Kostja leiab, et hagis esitatud kulutuste suurus ei ole tõendatud ja põhjendatud. Lisaks on kalkulatsiooni märgitud kulud, mis ei kuulu laste kasvatamise kulude hulka. Hagejate esindaja põhjendab elatise nõuet laenu maksmisega, mis ei ole kooskõlas elatise eesmärgiga. Kostja palub mitte välja mõista topelt elatis 2010 suvel laste vanaemale kantud elatise osas. Harju Maakohus 17.11.2010 otsusega rahuldas hagi osaliselt, mõistes HR TR kasuks laste ülalpidamiseks 3 000 krooni lapse kohta. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.05.2011 Harju Maakohtu otsuse ning saatis asja uuesti arutamiseks Harju Maakohtusse. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi on esitatud 22.06.2010 ning elatist soovitakse välja mõista alates 01.01.2010.. Seega tuleb elatisenõue lahendada kuni 30.06.2010 kehtinud seaduse alusel ning alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse alusel. 2
ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Seega tuleb elatis lapse ülalpidamiseks kuni 30.06.2010 välja mõista TR kasuks ning alates 01.07.2010 laste K , K ja GLR kasuks. Kohus on selgitanud muutunud õiguslikku olukorda 05.10.2011 kohtuistungil ning pooltel selles osas vastuväiteid ei olnud. Hageja poolt näidatud kulutused ühes kuus iga lapse kohta on järgmised: K – 8054 krooni, K 7 809 krooni ja GL 6 629 krooni. Kostja arvestuse kohaselt on kulutused lastele poole väiksemad: K 4 068 krooni, K 3 787 krooni ja GL 3 032 krooni (t. I lk 177). Kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduses näidatud kulud laste ülalpidamiseks on ülemäära suured ning osaliselt põhjendamata ja tõendamata. Nii on kommunaalkulud hageja arvestatud ühe lapse kohta 925 krooni, kuid esitatud tõenditest tulenevalt on kommunaalmakse suurus keskmiselt 2 564,10 krooni (t. I lk 146-154), millest laste kasvatamisega oleksid seotud ainult kulud prügiveole, vee ja kanalisatsioonile ning küttele, so summas 325 krooni lapse kohta (kostja arvestus t. I lk 173). Maamaks, korteriühistu hooldus-, majandamis- ja elektri kulud, ühistu liikmemaks ja kindlustus ning võtmete valmistamine ei ole lapse ülalpidamisega seonduv. Interneti kasutamist peab kohus vajalikuks kuluks, seda kindlasti koolis käivate laste puhul. E-kooli leheküljele on kantud nii hinded, kodused ülesanded ja harjutused ning muu vajalik informatsioon nii lapse kui vanemate tarbeks. Kuluks ühe lapse kohta on 75 krooni. Eluasemelaenu ei saa pidada laste vajalikeks kuludeks, seda tuleb aga arvestada vanema varalise seisu hindamisel. Samas kehtivas perekonnaseaduses ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülalpidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna, millele on viidanud Riigikohus oma lahendis 3-2-1-33-11. Pooled on arvestanud keskmiseks kuluks söögile 1 500 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et ülemäära suured on kulutused riietele, jalatsitele, sporditarvetele, koolitarvetele. Riiete, jalatsite osas saab kulusid optimeerida, valides odavamad ostu kohad ning nooremad lapsed saavad kasutada osaliselt ka vanemate laste riideid ja jalatseid. Hageja on näidanud nimetatud kuluks keskmiselt ühe lapse kohta 1 480 krooni, kostja 900 krooni. Vajalikuks kuluks peab kohus 1 190 krooni lapse kohta. Sporditarvete kulu on hageja näidanud kahe vanema lapse puhul 192 krooni lapse kohta ning G L 25 krooni. Kostja leiab, et K ja K kulu sporditarvetele on 100 krooni. Kohus nõustub kostjaga, kuna hageja ei ole oma nõuet nimetatud kulu osas millegagi tõendanud. Tõendamata on kulutused ka koolitarvetele hageja poolt näidatud ulatuses: K 200 krooni kuus ja K 140 krooni kuus. Kohus peab mõistlikuks kuluks koolitarvetele 125 krooni lapse kohta. Kostja ei ole vaidlustanud kulusid mänguasjadele, raamatutele, K treeninguks ja K muusikakooli tarvis. K treeningu kulu 350 krooni ei ole tõendatud. Põhjendatud ei ole kuidagi meditsiinitarvete ost 140 krooni ehk 8,95 euro ulatuses lapse kohta kuus ning kohus nõustub kostja arvamusega, et selleks on piisav 100 krooni. Sama saab öelda hügieenitarvete kulu kohta. Hambapasta, seebi ja šampoonid ostetakse ühiselt ning selleks kulutada 300 krooni kuus, on ilmselt ülemäära suur arvestades vanemate sissetulekuid. 