Obsah (5)

§ 180§ 182§ 5§ 108§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Va b a r i i g i nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2012, Tallinn Haldusasja number 3-09-2096 Haldusasi OÜ Woody ja Swedbank

§ 180, § 181 lg 1).

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (

§ 182lg 1 p 9).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

1. Keskkonnaministri 12.09.2006 käskkirjaga nr 1040 otsustati vahetada AS Hansa Liising Eesti (praegune ärinimi Swedbank Liising AS) omandis olevad Tallinnas Kõrkja tee 24 ja 26 asuvad kinnistud ning OÜ Woody omandis olevad Tallinnas Kiviaia tee 9A, 11B ja 16 asuvad kinnistud riigi omandis olevate kinnistute vastu. Viidatud käskkirja punktiga 2 on määratud vahetuslepingu sõlmimist, riigile kuuluva kinnisasja riigivara registrist väljaarvamist ja vahetatava maa riigivara registris arvele võtmist korraldama Maa-amet.
2. Maa-ameti 21.08.2009 kirjaga nr 6.1-1/3841 teavitati kaebajaid, et vahetusleping on sõlmimata põhjusel, et käskkirjas nimetatud kinnisasjade vahetamise suhtes on Riigiprokuratuuri 07.03.2007 Maa-ametile saadetud kirja kohaselt Kaitsepolitseiamet algatanud kriminaalasja nr
3. Kuna kriminaalasja menetlus on hetkel pooleli, siis Maa-amet on seisukohal, et avalikes huvides ja halduse seaduslikkuse tagamiseks ei ole õige kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni vahetuslepingut sõlmida, sest kriminaalmenetluse käigus võivad ilmneda asjaolud, mida haldusmenetluse käigus ei olnud võimalik tuvastada ja millest teada saamisel enne käskkirja vastuvõtmist oleks käskkiri jäänud välja andmata.
4. 24.09.2009 esitasid OÜ Woody ja Swedbank Liising AS Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Maa-ametit korraldama vahetuslepingu sõlmimine Tallinnas Kõrkja tee 24 ja 26 ning Kiviaia tee 9A, 11B ja 16 asuvate kinnistute vahetamiseks riigile kuuluvate Riigimaa 39 ja 63 ning Armatuuri tn 4 ja 7 kinnistute vastu. Tallinna Halduskohtu 15.12.2009 määrusega haldusasjas nr 3-09-2096, 3-09-2971 võttis kohus OÜ Woody ja Swedbank Liising AS-i kaebused menetlusse, liitis haldusasjades nr 3-09-2096 ja 3-092971 esitatud kaebused ühte menetlusse, tunnistas vastustajaks Maa-ameti, kaasas menetlusse kolmanda isikuna Käibevara OÜ ja arvamuse andmiseks Keskkonnaministeeriumi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebajad leiavad, et vahetuslepingu sõlmimata jätmise näol on tegemist õigusvastase toiminguga (tegevusetusega), kuna puudub õiguslik alus toimingu tegemata jätmiseks. Kaebajad taotlevad kohtult vastustaja kohustamist toimingut sooritama ning paluvad välja mõista vastustajalt kaebajate menetluskulud. Kaebajate subjektiivne õigus kinnisasja vahetamisele tuleneb Keskkonnaministri 12.09.2006 käskkirjast nr
6. Käibevara OÜ on Swedbank Liising OÜ-ga (edaspidi kaebajaga 2) sõlminud liisingulepingu, mille esemeks on kaebaja 2 omandis olevad ning käskkirjas nimetatud kinnisasjad. OÜ Woody (edaspidi kaebaja 1) taotles 19.03.2007 ja 25.05.2007 Maa-ametilt kinnisasjade vahetamiseks lepingute sõlmimist. Maa-amet taotlustele ei vastanud. Kaebaja 1 taotles Maa-ametilt kinnisasjade vahetamiseks lepingute sõlmimist taas 07.04.2009 ja 03.07.2009 advokaadibüroo kaudu. Maa-amet vastas taotlustele alles 21.08.2009 kirjaga nr 6.1-1/3841, milles põhjendas kinnisasjade vahetuslepingute sõlmimise korraldamata jätmist. Nimetatud kirja sai kaebaja 1 kätte 24.08.
