3-10-3310/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits 23.03.2012, Tartu 3-10-3310 Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 01.03.

1. a otsuse nr 6-20.3/41380-2 tühistamise ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes Tartu Halduskohtu 31.05.
2. a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus 07.03.2012 Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Rahuldada apellatsioonkaebus.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.
5. a otsus ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 23.04.
6. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Vangla direktor andis vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 alusel 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 „Kinnipeetavatele Viru Vangla poolt tagatud tarbeesemed“, mille punktide 1.6, 1.7, 1.8 kohaselt olid kinnipeetavatele vangla poolt tagatud väike froteest käterätik, väike vahvelriidest käterätik ja suur saunalina. Käskkirja p 2 kohaselt ei lubata kinnipeetavatele kambrisse vangla poolt punktis 1 nimetatud sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid. Käskkirja põhjenduseks on märgitud, et praktikas tuleb sageli ette olukordi, kus kinnipeetavad ei suhtu heaperemehelikult neile vangla poolt väljastatud varasse ja kasutavad seda mittesihtotstarbeliselt. Juhul, kui vangla väljastab kinnipeetavatele lisaks vangla poolt antud tarbeesemetele nende isiklikud tarbeesemed, süveneb olukord, kus kasutatakse vangla poolt antud vara mittesihtotstarbeliselt ja sellesse ei suhtuta heaperemehelikult. Kuna vangla tagab kinnipeetavatele punktis 1 nimetatud tarbeesemed, puudub ka vajadus sarnase otstarbega isiklike tarbeesemete kambrisse andmiseks. Kambrites üleliigsete esemete olemasolu raskendab kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimiste teostamist. Viru Vangla direktor muutis 29.10.
8. a käskkirjaga nr 1.1-1/286 Viru Vangla direktori 10.03.
9. a käskkirja, tunnistades kehtetuks Viru Vangla direktori 10.03.
10. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 1.6, millest tulenevalt ei taga Viru Vangla kinnipeetavatele enam väikest froteest käterätikut. 09.11.2009 võttis vangla viimati nimetatud käskkirja alusel kaebajalt ära väikese froteest rätiku. 09.11.2009 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse isikliku väikese froteest käterätiku kambrisse andmiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt kasutab kaebaja vangla poolt tagatud saunalina peale duši all käimist ja vahvelriidest käterätikut jalgade ning alakeha kuivatamiseks, igapäevaselt vajaminev froteest käterätik käte, näo ja toidunõude kuivatamiseks aga puudub. Viru Vangla jättis 09.12.
11. a otsusega nr 6-20.3/41380-1 kaebaja taotluse rahuldamata. 14.12.2009 esitas kaebaja vaide, milles taotles Viru Vangla 09.12.
12. a otsuse nr 620.3/41380-1 kehtetuks tunnistamist. 10.12.2009.a käskkirjaga nr 1.1-1/337 tunnistas Viru Vangla direktor käskkirja nr 1.1-1/286 edasiulatuvalt kehtetuks selles kirjalike põhjenduste puudumise tõttu. 10.12.
13. a käskkirjaga nr 1.1-1/338 muutis Viru Vangla direktor Viru Vangla direktori 10.03.
14. a käskkirja nr 1.1-1/44 „Kinnipeetavatele Viru Vangla poolt tagatud tarbeesemed“, tunnistades kehtetuks käskkirja punkti 1.6 ja kohustades edaspidiselt mitte väljastama kinnipeetavate kambritesse väikeseid froteest käterätikuid. Käskkirja põhjenduste kohaselt väljastati varasemalt vangla poolt kinnipeetavatele vahvelriidest käterätik, väike froteest käterätik ja saunalina, kuid kuna kinnipeetavad kasutasid vahvelriidest ja froteeriidest käterätikuid mittesihipäraselt (põrandalapina, jalamatina, linikuna jne), ei ole kinnipeetavatele kolme erineva rätiku väljastamine otstarbekas. Viru Vangla rahuldas 15.02.
15. a vaideotsusega nr 6-25/819 kaebaja 14.12.
16. a vaide ning tegi ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. 01.03.
17. a otsusega jättis Viru Vangla kaebaja 09.11.
18. a taotluse uuesti läbi vaatamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vajadust lubada kambrisse täiendavalt isiklikku froteerätikut, kuna vangla poolt tagatud kahe rätikuga on võimalik tagada igapäevane hügieen. Samuti on olemasolevaid rätikuid võimalik pesta ja kuivatada, kuna sektsioonis on olemas nii pesumasin kui ka pesukuivati ja seega on tagatud ka hügieeni tagamiseks vajalik rätikute puhtus. 03.03.2010 esitas kaebaja uue vaide, milles taotles 01.03.
