) § 65 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle.
lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Vastavalt
p 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohus on seisukohal, et kuna nii hageja kui kostja on kohtuistungil kinnitanud, et nende abielusuhted on lõppenud - nad ei ela koos ja hageja ei soovi abielusuhteid taastada, siis ei ole ka kohtul alust arvata, et abikaasad taastavad kooselu. Kostja on nõustunud, et ühiste laste elukoht jääb pärast abielu lahutamist hageja juurde, kuid ta ei ole nõus, et hagejale jääb laste ainuhooldusõigus. Arvestades, et hageja ei ole esile toonud kaalukaid asjaolusid, mille tõttu tuleks laste hooldusõigus temale täielikult üle anda, leiab kohus, et hooldusõigus tuleb jätta mõlemale vanemale.
lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. Osundatud paragrahvi 2.lõike järgi on hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps kohtulahendi alusel alaliselt elab, õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. Olulisi lastesse puutuvaid otsustusi on vanematel kaasaaegseid kommunikatsioonivõimalusi kasutades võimalik teha ühiselt ka lahuselu korral. Elatise väljamõistmisel alaealistele lastele juhindub kohus
§-de 96, 97 ja 100 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama vanemalt ülalpidamist raha perioodilise maksmise (elatis) teel eeskätt juhul, kui vanem ei ela lapsega koos. Tulenevalt
lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt
võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist alates xxxx.x. septembrikuust miinimummääras. Kohtuistungil on hagejate seaduslik esindaja loobunud elatise nõudmisest tagasiulatuvalt aja eest, kui kostja kannab vangistust ning taotleb tagasiulatuvalt elatist xxxx.x. septembrikuu eest ja edasiselt alates 2012.a. maikuust. Alaealised lapsed on hageja ülalpidamisel , hageja sissetulek koosneb käesoleval ajal riiklikest peretoetustest ja vanemapalgast – kokku 365 eurot. Kohtuistungil on kostja nõustunud elatise tasumisega tagantjärele xxxx.x. septembrikuust ning alates 2012.a. maikuust. Seetõttu tuleb elatis alaealistele lastele välja mõista. Elatise summad tuleb tasuda laste vanema, kelle juures on laste elukoht, s.o L. K. G. . Hagejate esindaja on taotlenud elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 145 eurot (290 :2). xxxx.x. septembrikuus oli elatise miinimummäär 139,01 eurot. Kuupalga alammäära muutumisel tuleb kostjal vastavalt ümber arvestada ka elatise suurus. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.