Obsah (4)

§ 37§ 63§ 67§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 37 lg 1 sätestatud rikkumise eest kümne ööpäevase kartserikaristusega koos piirangute kohaldamisega. Käskkirja kohaselt keeldus E. Kangur 29.04.2010 antud korraldusest minna tööle sisekoristustöödele.

1. E. Kangur esitas 15.06.2010 vaide nr 6-12/426 Viru Vangla 27.05.
2. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla ei jõudnud vaiet tähtaegselt menetleda.
3. E. Kangur esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 27.05.
4. a käskkirja tühistamiseks. Kaebaja ei ole toime pannud mingit süülist tegu. Kaebajale ei ole tutvustatud töötingimusi ning pole arvestatud tema soovide ja võimalustega. Kaebaja on vaidlustanud vaidemenetluses tööle määramise käskkirja kui ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, kuid vaiet ei ole läbi vaadatud. Kaebajale ei paku määratud töö huvi ja see töö on talle vastu tahtmist peale surutud ning riivab inimväärikust ja on alandav. Kaebaja ei saa asuda tööle E8 osakonda XXX, kuna see seaks ohtu tema julgeoleku. Kaebajale määratud karistus on ebaõiglane ning ei täida oma eesmärki ja käskkiri on kaalutlusvigadega ning ei sisalda faktilisi ja õiguslikke aluseid. HALDUSKOHTU LAHEND
5. Tartu Halduskohtu 31.01.
6. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja ei kuulu

§ 37lg 2 kohaselt isikute hulka, kes on töökohustustest vabastatud.

Kaebaja ei ole välja toonud ühtki mõjuvat põhjust, miks talle pakutav töö ei ole vastuvõetav. Põhjendamatu on kaebaja väide, et ta ei saa julgeolekukaalutlustel tööle asuda. Kinnipeetava töötamine vanglas on oluline osa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisel ja tööst keeldumine on distsipliinirikkumine, mis näitab kinnipeetava üldist negatiivset hoiakut vangla korra suhtes ja suhtumist vangistuse eesmärkidesse. Kaebaja on soovinud töötada puidu või metalli erialal, mille osas tal kogemused puuduvad. Seega on kaebaja määratud majandustööle abitööliseks. Majandustööle abitööliseks määramine annab kaebajale võimaluse teenida ning heastada tehtud kuritegudega tekitatud kahjud ja parandada vabaduses edaspidist toimetulekut. Kaebajal puudus mõjuv põhjus mitte tööle asumiseks talle käskkirjaga määratud XXX. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses ja seega on tema töö korraldus reguleeritud vangistusseaduse sätetega, millele viitab ka Põhiseaduse § 29 lg 2. Distsiplinaarkaristus on määratud õiguspäraselt, käskkiri vastab haldusakti nõuetele ning on piisavalt motiveeritud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. E. Kangur esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja läbinud vastavat väljaõpet antud töö tegemiseks. Kohtuotsus on rajatud sisuliselt vastustaja poolt esitatud kirjalikele väidetele ja arvestatud pole kaebaja poolt esitatud väiteid. Kaebajale pole tehtud enne tööle määramist arstlikku kontrolli. Arst pole temaga vestelnud ega teda läbi vaadanud.

§ 37lg 3 kohaselt peab arst kindlaks tegema kinnipeetava võimelisuse tööd teha.

Kaebajal on XXXX, mille tõttu ta ei või kokku puutuda kemikaalidega. Kui vangla arst tuvastab, et kaebaja ei saa määratud tööd teha, siis vastavalt

§ 37lg 2 p 3 kohaselt ei ole kaebaja kohustatud töötama.

