lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Pooled nõustusid 20.09.2011.a toimunud istungil kirjaliku menetlusega, kohus andis pooltele tähtajad seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning määras kohtuotsuse kuulutamise aja.
lg 2 järgi võivad pooled käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma taotluses põhistanud menetlusliku olukorra olulist muutumist ning juba seetõttu tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kostja taotlus tõendi saamiseks ei ole seostatav tema vastuväidetega hagile. Kostja ei ole seniajani esile toonud mida kostja peale poolte vahel lepingu sõlmimist projekti eesmärgi saavutamiseks tegi – sh kuidas projekti hallati, juhiti ja/või konsulteeriti. Kuna sellekohaseid väiteid ei ole esitatud, ei ole võimalik olematuid väiteid ka poole seadusliku esindaja seletustega tõendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 23.04.2008.a. lepingu AEF stipendiumi XXX kasutamiseks ning selle lepingu alusel kandis hageja kostjale üle 99 000 krooni (edaspidi ka stipendium) kostja poolt taotletud projekti „Eesti romad – dialoog 3 monoloogi asemel“ (edaspidi ka projekt) teostamiseks ja projektis kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, milliste eesmärkide saavutamiseks pidi kostja stipendiumi kasutama. Poolte vahel sõlmitud lepingu (tlk 29-32) p 1 kohaselt annab hageja kostjale kostja poolt taotletud projekti „Eesti romad – dialoog monoloogi asemel“ 99 000 krooni, mida kostja kohustus kasutama sihipäraselt kooskõlas projektis kirjeldatuga ja vastavalt käesoleva lepingu tingimustele projekti eesmärkide saavutamiseks. Projektitaotlus loetakse käesoleva lepingu osaks. Projektitaotluse lühikokkuvõttes (tlk 35) on märgitud projekti konkreetseks eesmärgiks filmi loomine, projekti üldisemaks eesmärgiks on algatada ühiskonnas avatud dialoog roma kogukonna suhtes. Arvestades lepingu lisaks oleva projektitaotluse sisu, on kohus seisukohal, et kostja kohustus stipendiumit kasutama konkreetse eesmärgi s.o dokumentaalfilmi loomiseks ja selle filmi presenteerimiseks. Nimetatule viitab nii projekti lühikokkuvõte (tlk 35), projekti eeldatavad tulemused ja tagasiside (tlk 37) ning projektitaotluses märgitud projekti tegevused ja ajakava (tlk 38). Projektitaotluse lühikokkuvõttes märgitud üldise eesmärgi saavutamine oli seotud kohtu arvates filmi avaliku linastumise järgse eeldatava avaliku dialoogi tekkimisega, kuivõrd projekti läbiviimiseks märgitud tegevuse ja ajakava (tlk 38) hulka kuulus vaid filmiga seonduv. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et projektitaotluses märgitud film valmis ning linastus ka avalikult. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7 esimese ja teise lause kohaselt kohustus kostja esitama hagejale 30 päeva jooksul pärast projekti lõppemist sisulise aruande stipendiumi kasutamise kohta vastavalt käesoleva lepingu lisas 2 toodud küsimustele. Sisulisele aruandele kohustub stipendiumi saaja lisama projekti raames soetatud materiaalse vara nimekirja, samuti projekti finantsaruande koos kõigi kuludokumentide koopiatega. Hageja järelepärimise peale esitas kostja 15.04.2010.a tegevus- ja finantsaruande (tlk 61-63) kasutatud stipendiumi kohta. Aruande kohaselt kasutati saadud stipendiumi sidekulude (telefon ja internet) summas 8219, 54 krooni tasumiseks, kostja seadusliku esindaja Sloveenias toimunud romade hariduskonverentsil osalemise kulude ja transpordi kulude eest tasumiseks summas 24 680, 46 krooni, sülearvuti ostuks kulus 6100 krooni ja dokfilmi tootmise kulud olid 60 000 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles kas aruandes esitatud kõik kulud on tehtud poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgi saavutamiseks. Hageja aktsepteerib filmi tootmiseks tehtud kulusid summas 60 000 krooni. Kohus on seisukohal, et täielikult on tõendamata kostja väide, et kostja seadusliku esindaja osalemine Sloveenias romade hariduskonverentsil oli seotud loodava filmiga. Projektitaotluses antud lühiülevaatest loodava filmi sisu kohta (tlk 35) ei nähtu, et hagejale esitatud projektitaotluse ajal oleks filmi kavandatud kostja poolt väidetud konverentsil osalemise süžeeliin. Sellise süžeeliini loodavasse filmi lisamine on ebausutav ka seetõttu, et konverentsil ei osalenud ega pidanud kunagi osalemagi filmigrupp. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole veenvalt tõendanud ka sidekulude, transpordikulude ja sülearvuti ostmiseks tehtud kulutusi projekti eesmärgi saavutamiseks. Kohus selgitas kostjale 20.09.2011.a 4 toimunud istungil konkreetsete täpsustatud seisukohtade ja tõendite esitamise vajadust, kuid kostja seda ei teinud. Kohtu arvates nähtub sisuliselt kostja vastuväidetest, et tema arvates võis ta eraldatud stipendiumi täies ulatuses kasutada. Kohus osutab, et kostja ei ole stipendiumi kasutamisel arvestanud lepingu p- s 5 sätestatud kohustusega, et tal on õigus stipendiumi kasutada ranges kooskõlas projektis sätestatud eelarve ja sisulise kirjeldusega ning lepingu p-7 sätestatuga, et tehtud kulusid tuleb ka sisuliselt põhjendada, st kirjeldada konkreetselt miks oli dokumentaalfilmi valmimiseks vajalik kostja jaoks osta sülearvuti, tasuda interneti- ja telefoniteenuste kasutamise eest esitatud arveid, tasuda sõiduki kütuse eest. Lepingu p 14 kohaselt lepingu rikkumise, s.o mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on hagejal õigus nõuda ja kostja on kohustatud taolise nõude esitamisel hageja poolt tagastama kogu saadud stipendiumi. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas ja mitte ainult Stipendiumi kasutamist mittevastavuses projektitaotlusega või mittevastavuses projekti eesmärgiga, stipendiumi kasutada andmist kolmandatele isikutele käesoleva lepingu p 8 rikkudes, raamatupidamisele õigusaktidega ja käesoleva lepinguga esitatavatest nõuetest kinnipidamist, projekti eelarveridade muutmist üle 10 % hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta jne. VÕS (Võlaõigusseaduse) § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjale eraldatud stipendiumist summas 39 000 krooni kasutati poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgi saavutamiseks, siis tuleb hagi rahuldada. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.