3-11-2900/14

3-11-2900 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-2900 Haldusasi K. K´i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (seoses T-särkide väljastamata jätmisega) kohtu äranägemisel Menetlusosalised kaebuse esitaja K. K vastustaja Viru Vangla, esindaja Kadi Alaküla Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. märts 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta K. K´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
3. Kaebajal oli kasutusel Viru Vanglas 4 T-särki. Arestimaja Narva kambris kaotas ta neist
4. Kahe T-särgi kaotamise eest karistati kaebajat distsiplinaarkorras 26.08.2011 käskkirjaga nr. 6-3/1594-D.
5. 31.05.2011 esitas kaebaja vastustajale avaluse kaotatud T-särkide asendamiseks, kuid ei saanud avaldusele vastust.
6. 04.09.2011 pöördus kaebaja vastustaja poole kahju hüvitamise taotlusega, seoses väljastamata jäetud kahe T-särgiga, milles taotles T-särkide väljastamist ning õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. 1 3-11-2900
7. 06.12.2011 jättis vastustaja kaebaja taotluse kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata ning vabandas tekkinud olukorra pärast.
8. 13.12.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale K. K´i kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 6 kuu jooksul väljastamata jäetud Tsärkidega. 30.12.2011 võttis kohus kaebuse menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9. Kaebaja leiab, et vastustaja oli kohustatud asendama kaotatud T-särgid, kuid ei teinud seda 6 kuu jooksul. Vastustaja ei pööranud tähelepanu kaebajal tekkinud probleemile ning peab selle eest vastutust kandma. Kaebaja väidab, et enne kahjunõude esitamist pöördus ta vastustaja poole 10.07.2011 ja 08.08.2011 avaldustega, kuid meetmeid kasutusele ei võetud. Alles peale kahjunõude esitamist lahendati probleem. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus õigusvastase tegevusega vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 ja põhiseaduse (edaspidi PS) §
10. Kaebaja märgib, et ta ei saanud vastustajalt vabandust, kuna vastus, mille ta sai, oli tema jaoks arusaamatus keeles. Hiljem vanglateenistuja tõlkis vastuse kahjunõudele ning teatas kaebajale, et vastustaja kahjunõuet ei rahuldata ja vabandust ei paluta. Samuti kaebaja väitel rikkus vastustaja kahjunõude menetlemise tähtaega. Seoses ülaltooduga nõuab kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.
11. Vastustaja kinnitab, et märkis ekslikult kahjunõude vastuses, et vastavalt Viru Vangla kodukorrale antakse kinnipeetavale neli T-särki. Vastustaja küll väljastab kinnipeetavale neli T-särki, kuid see ei ole seadustega reguleeritud. Seega väidetavalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda T-särkide väljastamist. Vastutaja on seisukohal, et kuna väljastamisele kuuluvate vangla kinnipeetava vormielementide arv ei ole ühegi õigusaktiga reguleeritud, siis tuleb lähtuda mõistlikkuse printsiibist ning teha kindlaks, kas kahe T-särgi väljastamine võis olla vastuolus VangS § 41 lg-ga 1, millest tuleneb kohustus austada kinnipeetavate inimväärikust. Vastustaja teatab, et oleks pidanud kinnipeetavat koheselt teavitama sellest, et uusi T-särke ei väljastata kaebajale enne, kui ta on kaotanud T-särgid kinni maksnud. Vastustaja vabandab, et ei tegelenud kaebaja probleemiga piisavalt intensiivselt ning ei selgitanud kaebajale probleemi olemust. 7.1 Vastustaja märgib, et kaebaja saanuks juhtunut ära hoida, kui oleks vangla poolt väljastatud esemetesse hoolikalt ja peremehelikult suhtunud ja ei oleks T-särke arestimaja Narva kambrisse jätnud. Kaebaja ei olnud täiesti ilma T-särkideta, vaid tal oli jätkuvalt kasutada veel kaks vangla poolt väljastatud T-särki. Kaebaja üleelamised ei olnud sellest laadi, mis nõuaksid rahalist väljamakset. 7.2 Vastustaja teatab, et esitatud kahjunõue oli tähtaegselt lahendatud ning tal puudub kohustus vastata pöördumisele vene keeles. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, kuna vastustaja ei vastanud tema taotlusele ning ei väljastanud väidetavalt 6 kuu jooksul T-särki, millega alandas tema inimväärikust. Samuti rikkus vastustaja kahjunõude menetlemise tähtaega ning esitas vastuse ainult eesti keeles, mis kaebajale ei ole arusaadav.
13. Vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RvastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguse kaitsmise või taastamisega. 2 3-11-2900
14. Seega peab kohus vajalikuks kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust. 10.1 Kooskõlas VangS § 46 lg-ga 1 kannab kinnipeetav vanglariietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Sellest tuleneb, et kinnipeetavale vanglariietuse väljaandmise kohustus on vastustajal. Täpsemat vanglariietuse liiki, mida antakse kinnipeetavatele, ei ole õigusaktidega reguleeritud, kuid vanglates on kujunenud niisugune praktika, mille kohaselt väljastatakse kinnipeetavale reeglina kaks komplekti dresse (vormijakk ja püksid), neli T-särki, kaks paari lühikesi pükse, müts ja jope. Sellest tulenevalt on muutunud nimetatud riietuse väljaandmine Viru Vanglas tavaks. Seadusega reguleerimata, kuid tavaks muutunud vastutaja käitumisviis annab alust arvata, et kaebajal on T-särkide väljastamiseks nõudeõigus, just seetõttu, et reeglina on kinnipeetaval pidevalt kasutuses neli T-särki ja see on Viru Vangla praktikas aktsepteeritud. Juhul, kui vastustaja leidis, et kaotatud T-särkide asendamist esines takistav asjaolu (enne T-särkide asendamist on kaotaja kohustatud tekkinud kahju hüvitama või karistust kandma), siis kindlasti tuli sellest asjaolust hea halduse tava raames ja lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusest kinnipeetavale teada anda. Seega ei ole vastustaja tegevus seoses pika aja jooksul kaebaja avaldusele vastamata jätmisega õiguspärane.
15. Kaebaja kahjunõudele õigeaegselt vastamata jätmine. 11.1 Vastavalt VSKE § 491 lg-le 1 saadab vangla justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. 11.2 Vastustaja teatas kohtule, et 04.09.2011pöördus kaebaja tema poole kahjunõudega. Vastustaja saatis vangla kaebaja pöördumise tõlkimisele. Kahjunõude tõlke sai vastustaja kätte 07.10.
16. Kahju hüvitamise taotluse osas tegi vastustaja vastuse 06.12.2011 11.3 VSKE § 491 lg 6 kohaselt tõlkija edastab dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale. Menetleja arvestab menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Tõlkimiseks kulunud aega arvestatakse üldjuhul tähtaja ennistamise alusena. 11.4 RVastS § 18 lg 1 tulenevalt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vene keeles esitatud kahjunõuet ei saa lugeda nõuetekohaselt esitatuks, kuna vastavalt keeleseaduse § 10 lg-le 1 toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Seega kahjunõude nõuetekohaselt esitamise päevaks saab lugeda tõlkija poolt kahjunõude koos eestikeelse tõlkega riigiasutusele edastamise päevast, mis oli kahjunõude suhtes 07.10.