19. a otsuse nr 6-20.3/41380-2 kehtetuks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist isikliku käterätiku väljastamiseks või käterätiku väljastamiseks vangla poolt. Viru Vangla jättis 05.11.
20. a vaideotsusega nr 6-12/139-1 kaebaja teise vaide rahuldamata.
21. Kaebaja esitas 20.12.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 01.03.
22. a otsuse nr 6-20.3/41380-2 tühistamiseks ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse (anda laost kambrisse isiklik väike froteest rätik) tegemiseks või alternatiivselt Viru Vanglale ettekirjutuse (tagada väike froteest rätik vangla poolt) tegemiseks. Kaebuse kohaselt on Viru 2 Vangla 01.03.
23. a otsus õigusvastane ning keeldumise alusena tehtud viited Viru Vangla 10.03.
24. a käskkirjale nr 1.1-1/44 p-le 2 ebaõiged. Kaebaja on seisukohal, et kuna vangla on ise taganenud oma varasemast kohustusest tagada ka väike froteest käterätik, ei ole põhjust enam kaebajale keelata isiklikku väikest froteest käterätikut. Väike froteest käterätik on kinnipeetavale vajalik ka hügieeni seisukohast. Kuna kaebaja ei ole kasutanud väikest froteest käterätikut mittesihipäraselt, siis ei ole käterätiku väljastamisest keeldumise põhjused kuidagi seotud kaebajaga.
25. Tartu Halduskohus jättis 31.05.
26. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Viru Vangla keelduv otsus kaebaja isikliku käterätiku mittelubamiseks kambrisse õiguspärane, kuna kehtiva Viru Vangla 10.03.
27. a käskkirja p 2 keelab andmast kambrisse isiklikke tarbeesemeid, mis on sama otstarbega kui vangla poolt sama käskkirja punktis 1 nimetatud ja vangla poolt antavad esemed. Kohus on seisukohal, et sõltumata sellest, millisest riidest on käterätik, on nende otstarve sama, kuna kõiki neid kasutatakse enda kuivatamiseks ehk isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks. Froteeriidest käterätiku otstarve ei saa olla teistsugune kui vahvelriidest käterätikul. See, et vastustaja vähendas vangla poolt antavate käterätikute hulka, ei muuda kinnipeetavatele antavate käterätikute otstarvet. Vaidlusaluse keelduva otsuse aluseks olev 10.12.
28. a käskkirja p 2 keelab esemete kambrisse lubamist vaid otstarbest lähtudes, sõltumata sellest, milline vajadus ühel või teisel kinnipeetaval erinevate käterätikute suhtes on. Kuigi käterätik ei ole vanglas keelatud esemeks, võib vangla tulenevalt VangS § 41 lg-st 2 kohaldada selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Viru Vangla on 10.12.
29. a käskkirjas põhjendanud, mis põhjusel just froteerätikuid edaspidi kambrisse ei anta. Halduskohus on seisukohal, et Viru Vangla 10.03.
30. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkt 2 kohaldub ka froteerätikute osas. Nimetatud käskkirja p 2 järgi on määrav esemete otstarve, mitte see millisest materjalist või koega üks või teine rätik on ega see, kas taotleja on rätikuid eelnevalt sihipäraselt kasutanud või mitte. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
31. Kaebaja esitas 01.07.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.05.
32. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus vastanud kaebuse põhjendustele ning on jätnud tähelepanuta kaebuses ja kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud tõendid, seisukohad ja põhjendused. Halduskohus on tuginenud üksnes vastustaja seisukohtadele, analüüsimata ja põhjendamata, miks vastustaja seisukohtadega nõustutakse. Samuti ei ole halduskohus võtnud seisukohta isikliku froteeriidest käterätiku keelamise ebaproportsionaalsuse ning vaidlustatud Viru Vangla keelduva otsuse andmisel esinenud kaalutlusvigade osas. Kaebaja leiab, et halduskohus on rikkunud uurimisprintsiipi ega ole juhtinud kaebaja tähelepanu, et koos keelduva otsusega tulnuks vaidlustada ka Viru Vangla 10.03.
