Obsah (9)

§ 407§ 436§ 235§ 230§ 444§ 231§ 405§ 1741§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2011. a Tartu Tsiviilasja number 2-10-

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 15.10.2010.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Hagimaterjalid on 07.10.2010. a kostja poolt vastu võetud (tl 25). Kostja ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja on teatanud kohtule kirjaliku menetluse nõudmisest ja on palunud rahuldada hagi tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 ja lg 2 alusel ilma kohtuistungit pidamata, kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis 18.01.
2. a otsusega AS SEB Pank hagi Heiki Vabaoja vastu rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja enda kanda. Kohus leidis, et hagi ei saa rahuldada ja hagi tuleb jätta rahuldamata

§ 407

lg 6 alusel.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ehkki hageja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud (

§ 436lg 1).

2 Kohtu veendumusel ei ole hagi rahuldamine võimalik, kuna hagiavalduses märgitud asjaolud ja lisatud tõenditest tulenev ei võimalda kindlaks teha pooltevahelise õigussuhte sisu, hageja nõude täpset suurust ja hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja viitas hagiavalduses VÕS §-le 396, § 397 lg-le 1 kui nõude õiguslikule alusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduse tekstist nähtuvalt on poolte vahel 09.04.

1. a sõlmitud Magnet krediitkaardi leping nr A040009395, millega hageja väljastas kostja kasutusse Magnet krediitkaardi, krediidilimiidiga 30 000 krooni. Selle põhjal on tegemist krediidilepinguga, mida reguleerib VÕS §
2. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Hagile lisatud tõendite hulgas hagis märgitud krediidilepingut ei ole. Kohtule on esitatud Magnet krediitkaardi leping küll sama numbriga, kuid selle krediidilimiit on 15 000 krooni ja lepingul olevast templist võib järeldada, et see leping on sõlmitud 18.12.
3. a. Hagiavalduse tekstis märgitakse, et lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma krediitkaardi kasutamise eest igakuiselt intressi 16% aastas päevade eest, mil krediidilimiiti on kasutatud. Selline intressimäär on hagile lisatud lepingus (tl 15) tõepoolest märgitud, kuid tegelik viivis on arvutatud määraga 18% (tl 9). Hagiavalduse tekstis p-s 2.
4. on märgitud, et võimaluse eest maksta krediidisumma tagasi kokkulepitud perioodil alates 01.12.
5. a, kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt intressi 18% krediidisumma tagastamata osalt vastavalt lepingu p-le 9.4.
6. Samas sõnastuses on lepingu üldtingimuste p 9.4.2 (tl 16). Hagis ei ole märgitud ja lisatud tõendid ei tõenda, et käesoleval juhtumil on tegemist lepingu üldtingimuste p 9.4.2 juhtumiga - võimalusega maksta krediidisumma tagasi kokkulepitud perioodil. Hagiavalduses on hageja märkinud, et hageja poolt pakutud kostjale soodsamal viisil kostja oma võlgnevust ei likvideerinud ning selle tulemusena oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema alates 01.11.
7. a. Pärast lepingu ülesütlemist on hageja asunud kostjalt võlgnevust sisse nõudma üldkorras - vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 9.
8. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hageja oma nõuet piisavalt põhistanud ega tõenditega tõendanud.

§ 235

näeb ette, et väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

§ 230

lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja nõue kostjalt võlgnevuse ja viivise nõudes oli põhistamata ja tõendamata, esitatud asjaolud ja tõendid ei kinnitanud nõutava võla ega rakendatava intressi suurust, seega jättis kohus hagi rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. AS SEB Pank esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 3 1) on laenulepingu nr A040009395 ekslikult märgitud sõlmimise kuupäeva (09.04.
2. a) näol tegemist ebatäpsusega ja kohus pidi nimetatud asjaolule apellandi tähelepanu juhtima ja andma talle võimaluse nõude täpsustamiseks kui ka täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus ei selgitanud apellandile, et andmed vaidlusaluse laenulepingu ja apellandi nõude täpse suuruse kohta vajavad kohtu arvates täpsustamist. Kuna maakohus ei andnud apellandile võimalust täiendavate tõendite esitamiseks ja nõude täpsustamiseks, on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme; 2) ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust väita, et apellandil ei ole nimetatud laenulepinguga seonduvalt nõuet vastustaja vastu. Maakohus pidi lähtuma sellest, et apellandi väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need

§ 407

lg 1 viimase lause kohaselt vastustaja poolt omaksvõetuks; 3) on apellant seisukohal, et tulenevalt

§ 444

lg-st 4 ei saa maakohus

§ 407lg 6 alusel otsust tehes tõendeid hinnata.

Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-2-8-09, kus kohus leidis, et tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei hinnata.

1. Heiki Vabaoja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus menetlusnorme, kui jättis tagaseljaotsusega hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtul puudub pädevus ise uut tagaseljaotsust teha, mistõttu tuleb apellatsioonkaebuse taotlus rahuldada ja saata asi uueks läbi vaatamiseks maakohtule. 6. Apellandi väide, et tagaseljaotsuse tegemisel puudub maakohtul õigus tõendeid hinnata, on õige. Käesolevas asjas toimetati hagi isiklikult kostjale kätte välisriigis (lk 25). Kostja hagile ei vastanud ja kohus võis hageja taotlusel asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Maakohus jättis hagi tagaseljaotsusega rahuldamata põhjusel, et hagiavalduses esitatud faktilised andmed erinevad mõnes osas hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtul puudus tagaseljaotsuse tegemisel pädevus hageja faktiväiteid kahtluse alla seada põhjusel, et hageja esitatud dokumentaalsetel tõenditel ja hagis olid kohati erinevad andmed. Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse faktiväited, mida hageja hagis nimetab, kostja poolt omaksvõetuks.

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle võtab omaks.

§ 407lg 1 viimane lause sätestab seadusest tuleneva omaksvõtu eelduse.

Eeltoodust tuleneb, et omaksvõtt vabastab hageja tema poolt esitatud faktiväidete tõendamiskoormisest ja hagis esitatud faktiväiteid tuleb käsitleda tõestena. Maakohtul on õigus jätta

§ 407

lg 6 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Käesolevas asjas ei ole maakohus esile 4 toonud asjaolusid, mis oleksid andnud aluse laenulepingust tulenevat ja sissenõutavaks muutunud võlanõuet pidada õiguslikult põhjendamatuks nõudeks.

1. Samas peaks hageja ka juhul, kui ta taotleb tagaseljaotsuse tegemist, esitama menetluses üksnes tõeseid faktiväiteid ja seetõttu olema menetlusdokumentide koostamisel hoolikam. Vaidlust ei ole, et hagis on eksitud lepingu sõlmimise ajaga ning lepingus ja hagis on erinevas sõnastuses ja kontekstis märgitud krediidilimiidi piirmäärad.
2. Kuna asja maakohtule tagasi saatmise ajaks on väga palju aega möödunud hagi kostjale kättetoimetamisest, siis peab maakohus kaaluma, kas ilma täiendavaid menetlustoiminguid tegemata on uue tagaseljaotsuse tegemine põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et kostjale on isiklikult kätte toimetatud lisaks hagiavaldusele ka kohtulahend ja apellatsioonkaebus (lk 66), kuid kostja ei ole pidanud ka pärast nende dokumentide kättesaamist vajalikuks menetluses osalemist. Tegemist on tsiviilasjaga, mida maakohus saab

§ 405

kohaselt menetleda lihtsustatud korras, tagades menetlusosaliste põhiõigused ja –vabadused ning järgides olulisi menetlusõiguseid. Asja materjalides on kostja mobiiltelefoni number (lk 27), mis peaks hõlbustama kostjaga kiiret suhtlemist. Muuhulgas on kohtul lihtmenetluses õigus kohtuotsusega välja mõista poole menetluskulud. Samuti võimaldab

§ 1741

lg 3 tagaseljaotsusega määrata kindlaks hageja taotlusel kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 9. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud vastustaja kanda

§ 171lg 1 alusel.

Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel sellega arvestama. Üllar Roostoja Viivi Tomson 5 Andra Pärsimägi