) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).
lõigete 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku 5
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab
lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette
EPe pankrotimenetluses on laekunud kokku 1 150.41 eurot. Laekunud vahenditest on lisaks ajutise halduri tasule ja kuludele välja makstud massikohustused summas 282.22 eurot. Pankrotimenetluse kulud on heaks kiidetud pankrotitoimkonna poolt. Muid väljamakseid pankrotivarast ei ole tehtud, rahalised vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks, võlausaldajatele tunnustatud nõuete rahuldamiseks ja pankrotihalduri tasu maksmiseks puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tuleb EP pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et pankrotihaldur Indrek Lepsoo tuleb vabastada tema kohustustest EP pankrotimenetluses.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kergekäeline käenduste andmine endaga seotud firmadele, väär riskide hindamine laenukohustuste võtmisel ja ebaõnnestunud äriprojektide teostamine ettevõtluses. EP seotud äriühingute TT osaühingu (kustutatud 09.12.2008, registrikood XXX) ja osaühingu MG (kustutatud 14.04.2008, registrikood XXX) pankrotimenetlused on lõpetatud pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on võtnud põhjendamatult laenukohustusi ja käendanud kergekäeliselt endaga seotud äriühingute kohustusi hindamata oma võimalusi võetud kohustusi täita. Samuti ei ole EP võtnud tarvitusele abinõusid, et tagada kohustuste täitmine olukorras, kus tal tuleb täita käenduskohustustest tulenevad kohustused. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kuludena märkinud lisaks ajutise halduri tasule ja kuludele, mis olid kinnitatud Harju Maakohtu 20.11.2008 määrusega, massikohustused summas 282.22 eurot, s.h halduri bürookulud 231.09 eurot ja riigilõiv summas 51.13 eurot teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Haldur on kohtule esitanud kuludokumendid ja regulaarselt kulude aruanded. 6
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. EPe pankrotihaldur on teinud üle 3 aasta kestnud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h võlausaldajate üldkoosolekute ja pankrotitoimkonna koosolekute korraldamine, võlgniku majandusliku olukorra analüüs, vara müük, läbirääkimised ja toimingud võlgniku ja võlausaldajate vahelise võimaliku kompromissi leidmiseks, suhtlemine võlgnikuga teabe saamiseks tööhõive osas, aruannete koostamine. Kohus arvestab samuti, et EP’e pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse menetlusse võtmata jätmise 14.07.2009 kohtumäärus on jõustunud 26.01.2012. Kohus, tutvunud Indrek Lepsoo poolt esitatud menetlusabi avaldusega, leiab, et tulenevalt
lg 1 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning kuna olemasoleva pankrotivara arvelt on olnud võimalik tasuda ainult kohtu määrusega välja mõistetud ajutise halduri tasu ja kulud ning massikohustused ja kuna võlgnikul muu vara puudub ning pankrotimenetlusse lisavahendite laekumine ei ole tõenäoline, samuti, kuna pankrotihalduri poolt on tehtud kõik võimalikud pankrotimenetluse toimingud, tuleb tuginedes
lg 1, määrab kohus pankrotihalduri tasu maksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) juhatuse liige on Indrek Lepsoo. Osaühing INC Partner on alates 04.05.2004 registreeritud käibemaksukohuslasena . Pankrotihalduri tasu kuulub maksustamisele käibemaksuga määras 20 %. Merike Varusk Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.