← Eesti

3-11-2518/14

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2518 Otsuse kuupäev

  1. märts 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi OÜ Baltik Büroo kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametil haldusakti tühistamiseks ja projekti koopia väljastamise kohta ettekirjutuse tegemiseks Kirjalik menetlus Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Baltik Büroo /registrikood 11821059/, Vastustaja: Narva Linnavalitsus /registrikood 75029837/, Resolutsioon
  2. Jätta OÜ Baltik Büroo kaebus rahuldamata.
  3. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 23.04.
  4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  5. 29.09.2011 edastas OÜ Baltik Büroo Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile taotluse (tl 5), milles palus väljastada PDF-formaadis koopia projektist „Pähklimäe tn 6 Ml mitteeluruumi rekonstrueerimine autovaruosade kaupluse tarbeks“. Vastamisel palus taotleja kasutada e-kirjavahetust ja digitaalallkirjastamist teatades, et kui vastus esitatakse tavaposti teel, on ta sunnitud pöörduma kaebusega halduskohtusse ja avaldusega õiguskantsleri poole. Veel soovis ta haldusmenetluse seaduse § 36 lg 1 tuginedes saada infot oma õiguste ja kohustuste, menetluse läbiviimise tähtaegade ja vajalike menetlustoimingute kohta. 05.10.2011 koostatud vahevastuses nr 1-12/7628 (tl 4) märkis Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet, et kuna kehtiv seadusandlus ei reguleeri taotlusega seotud toiminguid, siis tuleb taotlejal kuni 17.10.2011 taotluse sisu põhjendada ning esitada selleks ehitusprojekti tellija volitus, selgitada oma huvi projekti saamiseks. Ühtlasi teatati, et amet on teadlik haldusmenetluse tähtaegadest ja selgitati, et digitaalselt väljastatakse ainult digitaalselt arhiveeritud materjale, pabersäilikutel projektide digitaalseks väljastamiseks puuduvad nii õiguslikud alused kui tehnilised võimalused. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
  6. 26.10.2011 esitas OÜ Baltik Büroo Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 6 lg 2 p 1 ja 2 kohaste nõuetega kaebuse (tl 1-3) paludes Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti haldusakt nr 1-12/7628 täies ulatuses tühistada ning kohustada ametit väljastama talle soovitud projekti koopia e-posti abil PDF-formaadis. Kaebaja märkis arhiiviseaduse § 5 lg 1, § 16 lg 3, § 17 lg 9, § 40 lg 2, § 41 lg 1 p 1, § 43 lg 1, Vabariigi Valitsuse 14.03.2003 määruse nr 308 punktile 176 ja Narva Linnavalitsuse 23.01.2008 määruse nr 70 punktile 1.10 tuginedes, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti haldusakt on seadusega vastuolus, kuna tema poolt soovitud ehitusprojekt asub paberkandjal ameti arhiivis, ei sisalda riigisaladust või salastatud välisteavet, isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 1 ja 2 tähenduses ega muid arhiiviseaduse § 42 sätetes ette nähtud andmeid. 02.03.2012 edastatud täiendavas seisukohas (tl 42-46) loetles OÜ Baltik Büroo need küsimused, millele peab tema kaebuse raames vastama ning esitas oma seisukohad, leides muuhulgas, et kirja sisust lähtuvalt on tegemist kohustava haldusaktiga. Veel leidis ta, et Pähklimäe 6-Ml omaniku venekeelne avaldus tuleks rahuldamata jätta, kuna haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 ja 2 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning lisas, et autoriõiguse seadus ei ole kohaldatav, kuna soovitud projekt ei saa sisaldada autoriõigusi, sest erineb vähe tüüpprojektist ja selle autor on teadmata nõukogudeaegne arhitekt.
  7. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kirjalikus vastuses (tl 20-22) peeti kaebust alusetuks, paluti see rahuldamata jätta ning väideti, et kaebajale saadetud vastuskiri ei ole haldusakt ja seda tuleb tõlgendada selgituskirja, mitte keeldumisena. Ehitusseaduse § 23 lg 9, § 33 lg 7 ja arhiiviseaduse § 40 lg 4 tuginedes märgiti, et isikul on õigus nõuda arhiivi valdajalt andmeid ainult teda puudutava teabe kohta, Pähklimäe tn 6-Ml ruum ei täida avalikkusele suunatud funktsioone, ehitusprojektide säilitamine on eelkõige seotud ehitusjärelevalve teostamisega, tema ruumid ei ole avalik arhiiv arhiiviseaduse § 16 lg 3 tõlgenduses ning juhiti tähelepanu, et kaebaja poolt viidatud Narva Linnavalitsuse määruse punktis 1.10 on A4 formaadi skaneerimise hind, projekt aga koosneb suures osas A3 formaadist. Veel väideti, et ehitusprojekti koopia saamine peab olema põhjendatud, kuna see sisalduvaid plaane ja skeeme võib halbade kavatsustega isik kasutada sissemurdmise või rikastumise eesmärgil. KOHTU PÕHJENDUSED
