülesvõte kaebaja õlaliigesest, mille kohta on arst märkinud, et aktuaalse leiuta, valu küünarliigeses on arsti diagnoosi järgi tulenenud algavatest artrootilistest muutustest kaebaja liigestes ja esineb ka kahtlus algavale osteokondromatoosile, valude kohta põlve- ja puusaliigestes on arst märkinud, et diagnoosiks on polüartroos. Seega on arst diagnoosinud kaebaja erinevate liigeste valu põhjusena liigesehaiguste esinemise kaebajal ning puudub põhjus asuda seisukohale, et need liigesevalud oleksid olnud kuidagi põhjustatud sellest, et kaebaja ei saanud sportimiseks kasutada spordisaali- ja väljakut. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebajale oleks seoses keeluga lubada teda sporti tegema ka vangla spordisaali ja –väljakule tekkinud kaebaja poolt väidetud tervisekahju ning mõnel muul riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 märgitud alusel mittevaralise kahju tekkimist või ka sama seaduse § 8 alusel varalise kahju tekkimist vaidlustatud toimingu tagajärjel ei ole kaebaja väitnud, siis oleks võimalik kahju hüvitamise nõue ringkonnakohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajal puudub seetõttu põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka viimati nimetatud alusel.
  65. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule esitanud taotlust kaebajalt nende kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.