KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2012; Tallinn Haldusasja number 3-10-3033 Haldusasi A.G.’i kaebus Tallinna Vang

§ 71

lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu. Sama seaduse ja paragrahvi lõike 71 kohaselt kontrollitakse pärast erivahendi, teenistusrelva või jõu kasutamist kinnipeetava suhtes tema terviseseisundit ning kontrolli tulemus protokollitakse. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning käskkiri on antud kehtiva seaduse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja ei esine haldusakti tühisuse tunnuseid.

1. Jalutuskäigule mittelubamise osas selgitab vastustaja, et enne jalutuskäigule minekut anti kaebuse esitajale seaduslik korraldus jätta jalutuskäigule minnes kindad kambrisse. Jalutusboksi esemete kaasavõtmise mittevõimaldamise eesmärgiks on lihtsustada kinnipeetavate isikute järelevalvet jalutuskäigu ajal ning vangla üldise julgeoleku tagamist. Korraldus oli kaebuse esitajale täitmiseks kohustuslik ning usutav ei saa olla asjaolu, et kinnaste kandmine augustikuus on vajalik. Kaebuse esitaja korraldusele ei allunud, mistõttu tuli tema suhtes kasutada füüsilist jõudu ning erivahendina gaasi. Pärast füüsilise jõu ja erivahendi kasutamist kontrolliti kaebuse esitaja tervislikku seisundit meditsiinitöötaja poolt ning koostati vastav tõend.
2. Tallinna Vangla ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et füüsilise jõu ja erivahendi kasutamisega tekitati talle tervisekahjustus - kõrva kuulmekile rebend. Pärast ohjeldusmeetme kasutamist on kaebuse esitaja tervislikku seisundit kontrollitud ning koostatud õiend, et kaebuse esitaja meditsiinilist abi ei vajanud. Antud intsidenti puudutavatest dokumentidest ei nähtu, et füüsilise jõu kasutamisel kahjustati kaebuse esitaja kõrva. Ettekande kohaselt seisnes füüsilise jõu kasutamine käsivarrest kinnivõtmises ning kambrisse suunamises. Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et G. viibis arsti vastuvõtul 01.09.2010 ning väitis seal, et parem kõrv ei kuule kaks nädalat. Vaidlusalune juhtum toimus aga 9 päeva enne 3 arsti vastuvõttu, mis tähendab, et kõrvaprobleem oli kaebuse esitajal juba varem. A.G.il on diagnoositud väliskõrvapõletik ning 30.09.2010 on ta viibinud eriarsti vastuvõtul, kes on soovitanud mitte lasta kõrva vett. Eeltoodust nähtub, et A.G. põdes kõrvapõletikku, mis ei saanud olla tingitud ohjeldusmeetme kasutamisest ning tema väide tervisekahjustuse tekitamise kohta on alusetu. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud kaebus Tallinna Vangla 22.09.2010 käskkirja nr 844-d ning taotletud selle õigusvastasuse kindlakstegemist. Samuti on taotletud vangla toimingute, mis seisnesid selles, et kaebuse esitajat ei lubatud 22.08.2010 jalutuskäigule ning kasutati seejuures füüsilist jõudu, õigusvastasuse tuvastamist. Taoliselt on kaebus menetlusse võetud. Nõude ulatust täpsustati veel ka kohtuistungil ning kaebuse esitajal selles osas märkusi ei olnud (kohtuistungi protokoll, tl 123). Seoses eelnimetatuga ei olnud märkusi ka vastustajal (kohtuistungi protokoll, tl 124).
4. Vaidlustatud käskkirjaga karistati vahistatut A.G.’i

§ 67p 1 ning Tallinna Vangla kodukorra p 14.3.7 rikkumise eest noomitusega.

Käskkirja nr 844-d kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 22.08.2010 kella 13.50 paiku ei allunud kaebuse esitaja vanglateenistuse ametniku korduvatele seaduslikele korraldustele ning käitus suhtlemisel vanglateenistuse ametnikega agressiivselt. 23.

