← Eesti

3-10-818/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märtsil 2011. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-818 Haldusasi OÜ Akadee

§ 26lg 1 p 2).

  1. Mõista Tallinna Linnavalitsuselt Akadeemia Hostel OÜ (registrikood 11037532) kasuks välja menetluskulud summas 752 (seitsesada viiskümmend kaks) eurot ja 24 (kakskümmend neli) eurosenti. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest
  2. märtsist
  3. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  4. aprillil
  5. a (k.a) (

§ 31lg 1, 4).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 03.11.2005 esitas Akadeemia Hostel OÜ Tallinna Linnavalitsusele avalduse E. Vilde tee 90 ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamiseks. Vilde tee 90 ehitisest on ½ mõttelist osa Akadeemia Hostel OÜ omandanud 08.09.2005 koostatud ehitise mõttelise osa müügilepingu nr 6591 alusel. 1 2. Tallinna Linnavolikogu 14.06.2007 otsuse nr 160 (t. lk. 54-55, edaspidi ka Otsus) p-ga 1 otsustati Lasnamäe tn 14/Majaka tn 1 kinnistu võõrandamine tasuta Akadeemia Hostel OÜ-le, kui on täidetud järgmised lepingutingimused: 1.1 Akadeemia Hostel OÜ võõrandab Tallinna linnale tasuta ½ mõttelist osa E. Vilde tee 90 asuvast elamust; 1.2 Akadeemia Hostel OÜ rekonstrueerib E. Vilde tee 90 elamu esimese ehitusjärgu oma kulul Tallinna linnalt selle eest hüvitist nõudmata vastavalt otsuse lisale 1 ning vormistab esimeses ehitusjärgus rekonstrueeritud elamu osale kasutusloa hiljemalt 30. novembriks 2007; 1.3 Akadeemia Hostel OÜ rekonstrueerib E. Vilde tee 90 elamu teise ehitusjärgu oma kulul Tallinna linnalt selle eest hüvitist nõudmata vastavalt otsuse lisale 1 ning vormistab teises ehitusjärgus rekonstrueeritud elamu osale kasutusloa hiljemalt 31. maiks 2008; 1.4 Lasnamäe tn. 14/Majaka tn. 1 kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr. 18590401, katastritunnus 78403:301:0620, pindala 4769 m2) osas on asjakohaste ametkondade poolt kinnitatud eskiislahendus, mis võimaldab eelnimetatud kinnistule ehitada kuni 45 m kõrguse(

  1. d)hoone(
  2. d)brutopinnaga mitte vähem kui 11 700 m2. Otsuse p-ga 2 otsustati E. Vilde tee 90 asuvast elamust ½ mõttelise osa omandamine Akadeemia Hostel OÜ-lt ning elamu kaasomandi lõpetamine. Otsuse p 3 kohaselt pidid Tallinna linn ja Akadeemia Hostel OÜ sõlmima hiljemalt ühe kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest Lasnamäe tn 14/Majaka tn 1 kinnistu ja E. Vilde tee 90 elamust ½ mõttelise osa omandi üleandmise võlaõigusliku kokkuleppe, mille kohaselt Lasnamäe tn 14/Majaka tn 1 kinnistule ja E. Vilde tee 90 elamust ½ mõttelisele osale omandi üleandmiseks sõlmitakse asjaõigusleping hiljemalt 1 kuu jooksul peale p-s 1.4 nimetatud tingimuste täitmist. Muuhulgas lepiti kokku, et kui p-s 1.4 märgitud eskiislahenduse alusel ei ole nimetatud kinnistule kehtestatud detailplaneeringut hiljemalt 31. detsembriks 2008, välja arvatud, kui detailplaneeringut ei ole kehtestatud Akadeemia Hostel OÜ tegevuse või tegevusetuse tõttu, on pooltel õigus taganeda sõlmitud lepingust Lasnamäe tn. 14/Majaka tn 1 kinnistu osas. 3. Tallinna linn ja Akadeemia Hostel OÜ sõlmisid 18.07.2007 Lasnamäe tn 14/ Majaka tn 1 kinnistu ja E. Vilde tee 90 elamust ½ mõttelise osa omandi üleandmise võlaõigusliku kokkuleppe (t. lk. 28-32), mille p-st 9.1 tulenes, et Lasnamäe tn 14/ Majaka tn 1 kinnistu ja E. Vilde tee 90 elamust ½ mõttelise osa omandi üleandmiseks sõlmitakse asjaõigusleping hiljemalt 1 kuu jooksul arvates asjakohaste ametkondade poolt eskiislahenduse, mis võimaldab Lasnamäe tn. 14/Majaka tn. 1 kinnistule ehitada kuni 45 m kõrguse(
  3. d)hoone(
  4. d)brutopinnaga mitte vähem kui 11 700 m2, kinnitamisest. 4. Akadeemia Hostel OÜ esindaja esitas 07.01.2010 taotluse maa erastamistoimingute läbiviimiseks (t. lk. 36), millele Tallinna Linnavaraamet vastas 05.02.2010 kirjaga nr 4.2-5/132 (t. lk. 39). 5. 30.03.2010 esitas Akadeemia Hostel OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada Tallinna Linnavaraametit maa ostueesõigusega erastamise avalduse menetlemiseks ja erastamistoimingute läbiviimiseks aadressil Tallinn, Vilde tee 90. 08.09.2010 kohtuistungil täiendas kaebuse esitaja esialgset nõuet nõudega kohustada Tallinna Linnavalitsust vastu võtma korraldust Vilde tee 90 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramiseks (t lk 85). Ühtlasi avaldasid pooled kohtule soovi pidada läbirääkimisi kompromissini jõudmiseks. Kompromissini ei jõutud. 25.01.2011 määrusega võttis kohus vastu kaebuse esitaja poolt 21.01.2011 kohtuistungil avaldatud kaebusest loobumise 08.09.2010 kohtuistungil täiendatud nõudes. Ühtlasi lubas kohus kaebuse esitaja poolt kaebuse muutmist nõudeks kohustada Tallinna Linnavalitsust Tallinnas, Vilde tee 90 elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpuleviimiseks kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tallinna Linnavalitsus kaebuse taotluse muutmisele vastu ei vaielnud. 2 KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT 6. OÜ Akadeemia Hostel esitas 03.11.2005 Tallinna Linnavara maakorralduse osakonnale (vastustaja) avalduse Vilde tee 90 Tallinn asuva maa ostueesõigusega erastamiseks. Hoolimata avalduse esitamise faktist, ei ole vastustaja käesoleva hetkeni kõnealust avaldust menetlenud ega erastamistoiminguid läbi viinud, rikkudes sellise tegevusetusega järgmisi talle seadusega pandud kohustusi ning kaebuse esitaja seadusest tulenevaid õigusi. Maareformiseaduse (MaaRS) § 22¹ kohaselt teeb kohalik omavalitsus maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoiminguid. Käesoleval juhul on kohustatud kohalikuks omavalitsuseks Tallinna linn, kelle seaduslikuks esindajaks antud toimingutes on Tallinna Linnavaraamet. MaaRS § 23 lg 3 sätestab, et ostueesõigusega erastamise avalduse kohta tehakse otsus kolme kuu jooksul, arvates avalduse esitamisest. Kaebuse esitamise hetkel on avalduse esitamisest möödas ca 4 aastat, kuid antud avaldust menetletud ei ole. 4 aastat antud avalduse menetlemiseks ning erastamistoimingute läbiviimiseks on ebamõistlikult pikk, rikkudes kaebuse esitaja õigusi ja huve. Haldusorgan ei ole andnud rahuldavat põhjendust erastamistoimingute sooritamata jätmise osas ega teatanud ka ligikaudset aega, millal nõutavad toimingud sooritatakse, rikkudes sellega HMS § 5 lõiget 2 ning HMS §-i 41. 7. Kaebuse esitaja on pöördunud korduvalt vastustaja poole erastamisavalduse menetluse jätkamise küsimuses, kuid sellele vaatamata ei ole vastustaja käesoleva ajani maa erastamistoiminguid lõpuni viinud leides, et selline viivitus on põhjendatud. Vastustes kaebaja päringutele väidab vastustaja, et kuivõrd 18.07.2007 sõlmisid OÜ Akadeemia Hostel ja Tallinna linn notariaalse kinnistu ja ehitise mõttelise osa võlaõigusliku vahetuslepingu ja avalduse kinnistule eelmärke kinnistamiseks, ehitise rekonstrueerimise kokkulepped, kinnistu hüpoteegiga koormamise võlaõigusliku lepingu ja avalduse eelmärke kinnistamiseks, ei ole võimalik antud lepingu kehtimisel maa ostueesõigusega erastamise menetlust jätkata. See vastustaja seisukoht on väär. 8. Käesolevaks hetkeks on viidatud leping täitmata ja seda tulenevalt asjaolust, et Tallinna linn ise ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi täitnud. Tallinna linn ei ole tänaseni ära ostnud kaebuse esitajalt Vilde tee 90 elamut ega tasunud selle renoveerimiskulusid. Nimetatud aga olid antud lepingus sätestatud kui Tallinna linna kohustused. Olukord, kus erastamistoiminguid ei viida lõpuni selleks seadusega kohustatud isiku enda poolt seatud takistuste tõttu, ei saa olla aktsepteeritav. Kui haldusorgan keeldus eelviidatud lepingu täitmata jätmise asjaolu tõttu erastamistoimingute läbiviimisest, oli ta kohustatud selle takistava asjaolu likvideerima ja võtma seisukoha erastamis- ja lepingu objekti omandamise osas nagu ka viidatud lepingus kokku oli lepitud. Antud leping ei välista Tallinna linna kohustust maa erastamiseks. Vastustaja käitumine on vastuolus hea halduse tavaga. Vastustaja on talle seadusega pandud kohustuslike toimingute sooritamata jätmisega rikkunud kaebuse esitaja õigusi, kuivõrd nõutavate toimingute sooritamata jätmine toob kaasa kaebaja õiguste olulise kitsendamise. VASTUSTAJA SEISUKOHT 9. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra” (edaspidi Kord) punktile 4 teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja käesolevas korras sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Korra punkti 19 kohaselt ettevalmistavad toimingud lõpevad katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale. Punktist 19 tuleneb ka põhimõte, et 3 eeltoimingute teostamisel tähtaeg pikeneb, kui neid ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel lõpuni viia. Kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel, pikeneb vastavalt eeltoimingute teostamise tähtaeg. Nimetatud viivitusest on Tallinna Linnavaraamet kaebajat teavitanud. 10. Vilde tee 90 maa ostueesõigusega erastamise toimikus sisalduvatest materjalidest nähtub järgnev: esmase maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitas 06.09.2001 OÜ Fennovara. Hooneregistri 25.06.2002 tõendi nr 11986 kohaselt oli ½ hoone omanik OÜ Fennovara ning ½ osas Tallinna linn. 24.07.2003 kinnitas ½ ehitise uus omanik, 16.07.2003 notariaalse ostumüügilepingu, notari ametitoimingute raamatu registri nr 6257, alusel Capital Kinnisvara OÜ oma maa ostueesõigusega erastamise soovi ehitise juurde. Perioodil 2001 – 2005 toimusid erinevad vaidlused, s.h kohtuvaidlused Vilde tee 90 ehitise omandisuhetes, kus erinevates vaidlustes olid osapoolteks nii Tallinna linn, Eesti Vabariik kui ka korteriomanikud. Akadeemia Hostel OÜ esitas 03.11.2005 avalduse sooviga jätkata maa ostueesõigusega erastamist. Omandit tõendava dokumendina esitati 08.09.2005 sõlmitud Ehitise mõttelise osa müügileping ja märkuse kandmine ehitisregistrisse, notari ametitoimingute raamatu registri numbriga 6591. Nimetatud lepinguga võõrandas Osaühing Capital Kinnisvara Akadeemia Hostel OÜ-le ½ mõttelist osa Vilde tee 90 asuvast ehitisest. Samuti paluti kanda ehitisregistrisse märge, et OÜ Akadeemia Hostel’ile kuuluva mõttelise osa või terviku käsutamine (sh. võõrandamine, koormamine
  5. jm)võib toimuda ainult osanike eelneval nõusolekul. 11. Tallinna linna ja Akadeemia Hostel OÜ vahel sõlmiti 18.07.2007 kinnistu ja ehitise mõttelise osa võlaõiguslik vahetusleping ja avaldus kinnistule eelmärke kinnistamiseks, ehitise rekonstrueerimise kokkulepped ning kinnistu hüpoteegiga koormamise võlaõiguslik leping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks. Nimetatud leping oli muuhulgas suunatud sellele, et Tallinna linn omandab kogu Vilde tee 90 ehitise. Lepingu täitmine on tänaseni takerdunud. Kuivõrd lõplikult ei ole selge, kuidas hakkab omand jagunema, ei ole võimalik ka maa ostueesõigusega erastamise menetlust jätkata ehk ei ole selge kui suures ulatuses tuleb teha maa ostueesõigusega erastamine ja kui suures osas munitsipaliseerimine. Varasemalt, so enne ehitise omandi selgumist võib määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja sihtotstarbe ning selle kanda katastrisse. 