Vangla poolt arstliku kontrolli mittevõimaldamine on peamiseks põhjuseks, miks kaebaja keeldus tööst. Kaebaja hoiab küll igapäevaselt korras oma eluruumi, kuid selleks ei kasuta ta kemikaale. Kaebajat on juba karistatud distsiplinaarkorras 27.04.2010. a käskkirja alusel ning koheselt on koostatud uus käskkiri sama asja eest. Mõlema käskkirja eesmärk on olnud kaebajat karistada. Asjaolu, et karistamise määramise käskkirjad on erinevad, ei tee olematuks, et tegemist on ikkagi ühe ja sama teo eest kahekordse karistamisega. Halduskohus on rikkunud menetlusnorme ja materiaalõiguse norme, kuna pole arvestanud Euroopa Vanglareeglistiku normidega. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebuses viidatud põhiõigused nagu seda on inimväärikus ning selle tagamine kinnipeetavale. Inimväärikuse põhiprintsiibi kaitsealasse kuulub ka õigus anda oma arvamus töölemääramisel ning teha tööd vastavalt erialale ja oskustele. Vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ega vasta haldusmenetluse seadustiku § 54, § 56 lg 3 ja

§ 63lg 1, § 64 lg 1 ja lg 4 sätestatud nõuetele.

1. Viru Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Viru Vangla 27.05.
2. a käskkiri vastab haldusakti nõuetele ning on proportsionaalne. Kaebaja ei ole oma kaebuses ega ka distsiplinaarmenetluse käigus viidanud võimalikule nahahaigusele. Arsti V. Pronevitši 25.03.
3. a esitatud tõendi kohaselt puuduvad andmed XXXX diagnoosi kohta ja kaebajal ei ole tervislikke vastunäidustusi XXX töötamiseks. Vastustaja on täitnud 2 kaebajale arstiabi kättesaadavuse kohustust. Kaebaja tööle määramise käskkiri on kooskõlastatud meditsiiniosakonna poolt ning kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluses ega vaidemenetluses väitnud, et ei saa tervislikel põhjustel töötada. Seega on kaebaja viide tervisekontrolli läbimata jätmise kohta ilmselgelt otsitud. XXX töö ei ole sellise iseloomuga, mis vajab põhjalikku väljaõpet. Kaebaja on tööle määramise käskkirjale ja ohutusjuhendile alla kirjutanud. Kaebajale tutvustati XXX. Osakonna XXX ei seadnud ohtu kaebaja ega teiste isikute tervist ning võimaldas täita ohutusnõudeid, mistõttu ei olnud kaebajal õigust tööst keelduda. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks talle pakutav töö ei olnud vastuvõetav. Kaebaja S3 sektori XXX tööle asumisel ei oleks tekitanud mingit ohtu kaebaja julgeolekule. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et tegemist ei ole topeltkaristamisega. Asjaolu, et kohus ei ole kohtuotsuses eraldiseisvalt võtnud seisukohta kaebaja poolt viidatud Euroopa Vanglareeglistiku punktide osas, ei tähenda, et halduskohus on need tähelepanuta jätnud. Euroopa Vanglareeglistik on soovitusliku iseloomuga dokument, mille normid ei ole õiguslikult siduvad. Seega tuleb kaebuse lahendamisel lähtuda eelkõige Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja neis sisalduvatest normidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31.01.
5. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Halduskohus on otsuses viidanud

§ 37

lg-le 1, millest tuleneb kinnipeetava kohustus töötada.

§ 67

lg 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja oli 28.04.

1. a käskkirjaga nr 6-2/310-T määratud tööle finants- ja majandusosakonna majandustööle XXX (osakonna E3 XXX ) alates 29.04.2010 kuni 30.07.
2. Tegemist on jõus oleva käskkirjaga, mida kaebajale on allkirja vastu tutvustatud 29.04.
3. Kuigi kaebaja on käskkirjaga tutvustamisel sellele märkinud, et ta keeldub pakutavast tööst (tl 25) ja enda kinnitusel esitanud ka vaide käskkirja tühistamiseks, ei anna see alust väita, et seoses sellega oli tal õigus talle pakutavast tööst keelduda. Seega on tegemist HMS §-de 60 ja 61 alusel adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud korralduse täitmata jätmine on õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus ametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Seega oli kaebajal kohustus alluda korraldusele. 9.