7. Kaebajad leiavad, et Maa-ameti tegevusetus on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 1 mõttes. Asjakohase õigusliku aluse puudumise tõttu on tegemist kahju tekitava õigusvastase 2 tegevusetusega. Toiminguna HMS § 107 lg 1 mõttes tuleb mõista lisaks tegevusele ka viivitust ja tegevusetust. Kuna Maa-ameti tegevusetus rikub kaebajatele keskkonnaministri haldusaktiga antud subjektiivset õigust looduskaitsealust objekti sisaldava kinnisasja vahetamisele riigile kuuluvate piiranguteta kinnisasja vastu, mis kõrvaldaks kaebajatele Põhiseaduse (PS) §-st 32 tulenevaid õigusi riivavad piirangud. Maa-ameti vältav õigusvastane toiming piirab kaebajate õigusi. HMS § 107 lg 1 sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Loogiliselt peab õigusaktidega kooskõlas olema ka negatiivne toiming ehk toimingu tegemata jätmine. Niisiis peaks kehtima õigusnorm, mis annab vastustajale õiguse mitte sooritada käskkirjas toodud toiminguid Maa-ameti 21.08.2009 kirjas toodud alustel. Selline õigusnorm puudub. Seaduslikule alusele ei ole Maa-amet ka oma kirjas viidanud. Antud juhul, vastustajale on keskkonnaministri käskkirjaga pandud kohustus sooritada maade vahetamise toimingud, käskkirjaga soodustatud isikuteks on kaebajad ning toiminguid ei ole sooritatud. Käskkiri on kehtiv ning seega HMS § 60 lg 2 tulenevalt kohustuslik kõigile, s.h. vastustajale. Kui haldusorganile on jäetud kaalutlusõigus, siis HMS § 107 lg 2 kohaselt määrab haldusorgan, toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Seadusandja on haldusorganile toimingu sooritamisel andnud õiguse ise valida üksnes toimingu sooritamise aja. Kooskõlas HMS § 5 lg 2 pidi vastustaja haldusmenetluse läbi viima eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Maa-ameti 21.08.2009 kirjast nähtub, et Maa-amet on otsustanud lükata kinnisvara vahetuslepingute sõlmimise ajale, mil Riigiprokuratuuri 07.03.2007 kirjas käsitletud kriminaalmenetlus on lõppenud. Samas, Maa-amet ei ole arvestanud sellega, et tegemist on keeruka kriminaalasjaga, milles on palju süüdistatavaid ning tõenäoliselt võib kriminaalasja lõpetamine kas sisulise otsusega või muul viisil toimuda umbes nelja aasta pärast. Nii toimides ei ole Maa-amet järginud kaalutlusõiguse piire ning on sattunud vastuollu ka hea halduse põhimõttega. Teiseks ei ole Maa-ameti kirjast võimalik välja lugeda, milliseid olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve on Maa-amet kinnisasjade vahetuslepingute sõlmimise aja valikul (edasilükkamisel) kaalunud ning arvesse võtnud. Maa-amet ei seleta täpsemalt, miks on avalikkuse jaoks sedavõrd tähtis seada maadevahetuse läbiviimine sõltuvusse Riigiprokuratuuri 07.03.2007 kirjas käsitletud kriminaalmenetluse kulgemisest. Sellest tulenevalt on kaebajad seisukohal, et Maa-amet ei ole toimingut sooritamata jätmist põhjendades piisavalt kaalunud haldusakti adressaadi põhjendatud huve võrreldes avalikkuse huvidega ning jätnud arvestamata olulised asjaolud, eriti käskkirja olemuse ning selle täitmise õiguslikud tagajärjed, mistõttu on Maa-amet teinud menetlusliku vea. Vastustaja pidanuks põhjendama, millised kriminaalmenetluses ilmneda võivad asjaolud välistavad Looduskaitseseaduse (LKS) § 19 lg 1 toodud normikoosseisu realiseerimise kaebajate kasuks. Kriminaalmenetluses ei vaidlustata seda, et haldusakti aluseks olevad faktid on õiged, haldusakti ei tühistata ega tuvastata selle tühisust, samuti ei tühistata seniseid vahetamistehinguid. Süüdistusaktis pole kordagi väidetud, et haldusaktid oleksid kehtetud või tühised. Alternatiivselt, isegi kui esineks seaduslik alus, millega Maa-amet võiks põhjendada oma tegevusetust, ei kuulu otsustuspädevus kinnisasjade vahetamise või mittevahetamise osas vastavuses LKS § 19 lg-ga 4 üldse Maa-ametile, vaid keskkonnaministrile, kes on juba otsustanud käskkirja kehtetuks tunnistamisest loobuda. Kui vastustaja peaks antud asjas avalikku huvi silmas, püüaks ta kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjade omandamist riigi poolt kiirendada, mitte vastupidi. 3 Isegi, kui tulevikus ilmneksid asjaolud, mis võimaldaksid käskkirja kas edasi- või tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada, tuleks arvestada sellega, et käskkiri on olnud jõus pikka aega, kaebajad on pidevalt Maa-ametilt taotlenud käskkirjast tulenevate kohustuste täitmist ning on kujundanud oma tulevikuplaanid puudutatud kinnistute osas vastavalt käskkirjast tulenevale partikulaarsele regulatsioonile. Käskkirjaga antud õiguste äravõtmine kaebajatelt on ka kohtupraktikast tulenevalt välistatud (vt nt RKHK lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-13-00; 3-3-1-6-02; 3-3-1-85-05).
