Obsah (5)

§ 217§ 220§ 208§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 14.mai 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-34365 Tsiviilasi IL`i hagi

) § 29 lg 4 järgi, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Arvestades vaidlusaluse lepingu p. 3.

1. sõnastust, leiab kohus, et pooled leppisid kokku, et lepingu eseme ostuhind sisaldab ka kinnistu liitumist vee- ja kanalisatsioonivõrguga, mis on rajatud vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse nõuetele ning on kohaliku omavalitsuse poolt püsivalt kasutamiseks lubatud. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud p.-st 3.
2. nähtub, et ostjal puudub loetletud trassidega või liitumistega seoses igasugune vajadus teha täiendavaid rahalisi kulutusi. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse § 2 lg 1 kohaselt on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku, § 4 lg 1 järgi rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeid. Eeltoodust nähtub, et ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamise õiguse ja tingimused väljastab kohalik omavalitsus. Asja materjalidele lisatud Rae Vallavalituses Ehitusameti juhataja kirjast (tlk 23) nähtuvalt puudus seisuga 17.07.2006.a. L arendusalal valla poolt määratud vee-ettevõtja, küll aga oli seal seaduslik õigus joogivee müügiks ja kanalisatsiooni väljaveoteenuste osutamiseks arendajal/omanikul VJL või siis tema juhitaval OÜ L . Nimetatud kirja p-i 3 kohaselt jättis arendaja L arendusalal maha dokumenteerimata ja lõpuni rajamata vee – ja kanalisatsiooni rajatised. Samuti nähtub Rae vallavanema kirjast (tlk 200), et L arendusala autonoomsed 4 sisetrassid olid juba 2004.a. valmis ehitatud, kuid torustikud olid ehitatud ilma ehitusprojektita. Asjaolu, et väljaehitatud vee-ja kanalisatsioonirajatised ei võimaldanud nõuetekohaselt vett tarbida ja kanalisatsiooniteenust kasutada nähtub ka tunnistaja ütlustest. Tunnistaja AL`i ütlustest nähtub, et kuni uue puurkaevu valmimiseni, sai kogu küla vett XXX talu kaevust, kuid selle kaevu veetootlikkus ning kvaliteet ei vastanud nõuetele. Nimetatud tunnistaja ütlustest nähtub, et elamurajooni kanalisatsioon oli rajatud isevoolsena, kuigi maa-ala kõrguste erinevuse tõttu oli vaja osaliselt survetrasse. Eeltoodu kohaselt asub kohus seisukohale, et asjas on tõendatud, et L elamurajoonis ei olnud ajal, kui hageja kinnistu kostjalt omandas välja ehitatud poolte vahel sõlmitud lepingu p. 3.
3. järgseid nõuetekohaseid rajatisi vee-ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks. Nimetatud asjaolu ei lükka ümber ka tunnistaja VJL`i ütlused. Nimetatud tunnistaja algsete ütluste kohaselt toimis arendusalal isevoolne kanalisatsioon ning arendaja poolt oli rajatud ka survetrass, samas nähtub tunnistaja ütlustest, et reovett veeti ka väidetavalt valmisehitatud survetrassist masinaga pumplasse. Seega tuleb asuda seisukohale, et tunnistaja ütlused kanalisatsioonirajatiste nõuetekohasuse kohta on vastuolulised, seega tuleb asuda seisukohale, et veenvamalt on asjas tõendatud väited, et rajatud kanalisatsioonis olid puudused. Asjaolu, et elamurajooni jaoks ettenähtud uus puurkaev ei olnud kasutuses ning vajas täiendavat seadet ning kasutusluba tunnistas ka VJL.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale üleantud asi ei vastanud lepingutingimustele. Käesolevas asjas on kohus seisukohal, et kostja on lepingut rikkunud, kuna hagejale müüdud asi oli puudustega. Asjas on tõendamist leidnud, et hagejale müüdud kinnistu ei olnud liidetud tsentraalse vee ja kanalisatsioonivõrguga, samuti ei võimaldanud olemasolev võrk saada nõuetekohast teenust. Asjas on kostja tuginenud sellele, et hageja ei ole temale teatanud asja lepingutingimustele mittevastavusest 1) kahe kuu jooksul 2) mõistliku aja jooksul.

§ 220

lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijale müügi puhul, peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul peale seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Leping sõlmiti poolte vahel 17.07.2006.a., asja materjalidele lisatud kirja (tlk 32) kohaselt teatas hageja kostjale puudustest 11.06.2009.a.

§ 208

lg 4 kohaselt on tarbijale müük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus või kutsetegevuses. Kuivõrd kostja müüs hagejale kinnistu, siis leiab kohus, et kostja viidatud 2 kuuline asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise aeg käesolevas asjas ei kohaldu.

§ 220

lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib kostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. 5 Lepingu p. 1.4.8. järgi müüdi hagejale ehitusjärgus maja ning asjas puudub vaidlus, et hageja asus majja elama 2007.a., mil ta sai teada ka asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kuigi hageja teatas kostjale lepingutingimustele mittevastavusest alles peaaegu kaks aastat peale lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamist leiab kohus, arvestades eelkõige puuduse iseloomu, et lepingutingimustele mittevastavusest teatamata jätmine sellise aja jooksul on mõistlikult vabandatav.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Asjas on kostja tuginenud sellele, et hageja poolt MTÜ XXX tasutud sisseastumismaks ja liikme toetus liitumiseks tsentraalse kanalisatsiooniga, kokku summas 125 000 krooni, ei ole seotud poolte vahel sõlmitud lepinguga.

§ 127

lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Asjas puudub vaidlus selles, et MTÜ XXX, ning tema kaudu ka OÜ RV(tlk 292-295), on asutatud L elamurajooni kinnistuomanike poolt. Asja materjalidele lisatud Rae valla Ehitusameti juhataja 14.07.2009.a. kirjast (tlk 23) nähtub, et MTÜ XXX ja tema tegevusi toetav OÜ RV on asunud korrastama L arendusala vee- ja kanalisatsioonirajatiste dokumentatsiooni ning viima rajatised vastavusse tehniliste nõuetega. Asja materjalidele lisatud liitumislepingu (tlk 175-180) kohaselt kohustus OÜ RV tasuma WSEOÜ XXX asuvate kinnistute, (sh, hagejale kuuluva) ühiskanalisatsiooniga liitumise eest liitumistasu 2 154 621 krooni. Asja materjalidele lisatud MTÜ XXX ja OÜ RV tõendi (tlk 173) kohaselt on hageja tasunud L elurajooni trasside väljaehitamisega seoses 70 000 krooni ja tsentraalse kanalisatsiooni liitumisega seotud tasuna 55 000 krooni. Nimetatud tõendi kohaselt tulenevad tasutud summad kulude jaotamisest kõikide ühistu liikmete vahel. Eeltoodu alusel, leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et hageja on tasunud 125 000 krooni poolte vahel sõlmitud lepingujärgsel asjal esinenud mittevastavuse kõrvaldamiseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks 125 000 krooni välja mõista. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja kohtukulud tuleb jätta kostja kanda, kostja kohtukulud jätta tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 6 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 7