§ 37

lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Kaebaja tööle määramise käskkiri oli kooskõlastatud vangla meditsiiniosakonna juhatajaga, kes kinnitas, et kaebajal puudusid meditsiinilised vastunäidustused töötamiseks. Ühestki õigusaktist ei tulene kohustust, et enne tööle määramist peab kinnipeetava suhtes läbi viima eraldi tervisekontrolli. Kinnipeetava töövõimelisust on võimalik hinnata ka tema tervisekaardil olevate andmete alusel. Kaebaja on alles apellatsioonkaebuses märkinud, et tal esineb XXXXt, mille tõttu ei saa ta väidetavalt teha tööd, mille käigus ta puutub kokku kemikaalidega. Viru Vangla arsti tõendi alusel ei ole kaebaja meditsiinilisel kaardil andmeid XXXX diagnoosi kohta ja vastunäidustusi XXX töötamiseks ei ole (tl 98). 3 Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited tervislike vastunäidustuste kohta on esitatud selleks, et vabaneda vastutusest distsipliinirikkumise toimepanemise eest. 10. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et vastustaja ei ole tema tööle määramisel arvestanud tema arvamusega, millist tööd ta soovib teha ning tema eriala ja oskusi.

§ 38

lg 1 sätestab, et vangla kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et vastustajal oleks kaebajat võimalik rakendada muude tööde tegemisel. Kaebaja on oma tööhõive ankeedis soovinud töötada metalli- või puidutöödel (tl 59). Samas ei nähtu ankeedist, et kaebaja omaks varasemaid oskusi nendes valdkondades, samuti ei ole ta läbinud ka sellekohaseid koolitusi. Kuna vastustajal puudus võimalus kaebajat kindlustada tema poolt soovitud töödega, siis oli vastustaja õigustatud kasutama teda majandustöödel.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et teda on kaks korda distsiplinaarkorras karistatud ühe rikkumise toimepanemise eest. Kaebaja määrati esmakordselt majandustöödele E-8 sektorisse Viru Vangla 24.03.
2. a käskkirjaga nr 6-2/177-T. Kaebaja keeldus 29.03.2010 töötamast ning teda karistati selle eest Viru Vangla 27.04.2010 käskkirja nr 6-3/800-D alusel kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Käesolevas asjas on teda karistatud 29.04.2010 toimepandud distsipliinirikkumise eest. Seega on tegemist kahe erineva distsipliinirikkumise eest määratud karistusega ja kaebajat ei ole karistatud kahel korral ühe rikkumise eest. Ringkonnakohtu arvates ei ole kinnipeetaval õigus nõuda, et kui ta hiljem paneb toime analoogse distsipliinirikkumise, siis ei ole teda õigus selle eest karistada. Konkreetne karistus määratakse siiski konkreetse distsipliinirikkumise eest.
3. Kaebaja on oma apellatsioonkaebuses leidnud, et vaidlustatud käskkiri on vastuolus HMS §-dega 54 ja 56 lg
4. Ringkonnakohus taolist vastuolu ei näe. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Läbiviidud distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud, kaebajale on tutvustatud protokolli ja talle on antud õigus omapoolse seletuse andmiseks. Distsiplinaarkaristus on määratud tähtaegselt pädeva ametiisiku poolt ja seda on nõuetekohaselt motiveeritud. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud käskkirjas on põhjendatud, mille alusel on loetud tõendatuks kaebaja süü distsiplinaarrikkumise toimepanemises. Samuti sisalduvad selles faktilised ja õiguslikud põhjendused. Käskkirjas on põhjendatud ka karistuse valikut ning määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumise ja selle raskusega. Kaebajat oli enne seda karistatud distsiplinaarkorras kahel korral, kusjuures üks karistus oli määratud analoogse rikkumise eest. Kuna eelnevad karistused ei ole suunanud kaebajat õiguskuulekale käitumisele, siis oli vastustaja õigustatud kaebajat karistama kartserikaristusega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata halduskohtu motiive selles osas, mille alusel ei ole kaebaja karistamine tööst keeldumise eest vastuolus ka vanglareeglistiku normidega ja PS §-ga
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. 4 Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi