lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega (tl 23). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2 Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesoleval juhul puuduvad kohtu hinnangul
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Hageja on kohtule tõenditena esitanud järgmised ärakirjad: L. L. ja M. R. vahel 01.01.2011.a sõlmitud eluruumi xxxxxx-xxxxxxxxx linn üürileping (tl 1-9); M. R. kinnitus võlgnevuse olemasolust (tl 10); xxxxxx-xx 01.04.2011.a kommunaalteenuste arve summas 63,98 eurot (tl 11); xxxxxx-xx 01.05.2011.a kommunaalteenuste arve summas 28,30 eurot (tl 12); xxxxxxxxxxxxx AS arve 05.04.2011.a summas 28,36 eurot; xxxxxxxxxxxxx AS arve 30.04.2011.a summas 6,24 eurot (tl 14). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud VÕS § 271 kohaselt üürilepingu, millega L. L. (hageja eestkostja) kohustus M. R. ´ale andma üürile eluruumi asukohaga xxxxxx-xx xxxxxxxxxx (tl 7-9). Nimetatud lepingu p 2.1.1 ja 2.1.3 kohaselt kohustus üürnik maksma üüri suuruses 40 eurot kuus ning lisaks tasuma ka eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulude eest. Võlgnik on vaatamata oma lepingust tulenevale kohustusele jätnud A. L. mitmel korral tasumata eluruumi kõrvalkulude eest (kommunaalteenused), mille üürileandja oli sunnitud võlgniku eest ise ära tasuma. A. L. on informeerinud M. R. võlgnevusest ning viimane on ka ise oma võlgnevust kinnitanud. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata kõrvalkohustuste eest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Samuti sätestab VÕS § 82 lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine. Kostja võlgnevus hageja ees kõrvalkohustuste tasumise nõudes on 126 eurot ja 88 senti, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 3 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja viiviste võlgnevus on hagejale kokku 2,92 eurot, mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. Menetluskulud
lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 10.10.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtumäärusega on hageja vabastatud riigilõivu maksmisest 63,91 euro ulatuses (tl 17-18).
lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 63,91 eurot, mille tasumisest hageja oli vabastatud. Vastavalt
Hele Ilisson kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.