Obsah (4)

§ 1033§ 208§ 1028§ 6

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-66077 Otsuse kuupäev 26.märts 2012 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi SIA M M hagi OÜ F T vastu 31 785,60 eur

§ 1033lg 1 ning viitab samuti hea usu põhimõttega vastuolulisusele.

Kohtu järeldused. 4. Kohus, kuulanud hageja seadusliku esindaja I L vande all ja tunnistaja OG ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 25.10.2010 oli poolte vahel sõlmitud kirjalik müügileping nr 19 külmutatud mustika ostmiseks. 2 Leping, mille allkirjastas hageja seaduslik esindaja I L ja kostja esindaja V G, nägi ette maksetingimused: 50 % kogu lepingu summast tuli tasuda laadimise juures ja 50% viivitamatult peale kauba kohaletoimetamisest. Lepingu sõlmimisel esitati hagejale arve nr 65, mis nägi ette tasumise tähtajad: 50% arve summast tasuda 25.10.2010 ja ülejäänud 50 % hiljemalt 01.11.

1. Hageja hakkas lepingut täitma ja maksis 25.10.2010 kostja arveldusarvele 31 785,60 eurot (t. lk 1112).
2. Kuigi lepingus ei olnud märgitud täitmise tähtaega, saab esitatud arvest ja lepingu sõnastusest järeldada, et kaup tuli üle anda hiljemalt 01.01.2010, so arvel näidatud makse tähtajal. Rohkem kui 20 päeva möödudes esitas hageja kostjale pretensiooni (t. lk 13-15), milles teatas, et ei ole enam huvitatud lepingus kokkulepitud toote ostmisest ja palus tagastada makstud summa 31 785,60 eurot. Hageja poolt esitatud pretensiooni võib käsitleda lepingust taganemisena. 01.12.2010 teatas aga kostja hagejale, et F T OÜ ei ole andnud V G volitusi äriühingu nimel tehingu tegemiseks (t. lk 94,98).
3. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja, ei ole 25.10.2010 tehingut heaks kiitnud. Ta ei ole kinnitanud selgesõnaliselt hagejale tehingu kehtivust ega avaldanud oma soovi ka kuidagi teisiti, millest oleks hageja saanud järeldada tehingu kehtivust kostja suhtes. Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et 25.10.2010 sõlmitud müügileping on tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
4. Seega on hageja esitatud nõudes põhjendatult tuginenud tehingu tühisusele ja sellest tulenevalt nõudnud kostjalt alusetu rikastumise sätetele tuginedes 31 785,60 euro tagastamist.

§ 1028

lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidlus puudub selles, et hageja kandis 25.10.2010 kostja arveldusarvele 31 785,60 eurot kohustuse täitmiseks, mida ei olnud olemas. Hageja nõuet välistavad eeldused (

§ 1028lg 2) puuduvad.

8. Kostja vastuväide, et tegemist oli hageja ja V G poolt sooritatud pettusega, on hageja suhtes asjakohatu. Kuna tühisest tehingust tulenevalt puudus hagejal kohustus tasuda kostjale 31 785,60 eurot, siis nimetatud summa laekumisega kostja arveldusarvele, rikastus kostja alusetult hageja arvel, mitte vastupidi. Kostja leiab, et tuginedes

§ 1033lg 1 ei ole ta kohustatud hageja poolt nõutavat summat tasuma.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole võimalik kostjal tugineda

§ 1033lg 1.

Kehtetu või olematu lepingu täitmise eesmärgil üleantu tagasinõudmise korral kohaldatakse

§ 1033lg 1 üksnes juhul, kui tegemist ei ole vastastikuse lepinguga.

1. Kostja esitab lisaks veel alternatiivse lakoonilise vastuväite: pooltevaheline võlasuhe on vastuolus hea usu põhimõttega. 3 Kohus kostjaga ei nõustu. Hagejale võib küll ette heita hooletust müügilepingu nr 19 sõlmimisel, et ta ei kontrollinud V G volitusi, kuid seda ei saa käsitleda hea usu põhimõtete vastase käitumisena. Pigem on mõistmatu kostja käitumine hageja poolt ülekantud raha kasutamisel. Tunnistaja OG ütluse kohaselt andis kostja temale hageja poolt ülekantud rahasumma 27.10.2010 kolmandale isikule V G , kes väitis, et esindab M M, elanikelt marjade kokkuostmiseks. Kusjuures raha nii suures summas üleandmine toimus äriühingule ebatavalises kohas ja viisil, raha anti sularahana üle hotellitoas. Arusaamatuks jääb kostja tegevus, kui ta andis raha lepingu täitmiseks tagasi väidetavalt hageja esindajale.
2. Kuivõrd müügileping on tühine, siis on poolte vahel alusetu rikastumise võlasuhe.

§ 6

lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõtetest lähtuvalt vastuvõtmatu. Antud juhul alusetu rikastumise sätete kohaselt saadu tagastamist ei saa pidada hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatuks. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue 31 785,60 põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. euro väljamõistmiseks kostjalt on TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 4