8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 27.02.2007 saatis riigiprokurör Laura Feldmanis Maa-ametile e-kirja, milles soovis teada, kas 12.09.2006 käskkirja alusel on sõlmitud vahetusleping. Maa-ameti 27.02.2007 vastuses nr 6.3-6/2448 riigiprokurör Laura Feldmanise e-kirjale märgiti, et kuna haldusasja toimik on seoses kriminaalmenetlusega ära võetud ei ole võimalik haldusakti täita ning paluti väljastada ära võetud dokumendid või nende koopiad või nende nimekiri. Riigiprokuratuuri 07.03.2007 kirjas nr RP-2-4/07/498 “Kriminaalasi nr 05913000055” teatati vastuseks Maa-ametile päringule, et Kaitsepolitseiameti poolt kriminaalasja nr 05913000055 raames ära võetud dokumendid võivad olla seotud X.X. poolt võimaliku kuriteo toimepanemisega ning kriminaalmenetlus on käesoleval hetkel kohtueelse menetluse staadiumis, mille käigus toimub kontrollimine, kas maadevahetuste läbiviimine on olnud seaduslik ja põhjendatud. Samuti paluti täpsustada, milliste konkreetsete menetluste tarvis ning milliseid dokumente vaja on. Maa-ameti 22.03.2007 kirjas nr 6.3-6/2448 riigiprokurör Laura Feldmanisele selgitati, et kuna haldusakt on kehtiv tuleks seda täita ning haldusakti täitjaks on määratud Maa-amet. Samuti paluti teavitada, kas prokuratuurile on teada haldusakti õigusvastasust tingivaid asjaolusid ning selgitada, millisel õiguslikul alusel peab Maa-amet käskkirja täitmisest keelduma või taotlema selle kehtivuse peatamist, kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist. Märgiti ka seda, et teabe saamine on vajalik seetõttu, et Maa-ametil ei ole andmeid käskkirja õigusvastasusest. Selgitati ka seda, et Maaametil ei ole täielikku informatsiooni sellest, milliseid dokumente kriminaalmenetluse käigus on Maa-ametist ära võetud ning vajalik on informatsioon vaid nende äravõetud originaal-dokumentide kohta, mille adressaadiks on Maa-amet. Maa-amet palus prokuratuuril väljastada nimekirja kõikidest kriminaalmenetluse käigus Maa-ametist äravõetud Maa-ametile adresseeritud originaaldokumentidest. Riigiprokurör Laura Feldmanise 24.04.2007 kirjas nr RP-2-4/07/498 teatati vastuseks Maa-ameti järelepärimisele seoses kriminaalasjaga nr 05913000055, et prokuratuuri pädevusse kriminaalmenetluse käigus ei kuulu haldusaktide õigusvastaseks tunnistamine ja samuti ei saa prokuratuur anda juhiseid seoses haldusakti täitmise, peatamise või tühistamisega. Maa-ametist äravõetud originaaldokumentide kohta andmete saamiseks paluti pöörduda Kaitsepolitseiameti poole, kes vajadusel need väljastab. 19.03.2007 pöördus OÜ Woody Maa-ameti poole kirjaga, milles paluti teatada, millal oleks võimalik käskkirja alusel sõlmida maade vahetamise notariaalne leping. Sama pöördumist korrati 25.05.
