lg 1 sätestatut kostjale tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest (tl 43). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 11.jaanuaril 2012 ( tl 47). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtajaks esitanud kohtule vastuväiteid hageja menetluskulude kohta. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED 3. Tartu Maakohtu 18.septembri 2011 otsusega rahuldati OÜ Võru Kinnisvara hagi T. L. vastu ja T. L. mõisteti OÜ Võru Kinnisvara kasuks välja 2 986, 86 eurot ja viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 2 308, 48 eurolt alates 12.aprillist 2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud T. L. kanda. Kohtuotsus jõustus 7.novembril 2011 (tl 34-35). 4.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
Hageja on hagiavalduse esitamisel, arvestades
§-s 133 lg 1, 2; RLS § 57 lg 1 sätestatut, tasunud hagihinnalt, so 2 308, 48 eurolt riigilõivu 479,33 eurot. 5. Seega kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 479, 33 eurot. 6.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskulult alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ( EKP intress +7 % aastas), kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( 479, 33 euro) nõuet. Kohtunik: 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.