3 Kohus peab antud juhul mõistlikuks kuluks kolmele lapsele kokku 150 krooni, ehk 50 krooni lapse kohta. Kulu juuksuriteenusele on mõistlik hageja poolt pakutud 70 krooni lapse kohta. Asjaolu, et G L on juuksuris käinud senini ainult ühel korral, ei anna alust selle kulu mittearvestamiseks. Elatis mõistetakse välja etteulatuvalt. Telefoni kasutamisekulu 100 krooni, ehk 6,39 eurot peab kohus optimaalseks. Mõistlikuks transpordikuluks loeb kohus 100 krooni kuus lapse kohta. Laste ülalpidamisega ei saa siduda kulusid auto remondile ja kindlustusele. Kostja ei ole arvestanud laste taskurahaga. Kohus leiab, et hageja poolt näidatud taskuraha K ja K 100 krooni kuus on mõistlik. Koolis ja lasteaias korraldatavate ürituste tarbeks tehtavaid kulutusi ei ole hageja samuti tõendanud. Kohus leia, et nimetatud kulutuste mõistlikuks summaks kokku on 150 krooni, ehk 50 krooni lapse kohta kuus. Kohus leiab, et hageja poolt näidanud kulud sünnipäevadeks 870 krooni kuus kolme lapse kohta on ülemäära suured. Piisavaks kuluks peab kohus 600 krooni, ehk 200 krooni lapse kohta. Keskmine kulu K ja G L prillidele aastas on tõendatud summas 2 001,82 krooni (t. I lk 208, 209 ja t. II lk 69). Seega on keskmine kulu prillidele ühele lapsele kuus 83,40 krooni (2001,82 : 12 : 2). Hageja on esitanud tõendid (arved, t. I lk 140-145) G L lasteaiakulu kohta, millest tulenevalt on hageja arvestanud kuluks 920 krooni kuus. Kohus nõustub kostjaga, et lasteaed on ühel kuul aastas puhkusel ning selle eest ei ole vaja tasuda osalusmaksu ega lasteaiamaksu. Seega osalusmaks aastalõikes on tegelikult ühes kuus 398,75 krooni. Kui laps ei käi lasteaias, siis osalusmaksu tuleb ikkagi maksta. Toiduraha on hageja eraldi näidanud 1 300 krooni lapse kohta, mis katab ära ka lasteaia toiduraha. Laste kulud kultuuriüritustele (kino, teater jm) 100 krooni kuus loeb kohus mõistlikuks. Seega loeb kohus põhjendatuks ja osaliselt ka tõendatuks kuluks laste kohta järgmiselt: K 4 735 krooni, K 4 718,40 krooni ja GL 4 317,15 krooni. Keskmiseks kuluks ühe lapse kohta on 4 590,18 krooni. Nimetatud summast tuleb maha arvata riiklik peretoetus 600 krooni kuus lapse kohta (peretoetus kuus 1 800 krooni), millest tulenevalt jääb vanemate kanda ühe lapse ülalpidamiskulu 3 990,18 krooni, ehk ühe vanema kanda 1 995,09 krooni.
järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vaidlus puudub selles, et kostja on igakuiselt kandnud TR pangakontole elatise 6 525 krooni, ehk 417,03 eurot (2 175 krooni, ehk 139,01 eurot lapse kohta). Nimetatud summa katab ära ka elatiselt makstava tulumaksu. Alates 01.01.2011 ei tule elatiselt tulumaksu maksta. 2010 aasta suvel maksis kostja TR juuni kuu eest vähem 3 000 krooni ning juuli kuu eest 1 000 krooni. Nimetatud summad maksis kostja vanaema OR, kelle juures lapsed tegelikult viibisid. Kostja põhjendab selliselt toimimist asjaoluga, et laste toidukulud kandis sel ajal vanaema ning TR laste toidule kulusid ei kandnud. Hageja TR kostjaga ei nõustu ning palub nimetatud vähem makstud summa kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et üldjuhul tuleb elatis tasuda kas laste arveldusarvele või sellele vanemale, kelle juures lapsed elavad, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul kostja teavitas eelnevalt hagejat toiduraha maksmisest OR (t. I lk 212), saamata küll nõusolekut. 4 Kohus loeb kostja põhistuse 2010 suvekuudel elatise maksmise väiksemas summas põhjendatuks, sest TR ei ole ajal, mil lapsed viibisid vanaema juures ja suvelaagris laste toidukulusid kandnud. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et elatis laste ülalpidamiseks kuni 30.06.2010 tuleb välja mõista TR kasuks summas 2 175 krooni, ehk 139,01 eurot kuus lapse kohta ning alates 01.07.2010 laste K , K r ja GG TR kasuks summas 2 175 krooni, ehk 139,01 eurot.
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest ei ole põhjendatud, sest kostja on elatist kohtu poolt põhjendatud ulatuses igakuiselt maksnud. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda. Koidula Laurisaar kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.