9. Uued pöördumised saatis OÜ Woody Maa-ametile 07.04.2009 ja 03.07.
10. Maa-amet vastas OÜ Woody esindaja järelepärimisele 21.08.2009 kirjaga nr 6.1-1/3841, milles sedastati, et toimuv kriminaalmenetlus viitab võimalusele, et kinnisasjade vahetamise menetluses võivad esineda sellised asjaolud, mida haldusmenetluse käigus ei olnud võimalik tuvastada ja mille väljaselgitamine on kriminaalmenetlust läbiviiva menetleja pädevuses. Juhul kui kriminaalmenetlusega tuvastatakse sellised asjaolud, mille teadasaamisel enne käskkirja vastuvõtmist oleks haldusakt jäänud välja andmata, tuleks käskkiri kehtetuks tunnistada. Kuna vahetuslepingu sõlmimise järgselt võidakse vahetusmenetluse käigus omandatud kinnisasjad võõrandada heausksetele kolmandatele isikutele, ei ole võimalik tehingut tagasi pöörata, haldusmenetlust uuendada ega seeläbi vahetamise eelset olukorda taastada. Seetõttu leiame, et 4 avalikes huvides ja halduse seaduslikkuse tagamiseks vahetuslepingut Tallinnas Kõrkja tee 24 ja 26, Kiviaia tee 9A, 11B ja 16 kinnistute vahetamiseks riigile kuuluvate kinnistute vastu kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni mitte sõlmida. Riigiprokuratuuri 07.03.2007 kiri oli aluseks Maa-ameti kahtlustele, et käskkiri võib olla õigusvastane, mistõttu võib ka selle alusel tehtav järgmine toiming (vahetuslepingu sõlmimine) osutuda õigusvastaseks. Riigiprokuratuuri kirjast nähtub, et kriminaalasjas nr 05913000055 läbiviidav kriminaalmenetlus osutab võimalusele, et kinnisasjade vahetamise menetluses võisid esineda sellised asjaolud, mida läbiviidud haldusmenetluse käigus ei olnud võimalik tuvastada ja mille väljaselgitamine on kriminaalmenetlust läbiviiva menetleja pädevuses. Käesoleval ajal toimub nimetatud kriminaalasja kohtumenetlus. Sellest tulenevalt ei saa haldusorgan tagada toimingu õiguspärasust enne kohtuvaidluse lõppemist. Haldusmenetluse põhiprintsiibiks on, et mistahes haldustoiming peab olema seaduslik. Kui haldusorganil on alust kahtlusteks või talle saavad teatatavaks asjaolud, mis võivad mõjutada lõpptulemust, siis peab haldusorgan need asjaolud enne kindlaks tegema ning alles siis saab teha otsustuse, et tagada halduse seaduslikkus ja mitte riivata ühiskonna õiglustunnet. Maa-amet on seisukohal, et antud olukorras ei saa haldusorgan tagada toimingu (vahetuslepingu sõlmimine) õiguspärasust enne, kui kriminaalasjas on välja selgitatud, kas käskkirja alusel toimuvat maadevahetust saab pidada seaduslikuks või mitte. Osundame siinkohal, et keskkonnaminister ei ole oma haldusaktiga peatanud käskkirja kehtivust ega täitmist. Samuti ei ole ka kriminaalmenetluses antud ühtegi määrust uurimisaluste maadevahetuste peatamiseks. Samas tuleb aga Riigiprokuratuuri eelnimetatud kirja Maa-ametile lugeda märgukirjaks selles osundatud vahetusmenetluste suhtes edasiste toimingute osas seisukoha võtmiseks. Maa-amet on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist viivitusega, vaid käskkirja täitmine on peatunud ning sellest tulenevalt on peatunud ka maadevahetuse menetlus. Maa-amet on seisukohal, et käskkirja täitmise ning ka maadevahetuse edasise menetluse peatumine on olnud põhjendatud ja on seda kuni otsuse tegemiseni antud kriminaalasjas. HMS § 107 lõike 2 kohaselt määrab haldusorgan toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Seega tuleb lähtuda üldisest põhimõttest, et haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul on Maa-amet oma 21.08.2009 kirjas nr 6.1-1/3841 selgitanud kaebajate esindajale, millest on tingitud vahetuslepingu mittesõlmimine (toimingu mittesooritamine), samuti teatanud eeldatava aja, millal toimingut on võimalik sooritada. Maa-amet on kaalunud asjaolusid: ühelt poolt oli mõjuriks Riigiprokuratuuri eelosundatud kiri ning teisalt oli kaalumisel