33. a üldkäskkiri nr 1.1-1/44 osas, milles see keelab isiklikud froteerätikud. Halduskohus on rikkunud uurimispõhimõttest tulenevat selgitamiskohustust sellega, et ei ole osundanud kaebaja võimalusele esitada kohane taotlus oma kohtusse pöördumise tegeliku eesmärgi saavutamiseks. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et Viru Vangla on põhjendanud käterätikute keelamist, kuid mitte kaebajale isikliku käterätiku keelamist. Kaebaja on seisukohal, et puudub igasugune vajadus ja proportsionaalne põhjus keelata kaebajale isiklik käterätik pärast seda, kui vangla ise enam ei taga kinnipeetavatele käterätikuid. Kuna isiklik käterätik ei vasta VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele, ei saa seda keelata VangS § 41 lg 2 alusel. Kaebaja leiab, et tulenevalt ringkonnakohtu otsusest haldusasjas 3-09-1422, tulnuks 10.03.
34. a käskkiri välja anda VangS § 15 lg 4 alusel mitte VangS § 41 lg 2 alusel. Kuna enam isiklikku froteest käterätikut kinnipeetavatele tagatud ei ole, siis ei saa ka väita, et samasugune ese oleks kinnipeetavatele tagatud. Kaebuse kohaselt piirab vangla kaebajale 3 normaalset ja tavaelus igapäevaselt vajalikku käterätikute kogust, piirates seega kinnipeetava võimalusi oma isikliku hügieeni eest hoolitsemisel. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti jätnud tähelepanuta kaebaja väite tema ärakuulamata jätmise kohta vaidemenetluses. Sellega on halduskohus jätnud kaebaja kaitseta avaliku võimu ebaseadusliku tegevuse eest.
35. Viru Vangla palub oma vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on halduskohus õigesti leidnud, et nii froteerätiku kui ka vahvelriidest rätiku otstarve on sama ning Viru Vangla 10.03.
36. a käskkiri keelab isiklike tarbeesemete kambrisse lubamise just otstarbest tulenevalt, mitte tulenevalt sellest, milline vajadus on erinevatel kinnipeetavatel käterätikute kasutamiseks. Seega ei oma ka tähtsust, milline on kaebaja vajadus froteerätiku kasutamiseks. Vangla on isikliku froteerätiku väljastamisest keeldumisel tuginenud kehtivale käskkirjale ning ühtlasi selgitanud, et hügieeni tagamine on võimaldatud vangla poolt väljastatud saunalina ja vahvelriidest rätikuga. Vastustaja leiab, et kaebajale pidi olema arusaadav, et talle käterätiku väljastamisest keeldumise aluseks on kehtiv üldkäskkiri ning isikliku käterätiku saamiseks on vaja vaidlustada ka üldkäskkiri. Vastustaja on 10.03.
37. a käskkirjas põhjendanud, miks ei väljastata lisaks vangla poolt väljastatud tarbeesemetele isiklikke tarbeesemeid. Kaebaja viide otsusele haldusasjas 3-09-1422 on puudulik, sest kuigi ringkonnakohus on leidnud, et käskkirja andmisel on tuginetud valele alusele, on ringkonnakohus ka leidnud, et see ei anna alust 10.03.
38. a käskkirja tühistamiseks. Vastustaja leiab, et väited kaebaja ärakuulamata jätmise kohta on otsitud ning nendele on tuginetud põhjendamatult hilja (alles kohtuistungil). Kuna haldusmenetlus viidi läbi kaebaja enda esitatud taotluse alusel, siis oli kaebajal võimalus esitada kõik oma seisukohad taotluses. Vangla lähtus otsuse tegemisel kaebaja taotlusest ning Viru Vangla 10.03.
39. a käskkirjast, mistõttu ei lähtutud otsuse tegemisel kaebaja jaoks üllatuslikest asjaoludest. Vastustaja märgib ka oma vastuses, et vangla poolt on tagatud võimalused kinnipeetavatele oma hügieeni eest hoolitsemiseks ning neile on vangla poolt selleks väljastatud saunalina ja vahvelriidest käterätik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
40. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 31.05.
41. a otsus tühistada ning saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
42. Halduskohus on jätnud tähelepanuta selle, et kaebajal oleks oma õiguste efektiivseks kaitseks vajalik esitada nõue Viru Vangla direktori 10.03.
43. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 tühistamiseks. Sarnaselt vangla kodukorrale on selline käskkiri käsitatav üldkorraldusena, mis on halduskohtus vaidlustatav (vt RKHKo 31.10.2007, 3-3-1-54-07, p 7). Kuna käteräti andmisest keeldumise põhjendamisel tugineb Viru Vangla sellele käskkirjale, siis ei saa kaebaja esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuet rahuldada ilma, et tühistatakse keeldumise aluseks olnud Viru Vangla direktori 10.03.