12. Vastavalt maareformi seaduse printsiipidele, kui varasem maakasutus puudub, määrab kohalik omavalitsus selle maareformi käigus. Käesoleval juhul varasem maakasutus puudub ning lähtuda tuleb Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusest nr 144, so Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrast. Kuivõrd 2001. aastal tehtud esmase piiriettepaneku kohaselt jääb Vilde tee 90 krundi koosseisu ka asfaltplats, tuleb välja selgitada, kellele see kuulub. Nimetatud asjaolu on Tallinna Linnavaraamet välja selgitamas. Samuti ei ole selge, kuidas hakkab kulgema piir moodustatava maaüksuse lõuna poolt ehk osas, kus see piirneb sotsiaalmaana munitsipaalomandisse taotletava maaga. Kui on selgunud üheselt ehitise omand, ehitise ees asuva asfaltplatsi kuuluvus ning kõrvalasuva munitsipaalomandisse taotletava maa piirid, on võimalik jätkata ka Vilde tee 90 maa reformimist vastavalt omandisuhtele, kas maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid tehes, maa munitsipaalomandisse taotlemist või ka mõlemaid menetlusi paralleelselt. 13. Ebaõige on kaebuse esitaja väide, et tegemist on lubamatu viivitusega ja tegevusetusega haldusmenetluses ning ebaõige on ka seisukoht, et vastustaja poolt saadetud 05.02.2010 kirjas keeldutakse erastamise lõpule viimisest. Vastustaja ei ole kordagi keeldunud maa ostueesõigusega erastamise menetluse lõpule viimisest ning on olnud pidevas tegevuses, et 4 nimetatud küsimus lahenduse leiaks. Maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamise käigus on tõusetunud mitmeid asjaolusid, küsimusi ning lahendamist vajavaid probleeme, mille täpsustamiseks on linnavalitsus pöördunud korduvalt erinevate ametiasutuste ja spetsialistide poole. Tallinna Linnavalitsus on maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel järginud maareformi reguleerivaid õigusakte ja olnud pidevas tegevuses ning püüdnud teha endast kõik oleneva, et Vilde tee 90 maaüksuse küsimus lahenduse leiaks. Ühtegi nõutavat toimingut, ilma milleta ei ole võimalik sisuliselt õige otsuse tegemine ei või ära jätta pelgalt menetluse kiirendamise huvides. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 19 kohaselt tuleb maa ostueesõigusega erastamise avalduse lahendamisel eeltoimingud teostada 3 kuu jooksul. Samast punktist tuleneb aga põhimõte, et eeltoimingute teostamisel tähtaeg pikeneb, kui neid ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel lõpuni viia. 14. Kaebaja on oma lõpliku nõudena esitanud, et kohus kohustaks Tallinna Linnavalitsust Tallinnas Vilde tee 90 elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute lõpuleviimiseks kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vastav nõue ei ole Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra p-ga 19 kooskõlas. Nimelt näeb maa ostueesõigusega erastamise kord ette võimaluse, et kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel, pikeneb vastavalt eeltoimingute teostamise tähtaeg. Kui erastamise eeltoimingud ei ole teostatud kolme kuu jooksul, informeerib kohalik omavalitsus erastamise korraldajat viivituse põhjustest. Kui ostueesõigusega erastamist on volitatud korraldama kohalik omavalitsus, tuleb informeerida volitajat viivituse põhjustest. Seega kaebuse rahuldamise korral peaks Tallinna Linnavalitsus igal juhul 3 kuu jooksul erastamise eeltoimingud sooritama, sõltumata sellest, kas nende eeltoimingute lõpuleviimine sõltub vastustajast või mitte. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 15. Käesolev kaebus on esitatud Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse peale Vilde tee 90 asuva ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamisel. Vaidlus puudub selle üle, et nimetatud ehitis kuulub ½ mõttelises osas Tallinna linnale ning ½ mõttelises osas Akadeemia Hostel OÜ-le. Akadeemia Hostel OÜ omandas ½ mõttelist osa ehitisest 08.09.2005 müügilepingu alusel (katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 109-116) ning esitas Tallinna Linnavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse 03.11.2005 (t lk. 57). 