17. Sellisel juhul lähtudes RVastS § 18 lg-st 1 peab kahjunõude viimase menetlemise päevaks olema 07.12.
18. Haldusasja materjalidest nähtub, et vastus kahjunõudele on valmis tehtud 06.12.
20. Kaebaja väidab, et Viru Vangla rikkus tema PS §-ga 51 tagatud õigusi, kuna ei vastanud tema pöördumistele vene keeles. 12.1 Vastavalt PS §-le 51 on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja 3 3-11-2900 kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. 12.2 Tartu Halduskohus otsuses nr. 3-08-2473 leidis, et ei piisa sellest, kui vähemalt pooled elanikest kuuluvad vähemuste hulka, vajalik on püsivate sidemete ja kodakondsuse olemasolu. Seetõttu ei vasta Ida-Virumaa omavalitsused valdavalt põhiseaduse § 51 kriteeriumile. Seega ei anna põhiseaduse §-le 51 kaebajale õigust pöörduda vähemusrahvuse keeles Eesti Vabariigi riigiasutuse poole ja saada neilt vastuseid vene keeles. 12.3 Kohtul teadaolevalt osutab vastustaja kinnipeetavatele dokumentide venekeelset tõlget inspektor-kontaktisiku kaudu. Inspektor-kontaktisik tõlgib eestikeelsed dokumendid vene keelde suuliselt, et eesti keelt mitteoskav kinnipeetav saaks dokumendi sisust aru ning kaitsta oma õigusi. Tõlke sooritamiseks peab kinnipeetav pöörduma inspektor-kontaktisiku poole. Seega kaebaja väidet, et ta ei saanud kahjunõudele vastuse korralikku tõlget peab kohus väheusutavaks.
21. Kaebaja leiab, et vastustaja oma õigusvastase käitumisega alandas tema inimväärikust. Kohus analüüsib, kas avaldusele vastamata ja T-särkide 6 kuu jooksul asendamata jätmisega alandas vastustaja kaebaja inimväärikust. 13.1 Vastavalt VangS lg § 41 lg 1 kohaselt kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. 13.2 Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti ( Kochetkov vs. Eesti, nr 41653/05, punktid 39 ja 47; Dougoz vs. Kreeka, nr 40907/98, punkt 46; Kalashnikov vs. Venemaa, nr 47095/99, punkt 102; Kehayov vs. Bulgaaria, nr 41035/98, punkt 64). Riigikohtu halduskolleegium haldusasjas nr. 3-3-1-3-10 leidis, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadest saab lähtuda inimväärikuse alandamise mõiste sisustamisel ka RVastS § 9 lg 1 tähenduses. 13.3 Kohus on seisukohal, et kui vastutaja oma varasema käitumisega aktsepteeris kinnipeetavale vanglariietuse komplektis nelja T-särgi väljastamist, siis nendest ilmajätmine peab olema vähemalt põhjendatud. Vastustaja küll käitus õigusvastaselt olukorras, milles jättis kaebaja avaldusele vastamata pika aja jooksul, kuid T-särkide väljastamata jätmisega ei alandanud ta kaebaja inimväärikust. Tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebaja ise oma hajameelse ja peremehetu käitumisega lõi olukorra, kus talle on alles jäänud kaks T-särki neljast. Pärast kahe T-särgi kaotamist jäi kaebajal pidevalt kasutusele veel kaks T-särki. Seega ei olnud kaebaja täiesti ilma T-särkideta jäetud ning saaks vajaduse korral neid vahetada ilma suurte ebamugavusteta. 4 3-11-2900
22. Järgmisena kaalub kohus, kas õigusvastase tegevusega tekitati kaebajale mittevaraline kahju. RVastS § 9 lgde 1 ja 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kohus leiab, et vastustaja oma õigusvastase tegevusega rikkus kaebaja märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-st 6 tulenevat õigust saada avaldusele vastus 30 päeva jooksul selle registreerimisest, kuid sellega ei alandanud vastustaja kaebaja väärikust, ei kahjustanud tervist, ei võtnud vabadust, ei rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust. Kohus arvestab ka seda, et vastustaja tunnistas oma ebaõiget käitumist ning on kaebaja ees vabandanud ning leiab, et see on piisav hüvitis tekkinud olukorra eest. Kohtunik 5