isiku õiguspärane ootus, et talle soodus haldusakt realiseeritakse selles toodud ulatuses mõistliku aja jooksul. Kolmandaks, kaalumisel arvestati ka seda, et kaebajad on kinnistud omandanud vahetamise eesmärgil ning ajal, kui need juba olid kaitse all ja kaitsekord ei ole rangemaks muutunud. Seega olid kaebajad juba kinnistute omandamisel teadlikud looduskaitselistest piirangutest ja nad oleksid pidanud seda arvestama oma äriliste plaanide tegemisel. Samuti oli kaalumisel halduse üldine seaduslikkus ja ka avalik huvi, samuti üldsuse õiglustunne. Maadevahetuse kriminaalasi on väga pikka aega olnud ulatusliku avaliku huvi objektiks ja mistahes selle kriminaalasjaga seonduva toimingu tegemisel tuleb sellega arvestada. Kui on vähimgi võimalus, et käimasoleva kriminaalmenetluse käigus ilmnevad asjaolud, mille olemasolul käskkirja andmise ajal ei oleks seda haldusakti üldse antud, kuid vaatamata sellele teeb Maa-amet käskkirja alusel täna toimingud ja sõlmib maadevahetuse lepingu, riivab see oluliselt üldsuse õiglustunnet. Selline käitumine võib aga omakorda oluliselt mõjutada usaldust riigi vastu tervikuna ja laiemalt. 5 Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet seisukohal, et antud juhul on nii avaliku huvi ja halduse seaduslikkuse seadmine kõrgemal erahuvidest kui ka käskkirja täitmise ja edasise menetluse peatumine ning maadevahetuse lepingu sõlmimise edasilükkumine kuni kriminaalasja lõppemiseni igati põhjendatud. 19.02.2010 vastustaja täiendas vastust ja selgitas, et vahetusmenetluse lõpuleviimise takistuseks on olnud nii kriminaalmenetluse käigus äravõetud maade vahetamiseks koostatud toimikute puudumine kui ka maadevahetuse asjas läbiviidava kriminaalmenetlusega seonduvad muud asjaolud, millele riigiprokurör on viidanud ka oma 07.03.2007 kirjas nr RP-2-4/07/
11. Maade vahetamiseks koostatud toimikute puudumise tõttu ei ole vastustajal ega ka Keskkonnaministeeriumil olnud võimalik uuesti kontrollida haldusakti andmisele eelnenud maade vahetamise menetlustoimingute ja sellest tulenevalt ka haldusakti sisulist õiguspärasust. Vaidlust ei ole selles, et vahetamiseks taotletud konkreetsete maade puhul esinesid vahetamist võimaldavad asjaolud, sest looduskaitseliste piirangute tõttu oli nimetatud maade kasutamine oluliselt takistatud. Riigiprokuratuur ei ole Maa-ametile kunagi selgitanud ega põhjendanud, milles nende arvates käskkirja õigusvastasus seisneb. Küll on aga Riigiprokuratuuri 07.03.2007 kirjas nr RP-2-4/07/498 sõnaselgelt sedastatud, et esineb kahtlus, et kas maadevahetuste läbiviimine on olnud seaduslik ja põhjendatud. Seega kontrollib riigiprokuratuur ise, kas maadevahetuste läbiviimine on olnud seaduslik ja põhjendatud ning Maa-amet on seisukohal, et Maa-ameti ülesanne ei ole selgitada välja kriminaalmenetluse asjaolusid.
12. Kolmas isik OÜ Käibevara kirjalikku arvamust kaebuse kohta ei esitanud.
13. Kaasatud asutus (Keskkonnaministeeriumi) palub jätta kaebuse rahuldamata. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et antud juhul on Maa-amet toiminud õigesti, jättes vahetuslepingu sõlmimata, kuna keskkonnaministri 12.09.2006 käskkirja nr 1040 alusel toimuva maadevahetuse suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kui kriminaalmenetluse käigus ilmnevad asjaolud, mis võivad kaasa tuua eespool viidatud käskkirja õigusvastasuse, oleks pärast vahetuslepingu sõlmimist endise olukorra taastamine raskendatud. Keskkonnaministeerium möönab, et antud juhul ei ole kriminaalasjas nr 05913000055 antud määrust kriminaalmenetluses uurimise all olevate maadevahetuste peatamiseks. Samas tuleb Riigiprokuratuuri 07.03.2007 kirja Maa-ametile lugeda märgukirjaks kirjas viidatud kinnisasjade suhtes edasiste toimingute osas seisukoha võtmiseks. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Haldusorgan peab haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel olema veendunud akti või toimingu õiguspärasuses. Käesoleval juhul on eespool viidatud Riigiprokuratuuri kiri aluseks kahtlustele, et keskkonnaministri 12.09.2006 käskkiri nr 1040 võib olla õigusvastane, mistõttu ka sellele käskkirjast tulenevad toimingud oleks õigusvastased. Seega ei saa haldusorgan tagada toimingu (vahetuslepingu sõlmimine) õiguspärasust enne, kui kriminaalasjas nr 05913000055 on välja selgitatud, kas käskkirja alusel toimuv maadevahetus on seaduslik või mitte. HMS § 41 kohaselt, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan tegema teatavaks haldusakti või toimingu sooritamise eeldatava aja ning selgitama ka tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. 6 Käesoleval juhul on Maa-amet oma 21.08.2009 kirjas nr 6.1-1/3841 selgitanud kaebuse esitajate esindajale, millest on tingitud toimingu mittesooritamine, samuti eeldatava aja, millal toimingut on võimalik sooritada. Seega on tegemist sisuliselt menetluse peatamisega, menetlustoiminguga HMS § 41 tähenduses. Toimingu sooritamisel ei ole menetleja seotud konkreetse tähtajaga. HMS § 107 lõike 2 kohaselt määrab haldusorgan toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Seega tuleb lähtuda üldpõhimõttest, et haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Maa-amet on kaalunud kõiki asjaolusid toimigu sooritamise tähtaja edasilükkamisel. Siin on kaalumisel ühelt poolt eraisiku õiguspärane ootus, et talle soodus haldusakt realiseeritakse selles toodud ulatuses mõistliku aja jooksul, teiselt poolt on kaalumisel halduse seaduslikkus ja avalik huvi, samuti üldsuse õiglustunne. Maadevahetuse kriminaalasi on väga ulatusliku avaliku huvi objektiks ja mistahes selle kriminaalasjaga seonduva toimingu tegemisel tuleb sellega arvestada. Kui on võimalus, et kriminaalmenetluse käigus ilmnevad asjaolud, mille olemasolul keskkonnaministri 12.09.2006 käskkirja nr 1040 andmise ajal ei oleks seda käskkirja üldse antud, kuid vaatamata sellele teeb Maaamet selle käskkirja alusel täna toimingud ja sõlmib maadevahetuse lepingu, riivab see oluliselt üldsuse õiglustunnet. Omakorda võib selline käitumine oluliselt mõjutada usaldust riigi vastu laiemalt. Kuna pärast vahetuslepingu sõlmimist on kaebuste esitajatel võimalik koheselt võõrandada vahetamise teel saadud kinnistud kolmandatele isikutele, siis on hiljem, kui ilmneb, et keskkonnaministri 12.09.2006 käskkiri nr 1040 on õigusvastane, käskkirja andmisele eelnenud olukorra taastamine väga keeruline kui mitte võimatu. Eelnevast tulenevalt on antud juhul põhjendatud avaliku huvi ja halduse seaduslikkuse seadmine kõrgemale eraisiku huvidest ning vahetuslepingu sõlmimise edasilükkamine kuni kriminaalasja lõppemiseni. Lisaks peab Keskkonnaministeerium vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu, et vastupidiselt kaebuse esitajate väitele, justkui oleks keskkonnaminister otsustanud oma 12.09.2006 käskkirja nr 1040 kehtetuks mittetunnistamise, ei ole keskkonnaminister sellist otsust kunagi teinud. Ka puudub keskkonnaministril käesoleval ajal õiguslik alus viidatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Seetõttu ei ole seda ka tehtud ja sellest tulenevalt ei ole täna võimalik käskkirjas nimetatud kaebuse esitajate omandis olevate kinnistute osas algatada maade riigile omandamist LKS § 20 alusel, kuna nende osas on kehtiv vahetamise otsus. Sama on Maa-amet selgitanud ka oma 11.09.2009 kirjas nr 6.3-11/
14. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kaebajad on esitanud kohustamiskaebuse kehtivast haldusaktist (keskkonnaministri 12.09.2006 käskkiri nr 1040) tuleneva toimingu sooritamiseks. Viidatud käskkirja punktiga 2 on määratud vahetuslepingu sõlmimist, riigile kuuluva kinnisasja riigivara registrist väljaarvamist ja vahetatava maa riigivara registris arvele võtmist korraldama Maa-amet. Kaebajad on haldusakti täitmise taotlusega pöördunud eelnevalt kohustatud haldusorgani poole, kuid neile on vastatud, et vahetuslepingut ei saa sõlmida enne kriminaalasjas nr 05913000055 menetluse lõppemist. Kohtumenetluses on vastustaja lisanud, et haldusakti täitmist takistab ka haldusasja materjalide puudumine. Kaebajad taotlevad, et kohus kohustaks vastustajat korraldama sõlmima vahetusleping Swedbank Liising AS omandis olevate Tallinnas Kõrkja tee 24 ja 26 asuvate kinnistute ning OÜ Woody 7 omandis olevate Tallinnas Kiviaia tee 9A, 11B ja 16 asuvate kinnistute vahetamiseks riigi omandis olevate kinnistute vastu vastavalt kehtivale haldusaktile. Menetlusosalistel puudub vaidlus keskkonnaministri 12.09.2006 käskkirja nr 1040 kehtivuse üle. Samuti on nii vastustaja kui kaasatud asutus märkinud, et vaidlust ei ole selles, et käskkirjas nimetatud vahetamisele kuuluvad kinnisasjad vastasid vahetamise eeldustele, st looduskaitseliste piirangute tõttu oli nimetatud kinnisasjade sihtotstarbeline kasutamine oluliselt takistatud. Maa-ameti pädevusse ei kuulu vaidlusaluse käskkirja õiguspärasuse hindamine ja selle kehtetuks tunnistamine. Seda võiks haldusmenetluse uuendamise aluse esinemisel teha haldusakti andja keskkonnaminister. Kaasatud asutus (keskkonnaministeerium) on oma kirjalikus vastuses kohtule märkinud, et keskkonnaministril puudub käesoleval ajal õiguslik alus 12.09.2006 käskkirja nr 1040 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja leiab, et Maa-amet on tegevusetu (toiming HMS § 107 lg 1 mõttes) ning selliseks tegevusetuseks ei ole asjakohast õiguslikku alust. Vastustaja leiab, et haldusakti täitmine viibib (on peatunud) tulenevalt käimasolevast kriminaalmenetlusest. Kaasatud asutus leiab, et menetlus on sisuliselt peatatud. Kohus on seisukohal, et olukorras kus kehtivast haldusaktist tuleneb selle täitmiseks toimingute sooritamise kohustus ja puudub õiguslik alus sellise olukorra nagu „menetluse peatumine“ tekkimiseks, ei saa menetlus peatuda. Menetlus saab olla haldusorgani poolt kas peatatud (millisel juhul tuleks kontrollida peatamise kui menetlustoimingu õiguspärasust) või on haldusorgan tegevusetu. Kohus leiab, et kuna haldusakti täitmist peatatud ei ole, samuti ei ole kriminaalasja menetluse raames keelatud Maa-ametil täitetoimingute sooritamist ning kehtivast haldusaktist tuleneb kohustus kinnisasjade vahetamise lepingud sõlmida, on Maa-amet õigusvastaselt tegevusetu. Haldusorgani poolt väljatoodud põhjendused, miks kehtivat haldusakti ei täideta, ei ole asjakohased. Põhjendus, et tulevikus võib (kriminaalasjas tehtavast otsusest) ilmneda asjaolu, mis annab aluse haldusmenetlus uuendada ja kaaluda haldusakti kehtetuks tunnistamist võiks teatud juhtudel olla haldusakti täitmise peatamise põhjenduseks. Olukorras, kus vastustaja ja kaasatud isik möönavad, et kinnisasjad vastasid looduskaitseseadusest tulenevatele kriteeriumidele, mis andis aluse otsustada nende vahetamine riigile kuuluvate kinnisasjade vastu, ei saaks olla haldusmenetluse lõpuleviimise peatamine õiguspärane. Antud juhul ei ole otsustatud haldusmenetlust peatada, vaid vastustaja on õigusvastaselt tegevusetu. Väide, et haldusakti täitmist takistab haldusasja materjalide puudumine ei ole usutav. Asjas esitatud prokuratuuriga peetud kirjavahetusest nähtub, et kriminaalmenetluses äravõetud dokumentidest oli võimalik küsida koopiaid. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et neid dokumente oleks Kaitsepolitseiametist, kes võetuse teostas, üldse küsitud. Alates 01.01.2012 kehtiva

§ 5lg 1 p 2 alusel saab kohus kohustada toimingut tegema.