§ 67

punkti 1 kohaselt on kinni peetavad isikud kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ (edaspidi – kodukord) punkti 14.3.7 kohaselt peab kinni peetav isik järgima teenistujatega või teiste isikutega suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid, vestlustes ja pöördumistes ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava iseloomuga ning väärikust riivavaid väljendeid, kinni peetava isiku kehakeel ja hääletoon ei tohi olla agressiivsed. Kodukorra punkti 14.3.1.16 kohaselt on kinni peetaval isikul keelatud kasutada vägivalda või häirida teisi kinni peetavaid isikuid ja muid isikuid. 24. Nähtuvalt vaidlustatud käskkirjast väljendus vanglateenistuse ametniku seaduslik korraldus selles, et A.G. pidi kindad enne jalutuskäigule minekut kambrisse jätma. Seejuures on tuginenud vastustaja Tallinna Vangla kodukorra punktile 14.2.5, mille kohaselt tohib kinni peetav isik jalutuskäigule kaasa võtta ainult suitsetamistarbeid ja tubakatooteid. Seega oli vastustaja korraldus õigusaktidega kooskõlas. Antud juhul ei olnud kindad vaadeldavad ka riietusesemena, sest kaebuse esitaja püüdis neid eraldi kaasa võtta, kindad ei olnud käes (kohtuistungi protokoll, tl 124, keskel). Nõustuda tuleb ka vastustaja selle põhjendusega, et suvel ei ole vaja (üldjuhul) kindaid kanda. Haldusasja materjalist ilmneb, et kaebuse esitaja korraldust ei täitnud. See nähtub vanemvalvuri 22.08.2010 ettekandest nr 1585 ja distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 102-103). Sellele ei ole otseselt vastu vaielnud ka kaebuse esitaja, kes aga korralduse kohese täitmise asemel pidas vajalikuks esitada omapoolseid järelepärimisi ja nõudmisi. Kinnipeetav on aga kohustatud täitma vanglateenistuse ametniku seaduslikke korraldusi vastuväideteta. Seoses eelnimetatuga on vastustaja viidanud ka Riigikohtu 01.03.2007 lahendile nr 3-3-1-103-06, milles on selgitatud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse (võimalikust) seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saaks olla õigustatud üksnes juhul kui korraldus vastaks haldusmenetluse seaduses loetletud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus oleks ilmselge. Antud juhul puudutas korraldus kinnaste kambrisse jätmist ja sellise käsu puhul ei saanud olla ilmselgelt põhjendamatu korraldusega. Mis puutub füüsilise jõu kasutamisse, siis on see lähtuvalt 4

§ 71

lg-st 2 võimalik kui see on teenistusülesannete täitmisel ning enda ohutuse tagamisel vajalik. Hinnangu agressiivse käitumise osas saavad anda kõigepealt sellega kokkupuutuvad vanglateenistuse ametnikud, kuid antud juhul ei saa seda hinnangut ebausutavaks pidada. Kaebuse esitaja möönab samuti, et konflikt sai alguse kinnaste probleemist (kohtuistungi protokoll, tl 125). Sisulist vaidlust ei saa olla selles, et kõigepealt jäi korraldus kinnaste osas täitmata ning sellest tulenevalt võisid vanglateenistuse ametnikud edasiste nõudmiste taustal tunnetada agressiivsust ja taoline käitumine oli vangla kodukorra punktiga 14.3.7 vastuolus, sest muuhulgas ei tohi olla agressiivsed ka kinni peetava isiku kehakeel ja hääletoon.

§-s 71 on sätestatud lisaks füüsilisele jõule ka erivahendite kasutamise võimalus kui see peaks olema tarvilik. Vaidlustatud käskkirjas on jõu ja erivahendi kasutamist piisavalt põhjendatud. Küll aga tuleb selle kohta koostada lähtuvalt

§ 71lg-st 71 vastav protokoll kinnipeetava terviseseisundi kontrollimise kohta.

Vastustaja poolt on sellekohane tõend esitatud (tl 104). Tõend on allkirjastatud arsti poolt 22.08.2010, selles on märgitud, et isiku suhtes kasutati (erivahendina) gaasi, kuid meditsiinilist abi ei vajata. Kaebuse esitaja on viidanud füüsilise jõu kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjutustele, kuid haldusasja materjalide juurde esitatud 22.08.2010 tõendist ja 30.09.2010 haigusloo kirjeldusest taolisi võimalikke seoseid ei nähtu (tl 107). Vastustaja poolt esitatud tervisekaardi väljavõtte kohaselt ei olnud kaebuse esitaja kuulnud parema kõrvaga umbes 2 nädalat, mis omakorda viitab sellele, et ravi vajadus oli tekkinud siiski enne 22.08.2010 toimunud distsipliinirikkumist (tl 108). Mis puutub meditsiiniliste otsustuste sisulisse hindamisse, siis need küsimused halduskohtu pädevusse ei kuulu. 25. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud põhjendamatu korralduse või ülemäärase ning põhjendamatu füüsilise jõu kasutamisega. Arvestades asjaolu, et korraldus jäi kaebuse esitaja poolt täitmata, ei olnud õigusvastane ka sellelt pinnalt distsiplinaarkaristusena määratud noomitus. Kaebuse esitajat on distsiplinaarmenetluse algatamisest ja läbiviimisest informeeritud, vastav protokoll on koostatud ning distsiplinaarmenetluse materjal selle juurde esitatud. Mis puutub jalutuskäigu võimaldamata jätmise kui toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudesse, siis jääb kaebus rahuldamata ka selles osas, sest haldusasja materjalist nähtuvalt ei täitnud kaebuse esitaja korraldust kindad kambrisse jätta ning sellega ta sisuliselt loobus jalutuskäigu võimaluse kasutamisest. Seega tuleb jätta kaebus tervikuna rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik 5