18.07.2007 sõlmisid Tallinna linn ja Akadeemia Hostel OÜ võlaõigusliku kokkuleppe, mille kohaselt pidi Akadeemia Hostel OÜ saama Lasnamäe tn. 14/Majaka tn. 1 kinnistu omanikuks ning Tallinna linn Vilde tee 90 asuva, Akadeemia Hostel OÜ-le kuuluva ½ mõttelise osa ehitise omanikuks (t. lk. 28-32). Nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel on asjaõiguslepingud ehitiste omandi üleandmiseks käesoleva ajani Tallinna linnast tulenevatel põhjustel sõlmimata. Kuigi esialgses vastuses kaebusele asus vastustaja seisukohale, et seoses lepingu täitmise takerdumisega ei ole võimalik jätkata ka maa ostueesõigusega erastamise menetlust, kuna ei ole selge, kui suures ulatuses tuleb teha maa ostueesõigusega erastamine ja kui suures osas munitsipaliseerimine (t. lk. 53), jõudsid pooled kohtumenetluse käigus siiski üksmeelele selles, et sõlmitud võlaõiguslik leping ei takista Vilde tee 90 ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamist (vt 08.09.2010 kohtuistungi protokolli lk. 2; t. lk. 90-91). Olenemata poolte üksmeelsest seisukohast peab kohus siiski vajalikuks käsitleda küsimust ka sellest, kas ja millise seaduse alusel on kaebuse esitajal ehitise mõttelise osa omanikuna võimalik taotleda ehitise juurde maa erastamist. 16. Vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRakS) § 13 lõikele 3 on ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. Kui 5 eluruumi või elamus asuva mitteeluruumi juurde ei ole maakorralduslikel või ehitustehnilistel tingimustel võimalik iseseisva kinnistu moodustamine, on eluruumi või elamus asuva mitteeluruumi omanikul õigus saada maa omanikuks eluruumide erastamise seaduses sätestatud alustel ja korras. Ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Maareformi seaduse (MaaRS) § 20 lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 28 lg 1 p 1 kohaselt munitsipaalomandisse antakse munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. AÕSRakS § 12 lõike 1 kohaselt kaasomandis oleva ehitise aluse ja selle ehitise teenindamiseks vajalik maa tagastatakse või erastatakse kaasomanikele vastavalt nende osa suurusele ehitises. Kuigi puudub norm, mis reguleeriks seda, kuidas toimub maa erastamine ja munitsipaalomandisse andmine ehitise puhul, mis on osaliselt munitsipaal- ja osaliselt eraomandis, võib järeldada, et ka sellisel juhul tuleb erastamisele ja munitsipaliseerimisele kuuluva maa suuruse kindlakstegemisel lähtuda isikute kaasomandi suurusest ehitises. Kuna Akadeemia Hostel OÜ ning Tallinna linna kaasomandi mõtteliste osade suurused Vilde tee 90 asuvas ehitises on võrdsed, kuuluks kaebuse esitajale seega ostueesõigusega erastamisele ½ mõttelist osa ehitise teenindamiseks määratud maast ning sama suur mõtteline osa maast kuuluks Tallinna linnale munitsipaalomandisse andmisele. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määrusega nr. 133 kehtestatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ § 3 lg 4 sätestab: „Kui kohalik omavalitsus taotleb „Maareformi seaduse“ § 28 lõike 1 punkti 1 alusel maa munitsipaalomandisse andmist ehitise kaasomanikuna, siis otsustatakse maa munitsipaalomandisse andmine pärast maa teistele kaasomanikele tagastamise või erastamise otsustamist.“ Seega saab järeldada, et kaebuse esitajale tema kaasomandi mõttelise osa suuruse maa ostueesõigusega erastamisele ei pidanud eelnema otsustust maa munitsipaalomandisse andmise kohta, mistõttu tuleb kohtul kindlaks teha, kas vastustaja on viivitanud kaebuse esitajale Vilde tee 90 asuva ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamisega muudel põhjustel. 17. Vastavalt MaaRS § 221 lõikele 6 määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid MaaRS § 7 5. ja 51 lõikes sätestatud alustel. MaaRS § 221 lõikele 6 tuginedes on Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr. 