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus leiab, et toimingu sooritamiseks kohustamise nõude rahuldamise eeldused on käesoleval juhul täidetud. Haldusorgani kohustus täitetoiming sooritada tuleneb kehtivast haldusaktist. Kehtiva haldusakti täitmata jätmine rikub kaebajate omandiõigust. Seega tuleb kaebus rahuldada ja kohustada Maa-ametit korraldama vahetuslepingute sõlmimist Swedbank Liising AS omandis olevate Tallinnas Kõrkja tee 24 ja 26 asuvate kinnistute ning OÜ Woody omandis olevate Tallinnas Kiviaia tee 9A, 11B ja 16 asuvate kinnistute vahetamiseks riigi 8 omandis olevate kinnistute vastu vastavalt keskkonnaministri 12.09.2006 käskkirjale nr 1040. Kaebajad ei ole taotlenud kohustamisotsuse täitmise tähtaja määramist. Kohtuotsus tuleb haldusorganil seega täita mõistliku aja jooksul. 9.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 kohaselt tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebajad taotlevad tasutud riigilõivu ja õigusabikulude väljamõistmist kokku summas 6443,09 eurot. Vastustajalt kuulub kaebajate kasuks väljamõistmisele riigilõiv. Kaebajad on menetluskulude nimekirjas märkinud riigilõivu summaks 450 krooni (250+200). Tegelikult on kaebajad tasunud kaebuse esitamisel kahe kaebaja eest 2x250 krooni (tlk 30 pöördel, 31, I kd) ja 400 krooni esialgse õiguskaitse taotluste eest (tlk 30, I kd). Riigilõivu menetluskulude nimekirjas märkimata jätmine ei takista kohtul selle arvestamist menetluskuluna (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-17-11). Kohus leiab, et see seisukoht on asjassepuutuv ka juhul, kui menetluskulude nimekirjas on ekslikud andmed. Kuna kohtuotsus tehti vastustaja kahjuks, tuleb vastustajalt välja mõista kogu kohtusse pöördumisega seotud riigilõiv (sh ka esialgse õiguskaitse taotluse eest, sõltumata sellest, et see jäeti rahuldamata). Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista tasutud riigilõiv kehtivas vääringus 57,52 eurot. Välja mõistmata jääb riigilõiv registripäringu eest summas 7,7 eurot (120 krooni märgitud aruandes TGP nr 001103), kuna kohtule ühtegi registriväljavõtet esitatud ei ole ning täpsustamata on, millise registri päringuga tegemist oli, mistõttu ei saa kohus hinnata selle seost käesoleva kohtuasjaga. Kohtuvälise kuluna menetlusosaliste esindajate kulusid tuleb vähendada, kuna need ei ole kohtuasja vähest mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Välja mõistmata tuleb jätta arve nr 000205 alusel taotletav kulu summas 32,88 eurot, kuna see ei ole seotud käesolevas kohtuasjas õigusabi osutamisega (aruande kohaselt - Woody vaidluse kokkuvõtte koostamine majandusaasta aruandele). Välja tuleb mõista arve 001103 alusel tasutud õigusabikulu summas 1733,28 eurot (arvel 22 600 krooni koos käibemaksuga 20%). Spetsifikatsiooni kohaselt seisnes õigusabi kaebuse koostamises, esialgse õiguskaitse taotluse esitamises ja suhtluses kliendiga. Välja tuleb mõista arve nr 000248 alusel tasutud õigusabikulu summas 147,96 eurot (vastustaja seletuse analüüs, vastuväidete kujundamine). Välja tuleb mõista arve nr 000817 alusel tasutud õigusabikulu summa 115,08 eurot (kohtust saabunud dokumentide analüüs, töö toimikuga). Vähendada tuleb õigusabikulu summat, mis tasuti arve nr 001211 (904,20 eurot) ja arve nr 001355 (591,84 eurot) alusel, kuna suhtlemine kliendiga, dokumentide analüüs ja seisukoha kujundamine menetluse peatamise taotluse osas, ei saanud selle vähest keerukust arvestades võtta aega ca 9 tundi. Põhjendatud kuluks loeb kohus 500 eurot. Välja tuleb mõista arve nr 000246 alusel 38,35 eurot (suhtlus kohtuga, töö toimikuga). Vähendada tuleb õigusabikulu summat, mis tasuti arve nr 001146 alusel (237,76 eurot), kuna see sisaldab lisaks kohtumäärusega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ja argumentide täiendamisele ka argumentide kinnitamist (ehk juba esitatu kordamist), mis on põhjendamatu kulu. Põhjendatud kuluks on 150 eurot. Vähendada tuleb õigusabikulu summat, mis tasuti arve nr 001285 alusel (667,24 eurot), kuna see sisaldab lisaks kahjunõude analüüsi, mida kohtu menetluses ei ole. Põhjendatud kuluks on 300 eurot. 9 Vähendada tuleb õigusabikulu summat, mis tasuti arve nr 001529 alusel, kuna seal on analüüsitud nõudeid, mida kohtu menetluses ei ole, samuti analüüsitud juba esitatud kaebuse perspektiive ning ajakulu on ülehinnatud. Põhjendatud kuluks on 400 eurot. Õigusabikulud on kokku summas 3384,67 eurot. Kokku kuulub vastustajalt menetluskuluna väljamõistmisele 3442,59 eurot. Kristina Maimann Kohtunik 10