  8. Kohaliku omavalitsuse tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalidega seonduvat reguleerib arhiiviseadus. Selle kuni 31.012.2011 kehtinud redaktsiooni § 4 lg 2 kohaselt oli arhivaaliks muuhulgas ka dokument, mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teistele isikutele. Arhiiviregistri andmetel on Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise arhiiv olemas, Narva kodulehel avalikustatud Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti põhimääruse punktis 2.9.8 kohaselt on selle ameti üheks kohustuseks muude hulgas ka ehitusdokumentatsiooni säilitamine arhiivis. Seega saab käesoleva juhtumi puhul olla tegemist arhiiviseaduse juba nimetatud redaktsiooni § 5 lg 1 nimetatud avaliku arhivaaliga, millele laienes arhiiviseaduse regulatsioon.
  9. OÜ Baltik Büroo kaebuse põhjuseks oli tema soov saada koopia Pähklimäe tn 6-Ml asuvate mitteeluruumide rekonstrueerimise projektist. Vastavas taotluses (tl 5) ei ole seda soovi millegagi 2 põhjendatud ega selgitatud. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti vastuse ja väidetel (tl 20-22) koostati nimetatud projekt aastal 2009 väljastatud projekteerimistingimuste alusel TÜ Inkeri poolt. Ehitusseaduse § 2 lg 4 ja 5 määratlevad ehitusprojektina ka ehitise osa arhitektuurse ja ehitusliku kavandamise tulemusel saadu. Arhiiviseaduse kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioon ei sisaldanud ehitusprojektide suhtes mingeid erisusi, kuid autoriõiguse seaduse § 4 lg 3 p 14 ja lg 4 kohaselt on arhitektuurne graafika, projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid ja nende loomise vaheetappide resultaadid autoriõigusega kaitstavaks teoseks. Sama seaduse § 13 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on üksnes autoril õigus lubada oma teose teistel isikutel kasutamist ja sellest mistahes vormis või viisil koopiate tegemist. Seaduse § 20 lg 4 p 1 ja 2 lubavad arhiivil teost ilma autori nõusolekuta ja selle eest tasu maksmiseta eriseadmete kaudu kohapeal kättesaadavaks teha või kohapeal individuaalseks kasutamiseks laenutada vaid füüsilisele isikule ega näe üldse ette võimalust autoriõigusega kaitstud teose koopia väljastamiseks. Arhiiviseaduse juba nimetatud redaktsiooni § 40 lg 4 sätestatu võimaldas isikul nõuda ainult teda puudutava teabega tutvumist. Arhivaalide kaitse ja kasutamise täpsemat korda reguleeris kuni 31.12.2011 Vabariigi Valitsuse 29.12.1998 määrusega nr 308 kehtestatud „Arhiivieeskiri“. Selle punktides 179 ja 180 oli samuti kehtestatud, et vastava kirjaliku taotluse alusel väljastatakse üksnes isiku õiguste tõendamiseks vajalikke arhivaalide ärakirju ja väljavõtteid. Arhiiviseaduse ja selle alusel antud määruse niisugust sõnastust ning eelnevalt osundatud autoriõiguse kaitse seaduse sätteid saab mõista vaid selliselt, et arhiivist andmeid taotledes peab taotleja selgitama, kuidas on need tema õigustega seotud ning juhul, kui tegemist on juriidilise isiku poolt autoriõiguse seaduse alusel kaitstava teose suhtes esitatud taotlusega, tuleb lisaks esitada ka teose autori luba. Kaebaja arvamus (tl 45 pöördel), et tema poolt küsitud ehitusprojekti arhitektuurne graafika, projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad ja tekstilisad erinevad vähe nõukogudeaegse teadmata autori tüüpprojektist, on paljasõnaline, arusaamatu ja asjakohatu. Asja lahendamisele ei oma tähendust ka see, millises keeles on vormistatud OÜ Pacecar avaldus (tl 23), kus teatatakse, et see äriühing on olnud projekti tellijaks ja selle eest maksjaks ning palutakse selle koopiat ilma põhjuseta mitte valjastada.
  10. Kuni 31.12.2011 kehtinud arhiiviseaduse § 1 lg 2 tulenevalt pidi selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldama haldusmenetluse seaduse sätteid. Nimetatud seaduse § 15 lg 1, 2 ja 3 kohaselt peab haldusorgan talle esitatud puuduliku taotluse üldreeglina vastu võtma, kuid puuduste kõrvaldamiseks tuleb määrata tähtaeg ja kui need jäetakse tähtaegselt kõrvaldamata, võib taotluse läbivaatamata jätta. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti vaidlustatud vahevastust (tl 4) saab mõista üksnes kui OÜ Baltik Büroo taotluse puuduste kohta tehtud menetlusdokumenti. Selles on küll projekti autori nõusoleku asemel küsitud tellija volitust ega ole selgitatud puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmise tagajärgi, kuid tegemist ei ole mitte haldusakti, vaid menetlustoiminguga, mida ei saa tühistada ja mis pole reeglina halduskohtus iseseisvalt üldse vaidlustatav.
  11. Eeltoodud järeldustel jääb OÜ Baltik Büroo kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja poolt 15,97 euro suuruse riigilõivu (tl 12) tasumisega kantud menetluskulu halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Narva Linnavalitsus oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.