3-12-671 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 2. aprill 2012, Tallinn 3-12-671 Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja

) § 1361 lg 1 alusel luba OÜ H suhtes

§ 130

lg 1 p 6 sätestatud täitetoimingu (sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, valides meetmena aresti seadmise maksukohustuslase ettemaksukontole) sooritamiseks.

1. Taotluse kohaselt kontrollib maksuhaldur OÜ H käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust perioodil 2011 aasta oktoobrist kuni
2. aasta jaanuarini ning seni menetluse käigus kogutud tõendid viitavad asjaolule, et sel perioodil on OÜ H lubamatult deklareerinud 30 098 euro suuruse sisendkäibemaksu OÜ T ning OÜ V arvete alusel, millel kajastatud tehinguid pole tegelikult toimunud ning lisaks on OÜ H põhjendamatult kajastanud ühendusesisese käibena hobuste ja sõiduki müüki Soome äriühingule A OY, Läti äriühingule S ning Leedu äriühingule U ning jätnud neilt tehingutelt aluseta arvestamata 20%-lise käibemaksu kogusummas 18 402,83 eurot. Eeltoodut kinnitavad maksuhalduri väitel kokkuvõtlikult järgmised asjaolud: - OÜ H juhatuse liikme I. L ning OÜ T juhatuse liikme M. K seletustest ei väidetavalt müüdud hobuse päritolu ega see kuidas toimusid tehingu läbirääkimised, kellelt hobune soetati, kes korraldas transporti, kes maksis transpordi eest, samuti ei oska isikud anda detailseid seletusi väidetavalt soetatud sõidukite üleandmise asjaolude kohta. Maksuhaldur on tuvastanud, et Leedu äriühingu U, kellelt väidetavalt OÜ T soetas hiljem OÜ-le H edasi müüdud sõidukid, juhataja R. H ei tea selle äriühingu majandustegevusest midagi. Veel märgib maksuhaldur, et on alustanud kontrolli ka OÜ T suhtes, ent viimane ei täida korraldust teabe andmiseks, mis viitab asjaolule, et tegemist on varifirmaga. - OÜ V ei asu registrijärgsel aadressil, pole töötajaid ja kindel tegevuskoht, OÜ V juhatuse liige J. J ei mäleta väidetavalt mäluhäirete tõttu tehingu asjaolusid, tehingute sisulisi asjaolusid ei tea ka teine OÜ V juhatuse liige M. V. - Soome maksuhaldur ei saanud kontakti OY-ga A, samas pole see äriühing esitanud alates
3. jaanuarikuust ühtki käibedeklaratsiooni. - Väidetavalt Läti äriühingu S nimel tegutsenud R. H ei osanud anda detailseid selgitusi väidetavalt OÜ-lt H hobuse soetamise kohta, Läti maksuhalduri käest saadud info kohaselt ei ole S käibedeklaratsioone esitanud, samuti pole sel äriühingul töötajaid, liiatigi polnud OÜ-le H väljastatud sertifikaate, mille alusel hobust Eestist välja viia ning väidetaval transporditeenuse osutajal puudus hobuse transportimiseks vajalik pädevustunnistus. - Väidetavalt Leedu äriühingule U müüdud sõiduki ja hobuse osas puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid nende Eestist välja viimise kohta; auto, millega hobune väidetavalt Leetu viidi, ei ole maksuhalduri andmetel sõidupäevikus näidatud ajal Ikla piiripunkti läbinud. Samuti polnud OÜl H Euroopa Liitu hobuste müügiks vajalikku TRACES-sertifikaati ning asjaosaliste seletused hobuse väidetava üleandmise kohta on vastuolulised ja ebausutavad.
4. Maksuhaldur toob taotluse välja, et OÜ-l H puudub kinnisvara, tema omandis olevad sõidukid on panditud laenude katteks või rendile antud, samas on OÜ-l H laenukohustusi kokku 153 900 euro ulatuses. Maksuhaldur leiab, et kuna kontrolli tulemusena OÜ-le H maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude suurus on 54 500,83 eurot, on põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur toob välja, et hetkel on menetluses OÜ H enammakstud käibemaksu tagastusnõue summas 36 879,79 eurot, mille rahuldamise korral kantakse see summa OÜ H ettemaksukontole, mille maksuhaldur palub selles ulatuses tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks arestida. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et maksuhalduri taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Esiteks ei ole maksuhaldur oma taotluses põhjendanud, mis alust on kahtlustada, et maksukohustuslane asub toime panema tegusid, mille tagajärjed raskendaksid pärast maksuotsuse tegemist selle sundtäitmist. Teiseks ei veena taotluses toodud põhjendused ning taotlusele lisatud tõendid kohut õiguspärase maksuotsuse tegemise võimalikkuses sedavõrd, et see õigustaks enne maksuotsuse tegemist maksukohustuslase käibevahendite kasutamise piiramist maksuhalduri poolt taotletud määral. 5.

§ 1361

lõikes 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. 6.

§ 1361

eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta 2 tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lõikes 1 nimetatud loa andmine ei eelda ka tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik.

