3-11-2500 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2500 Haldusasi J.L. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 640 eurot. Menetlusosalised Kaebaja: J.L. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
- Tagastada kaebus selle esitajale.
- Edastada käesolev kohtumäärus koos kaebuse materjaliga kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
- 24.10.2011 saabus Tallinna Halduskohtusse J.L. „avaldus“, milles ta märgib, et palub läbi vaadata kahjunõude, mille Tallinna Vangla jättis rahuldamata ja tagastas. Sellele on lisatud Põhja Prefektuuri kriminaalasja menetluse lõpetamise määrus 25.05.2011 ja koopia kahju hüvitamise nõudest, mis oli esitatud Tallinna Vanglale ning Tallinna Vangla kiri 03.10.2011, millega vastati kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlusele.
- Vangla vastuse kohaselt täitis vangla kriminaalmenetluse algatamisel uurimisasutuse ülesandeid, siis tuleb jätta kaebaja taotlus läbi vaatamata. Tallinna Vangla soovitas kaebuse esitajal pöörduda kohtusse.
- 27.10.2011 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, märkides, et kaebuses esinevad järgmised puudused: pole selge, kelle vastu ja millisel alusel soovib kaebuse esitaja kahju nõude esitada; kaebajal tuli selgitada, kelle tegevuse tulemusel ta leiab endale kahju olevat tekkinud; kaebuselt on tasumata riigilõiv.
- 10.11.2011 saabus kohtule kaebaja vastus, milles kaebaja märgib, et soovib esitada kahjunõude Tallinna Vangla vastu moraalse ja tervisekahju osas. Tervisekahju tekkis kaebajale juuste väljalangemise näol ning see on ära toodud ka arsti poolt. Moraalse 1 3-11-2500 kahju nõude suuruseks märgib kaebaja 640 eurot. Kaebaja palub ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
- 14.11.2011 määrusega jättis kohus kaebuse teistkordselt käiguta, kuna kaebuses esinesid endiselt järgmised puudused: kaebusest ei nähtunud, milline Tallinna Vangla tegevus või haldusakt kahju põhjustas, milline on põhjuslik seos vangla tegevuse ja kaebaja juuste väljalangemise vahel ning kas taotletud 640 euro suurune kahju hüvitis hõlmab endas nii väidetava tervisekahju kui moraalse kahju. Samuti selgitas kohus, et mittevaralise kahju hüvitise nõudelt tuleb tasuda riigilõiv ning sellest vabastamine ei pruugi lähtudes kohtupraktikast olla põhjendatud.
- Kaebaja nimetas esmalt oma kaebuses Tallinna Vangla töötajat E.Kuusik, kes algatas kriminaalmenetluse.
- 23.11.2011 kaebuse täpsustuses leiab kaebaja, et stressi tekitas talle hoopiski vangla töötaja Raigo Kuusnõmm, kes valetas kaebaja peale. Selle tulemusena kannatas kaebaja ning elas üle stressi, mis põhjustas juuste väljalangemise. Kaebaja märkis, et koheselt peale seda intsidenti pöördus ta arsti poole, sest kaebaja ei teadnud, miks juuksed peast ära langesid. Kaebaja soovis selle eest saada hüvitist 640 eurot, mis kompenseerib temale tekitatud moraalse ja tervisekahju. Koos kaebusega esitas J.L. kohtule taotluse enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks esitades tõendina enda majandusliku seisundi teatise ning K-Raha väljavõtte. Kaebaja on lisanud materjalidele ka arstliku kontrolli tulemused, millest kohus järeldas, et kaebuse esitaja on selle mõistmisel eksinud. Kohus selgitas ja juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et esitatud tõendi kohaselt ei ole kaebajal tekkinud tervisekahju. Kohus selgitas, et kui kaebuse esitajal puudub märgitud tõendi valguses praktiliselt võimalus tõendada kahju tekkimist, kuna selle tõendi alusel ei ole kaebajal tekkinud tervisekahju, mis vajaks ravi. Kaebaja ekslik arusaam arstliku kontrolli tulemustest viitab kaebuse perspektiivitusele ja kohus selgitas, miks ei ole võimalik rahuldada sellisel juhul riigilõivu tasumise vabastamise taotlust. Kaebuse esitaja enam kaebust ei ole täpsustanud ega kohtule vastanud.
- 21.02.2012 määrusega jättis kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (punkt 1) ja andis J. L. täiendava aja 32 euro suuruse riigilõivu tasumiseks (punkt 2). Riigilõiv tuli tasuda 15 päeva jooksul arvates määruse punkti 1 jõustumisest s.o. 14.03.
- Arvestades, et kaebaja sai 21.02.2012 kohtumääruse kätte 28.02.2012, hakkas määrusele vastamiseks määratud 15-päevane tähtaeg kulgema 14.03.2012, so alates määruse punkt 1 jõustumisest. Kaebajal tulnuks seega 21.02.2012 kohtumääruses märgitud riigilõiv summas 32 eurot tasuda hiljemalt 29.03.
- Kaebaja tänaseni määruses viidatud puudusi (32 euro suurust riigilõivu tasunud) kõrvaldanud ei ole.
- Et kaebaja kohtu poolt viidatud puudust kõrvaldanud ei ole, s.o. ei ole tasunud mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu, ei saa kohus kaebust menetleda. Seega on kaebus esitatud asja läbivaatamist takistavate puudustega ning ei vasta kehtiva HKMS §-des 38–39 sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale vastavalt kehtiva HKMS § 121 lg 1 punktile
- Kohus on 21.02.2012 määruse punktis 3 hoiatanud kaebajat määruse nõuete mittetäitmise ja vastamata jätmise tagajärgedest. Seega on kaebaja käiguta jätmise määrusele vastamata jätmise tagajärgedest teadlik.
- HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtu poole pöörduda. Karin Kalmiste Kohtunik 2