44. a käskkirja nr 1.1-1/44 p
45. Seejuures ei piisa üksnes selle käskkirja õiguspärasuse hindamisest, sest tulenevalt HMS § 60 lg-st 2 on kehtiv haldusakt siduv ka haldusorganitele tema järgmistes otsustustes sõltumata selle õigusvastasusest (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus 26.04.2011, 3-09-2938, p 10).
46. Riigikohus on uurimisprintsiibist tulenevat halduskohtu selgitamiskohustust käsitledes olnud järjekindlalt seisukohal, et selgitamiskohustus hõlmab ka kohtu kohustust vajadusel abistada kaebajat asjakohase taotluse valikul (vt RKHKo 10.03.2010, 3-3-1-90-09, p 10 koos edasiste viidetega). Riigikohus lisab samas otsuses, et kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustuse juhtida menetlusosalise tähelepanu menetlusliku taotluse esitamise võimalusele 4 olukorras, kus taotluse esitamata jätmine võib otseselt või kaudselt kaasa tuua kohtuliku kaitse võimaluse kaotamise. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus ei ole selgitanud kaebajale vajadust esitada nõue Viru Vangla direktori 10.03.
47. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 tühistamiseks. Hindamata on ka sellise nõude lubatavuse eeldused (kaebetähtaeg, kohustusliku kohtueelse korra läbimine jms). Ringkonnakohus ei saa hakata sellise nõude lubatavuse eeldusi hindama ning seda nõuet lahendama esimese astme kohtuna apellatsioonimenetluses, sest sellisel juhul ei toimiks kohtusüsteem kolmeastmelisena.
48. Ringkonnakohus kordab täiendavalt oma 17.09.
49. a otsuses nr 3-09-1422 (p 9) öeldut, mille kohaselt tuleb vangistusseaduses sätestatud seaduslike aluste puhul jälgida täpselt nende reguleerimisala. VangS § 41 lg 2 järgi allutatakse kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Nimetatud paragrahvi lause 2 annab seega kinnipeetavate õiguste piiramise aluse VangS-s otseselt reguleerimata olukorra jaoks. VangS § 15 lg 2 ja 4 annavad õiguse kinnipeetava omandiõiguse piiramiseks vanglasse kaasavõetud asjade suhtes, mis on vanglas keelatud esemeteks või vastavad neile tunnustele, s.o ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Viru Vangla direktori 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 põhjenduste ja vastustaja vastuses antud selgituse kohaselt (tl 29) ei anta vaidlustatud käskkirjast tulenevalt kinnipeetavale kätte isiklikke tarbeesemeid, mille kasutamise otstarve on sarnane vangla poolt kinnipeetavatele väljastatud tarbeesemetega põhjusel, et üleliigsete esemete olemasolu raskendaks kambrite visuaalset kontrolli ja läbiotsimise teostamist, mis on käsitletav julgeolekukaalutlustest (vangla julgeolek) tuleneva piiranguna. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes (Kirjastus Juura, 2009, lk 30 p 4.3) on VangS § 41 lg 2 kohta märgitud, et: „Kinnipeetava põhiõiguste piiramisel ei ole õige viidata käsitletavale sättele, kui üksiku põhiõiguse piiramine on reguleeritud eraldi sättega (nt omandiõiguse piiramine vanglasse kaasavõetud asjadele VangS § 15 lg 2 alusel /…/). Kinnipeetava põhiõiguste piiramiseks nimetatud olukordades on seadusandja näinud ette eriregulatsiooni, millest juhindumine on haldusvõimule kohustuslik.“ Kuna vaidlusaluse 10.03.2009 käskkirjaga piiratakse samuti kinnipeetava omandiõigust vanglasse kaasavõetud asjadele sellega, et ei lubata kambris kasutada kinnipeetava isiklikke tarbeesemeid, millega sarnase tarbeeseme vangla kinnipeetavale kasutamiseks tagab, ja selle piirangu eesmärk on samuti vangla julgeolek, oleks viidatud käskkiri ringkonnakohtu hinnangul tulnud välja anda VangS § 15 lg 4 alusel, mitte VangS § 41 lg 2 järgi.
50. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning saata asi uueks menetlemiseks halduskohtule. Kuna asi saadetakse tagasi halduskohtule uueks lahendamiseks koos kaebuse eseme täpsustamisega, ei võta ringkonnakohus seisukohta apellatsioonkaebuse ülejäänud väidete suhtes. Einar Vene Maili Lokk 5 Madis Ernits