§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed. 7. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur oma taotlust nõuetekohaselt põhistanud. Taotlusest nähtub küll see, et maksukohustuslasel ei ole kinnisvara ning tema muu oluline vara on koormatud kas pandiga või antud rendile, samas on maksukohustuslasel ohtralt võlakohustusi kolmandate isikute ees. Need asjaolud ei kinnita aga seda, et maksuvõla sissenõudmine võiks raskemaks või võimatuks muutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu. Taotlusest ei nähtu, et OÜ H tegevust hakataks lõpetama, selle varasid võõrandama vms. Asjas esitatud materjalide kohaselt on maksukohustuslasel ka vara. Tõsi, asjaolu, et vara on koormatud pantide või rendilepingutega, kahandab märkimisväärselt selle vara väärtust. See ei ole siiski põhjuseks, mis annaks alust

§ 1361nimetatud põhjendatud kahtluseks.

Taotluses on maksuhaldur pelgalt märkinud, et arvestades […] määratava võimaliku rahalise nõude suurust kokku 54 500,83 eurot, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Milles see põhjendatud kahtlus seisneb, jääb arusaamatuks.

§ 1361

lõikest 1 tulenevalt peab põhjendatud kahtlus hõlmama nii seda, et maksukohustus võib täitmata jääda kui ka seda, et see jääb täitmata maksukohustuslase tegevuse tõttu. Sisuliselt peab seega olema alust kahtlustada maksukohustuslast selles, et ta, saades teada maksu määramisest, asub tegema toiminguid, et selle maksu tasumist vältida. Maksuhaldur ei ole käesoleval juhul põhistanud, miks ta kahtlustab, et OÜ H seda teed läheb. 8.

§ 1361

lõikes 1 nimetatud loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Küll aga tuleb maksuhalduri põhjendusi, mis puudutavad tõenäoliselt tehtavat maksuotsust kaaluda kõrvuti piirangutega, mis tabaksid maksukohustuslast maksuhalduri poolt taotletava ennetava meetme võtmisel. Käesoleval juhul ei saa taotluses esitatud asjaoludel ja põhjendustel õiguspärase maksuotsuse tegemist välistada. Samas ei saa ka tõsikindlalt väita, et selline maksuotsus anda tuleks. Maksuhaldur on küll taotluses tõenditele tuginedes põhjendanud seda, miks ta leiab, et arvetel näidatud ostutehinguid ega kauba ühendusesisest võõrandamist ei toiminud, samas eeskätt kauba soetamise puhul jääb taotlusest arusaamatuks maksuhalduri seisukoht selles, kas OÜ H tegelikult soetas hobuse ja sõidukid või mitte. Kui ta need siiski soetas (ehk kaup reaalselt olemas oli), tõusetub edasi küsimus sellest, kas kauba ostja võis heas usus tegutsedes ekslikult arvata, et kauba müüjaks on arvetel näidatud isik ning kas ta täitis oma hoolsuskohustust. Samuti võib tõusetuda küsimus sellest, kas on põhjendatud kahtlus selles, et kaebaja osales maksupettuses. Maksuhalduri ühest seisukohta nende asjaolude kohta taotlusest ei nähtu. 3 9.

§ 1631

lg 1 sätestatud loa andmisel tuleb ühelt poolt kaaluda avalikku huvi, milleks on maksusummade laekumine, ning teiselt poolt tulevikus ilmselt tehtava maksuotsuse adressaadi huve ja õigusi. Maksukohustuslase ettemaksukonto arestimise näol on sisuliselt tegemist sissenõude pööramisega käibevarale. Taotlusele lisatud materjalidest nähtuvalt on OÜ H majandustegevuse sisuks sõidukite ja hobuste ost-müük. Selline tegevus vajab jätkamiseks käibevahendite olemasolu. Kohtu hinnangul on oht, et maksuhalduri poolt taotletavate täitmist tagavate meetmete võtmisel võib OÜ-l H tekkida käibevahendite nappus, mis pärsib võimalusi ettevõtlusega jätkata. See võib kaasa tuua ettevõtlusega tegelemise lõpetamise, mis võib kujuneda ettevõtja jaoks pöördumatuks tagajärjeks. Käesoleval juhul on kohane tuua analoogia esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Olukorras, kus maksuhaldur oleks juba teinud maksuotsuse, millega oleks kohustanud OÜ-d H tasuma 54 500,83 eurot käibemaksu ning OÜ H oleks selle halduskohtus vaidlustanud ning taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist, esineks alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning maksuotsuse täitmise peatamiseks vähemalt sel määral, et maksuhalduril ei ole võimalik esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal pöörata sissenõuet vaidlusaluse maksuotsuse adressaadi rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. Kohtupraktikas on sellistel juhtudel esialgse õiguskaitse kohaldamisel eelistatud kaebuse esitaja huve avalikele huvidele ning avalike huvide tagamiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamisel enamasti jäetud maksuhaldurile õigus maksuotsuse täitmiseks võtta

§ 130

lg 1 punktides 1-51 nimetatud meetmeid (mitte aga punktis 6 nimetatud täitmismeetmeid). Samast loogikast tuleb lähtuda ka maksuhaldurile

§-s 1361 sätestatud loa andmisel. Seejuures tuleb kohtu hinnangul maksumaksja õigusi veel seda enam kaitsta, et maksuotsust ei ole veel tehtud ning ei saa välistada, et menetluse tulemusena, kuulanud ära ka maksukohustuslase seisukohad ja uurinud viimase poolt esitatud tõendeid, muudab maksuhaldur menetluse praeguses etapis välja kujunenud seisukohta ning jätab maksuotsuse tegemata. Sellises olukorras riivaks täitmist tagava meetmena rahalistele nõuetele sissenõude pööramiseks loa andmine ebaproportsionaalselt maksukohustuslase huve. Kristjan Siigur kohtunik 4