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise kord“ (edaspidi Kord), mille p 3 kohaselt korraldab maa ostueesõigusega erastamist maavanem, kui Korras ei ole sätestatud teisiti. Korra p 4 kohaselt teeb kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja Korras sätestatud eeltoiminguid, selgitades välja kõik maa ostueesõigusega erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgse linna- või vallavalitsuse poolt maa ostueesõigusega erastamisel teostatavad eeltoimingud on sätestatud Korra III osas „Maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud“. Eeltoodust tulenevalt peab linnavalitsus määrama kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid, määrama erastatava maa sihtotstarbe ning selgitama välja erastatava maaga seonduvad kitsendused, pöördudes vajadusel teiste asutuste poole. Korra p 13 alapunkti 2 kohaselt juhul, kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määratakse ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998. a määrusega nr. 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korras“ sätestatu kohaselt. Tallinna Linnavaraameti 05.02.2010 kirjast nr. 4.2-5/132 (t lk. 39-40) ilmneb, et Vilde tee 90 ehitisel varasem maakasutus puudus. Seega pidi kohalik omavalitsus 6 määrama Vilde tee 90 ehitise teenindamiseks vajaliku maa eelviidatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra alusel. 18. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 5 järgi on ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks maa tagastamise, ostueesõigusega erastamise, riigi omandisse jätmise või maa munitsipaliseerimise taotlus. Vaidlus puudub selle üle, et vastav maa ostueesõigusega erastamise taotlus on kaebuse esitaja poolt 03.11.2005 esitatud. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku koostamiseks nimetab kohaliku omavalitsuse organ vastavalt oma asjaajamise korrale ametniku(
  6. d)või organi(
  7. d)(p 6). Vastavad volituse saanud ametnik või organ koostab käesoleva korra punktis 6 nimetatud ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) käesolevas korras sätestatut arvestades. Kaardil peavad olema märgitud ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, teenindusmaa piirid, ettepaneku koostamise kuupäev ja ettepaneku koostaja allkiri. Juhul, kui ehitise teenindamiseks vajalikku maad läbib teise isiku omandis olevale või teise isiku omandisse antavale kinnisasjale juurdepääsuks vajalik tee, tuleb see kanda kaardile (plaanile), millel koostatakse ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek (p 7). Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek saadetakse isikule, kelle omandis on ehitis, mille teenindamiseks vajalikku maad määratakse, või tema volitatud esindajale ja maa tagastamise õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise taotlus on lahendamata. Munitsipaalomandisse jääva ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel esitatakse teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanek asukohajärgsele maavanemale (p 8). Isikul, kellele ettepanek saadeti, on õigus ühe kuu jooksul ettepaneku saamise päevale järgnevast päevast arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule (p 9). Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku alusel tellib ehitise omanik või tema volitatud isik ehitise teenindamiseks vajaliku maa katastriüksuse moodustamise (p 11). Pärast katastriüksuse moodustamist määrab kohalik omavalitsus oma otsusega ehitise teenindamiseks vajaliku maa. Nimetatud otsuse kohustuslik lisa on katastriüksuse plaan. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise säte võib sisalduda ka kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetavas maa ostueesõigusega erastamise otsuses (p 12). 19. Vaidlus puudub selle üle, et Vilde tee 90 asuva ehitise juurde ostueesõigusega erastatava maa täpne suurus on Tallinna linna poolt seni määramata. 21.01.2011 kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et erastamise menetlus on pooleli maa piiride määramise juures, mistõttu esmane piiriettepanek (koostatud 21.09.2001 – kohtu märkus) (t. lk. 56; katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 101) võib muutuda (kohtuistungi protokolli lk. 2; t. lk. 123 pöördel). Vastustaja selgituse kohaselt sõltuvad maa piirid sellest, kellele kuulub asfaltplats (t lk. 123 pöördel; vt. vastustaja seisukohta kohtuotsuse p-s 12). Kohus nõustub vastustajaga selles, et Vilde tee 90 majaesise asfaltplatsi kuuluvuse küsimusest võivad oleneda erastamisele kuuluva maa piirid. Vastustaja e-kirjadest (t lk. 121-122) ilmneb, et asfaltplatsi kuuluvuse küsimusega on vastustaja tegelenud samas vaid korra, pöördudes 4. juunil 2010. a. vastavate päringutega Mustamäe Linnaosa Valitsuse ja Tallinna Kommunaalameti poole. Muude vastustaja toimingute kohta asfaltplatsi kuuluvuse kindlakstegemiseks andmed puuduvad ning selliste toimingute tegemist ei ole väitnud ka vastustaja ise. Teiseks ehitise teenindamiseks vajaliku maa piiride määramist takistavaks asjaoluks on vastustaja pidanud selgusetust selles, kuidas hakkab moodustatava maaüksuse piir kulgema lõuna poolt ehk osas, kus see piirneb sotsiaalmaana munitsipaalomandisse taotletava maaga (vt vastustaja seisukohta kohtuotsuse p-s 12). Haldusasja toimiku materjalidest ilmneb, et viidatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlus on koostatud 10. mail 2010 (t. lk 70). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kuivõrd Vilde tee 90 ja 90a on külgnevad maaüksused (katastriüksuse moodustamise toimiku lk. 6), ei saanud vastustaja jätkata Vilde tee 90 teenindamiseks vajaliku maa piiride määramist 7 enne, kui on lahendatud Vilde tee 90a sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse andmise küsimus. Harju maavanema 11.08.2010 korraldusega nr. 1299-k on taotletud maa antud Tallinna linna munitsipaalomandisse (t lk. 136). Seega võib linnavalitsuse poolt ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramist takistada veel vaid asfaltplatsi võimaliku kuuluvuse küsimus. 20. Korra p 19 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud teostama kõik maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud 3 kuu jooksul maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitamise päevast arvates. Ettevalmistavad toimingud lõpevad katastriüksuse moodustamise toimiku esitamisega riigi maakatastri pidajale katastriüksuse registreerimiseks ja ostueesõigusega erastamise toimiku esitamisega erastamise korraldajale. Kui eeltoimingute lõpuleviimine viibib kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel, pikeneb vastavalt eeltoimingute teostamise tähtaeg. Kui erastamise eeltoimingud ei ole teostatud kolme kuu jooksul, informeerib kohalik omavalitsus erastamise korraldajat viivituse põhjustest. Kui ostueesõigusega erastamist on volitatud korraldama kohalik omavalitsus, tuleb informeerida volitajat viivituse põhjustest. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale ostueesõigusega maa erastamine on viibinud ebamõistlikult kaua. Kohtuistungil nõustus vastustaja esindaja sellega, et erastamistoimingud ei seisa kaebaja taga, vaid neid peab tegema vastustaja (t. lk. 123 pöördel). Samas selgitas vastustaja esindaja ka seda, et menetlusega tegeletakse ja ta ei näe võimalust, kuidas kiiremini selgitada, kas asfaltplats on maja juurde kuuluv või kellegi teise omandis (t. lk. 123 pöördel). 21. Kohus märgib, et kohtul tuleb reeglina kaebuse esitaja õigusi rikkuv vastustaja tegevus kindlaks teha kaebuse esitaja poolt kohtusse pöördumise aja seisuga. Kaebuse esitamise ajaks, 30. märtsiks 2010. a., ei olnud vastustaja teinud ühtegi toimingut asfaltplatsi kuuluvuse väljaselgitamiseks ega ka toiminguid Vilde tee 90a maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemiseks, mistõttu nimetatud aja seisuga kuulunuks kaebus rahuldamisele. Kohustamistaotluse rahuldamiseks peab kohus samas siiski arvesse võtma ka kohtumenetluse kestel aset leidvaid uusi faktilisi asjaolusid. Nimelt koostas vastustaja pärast kaebaja poolt kaebuse esitamist, 10. mail 2010. a. Vilde tee 90a maa munitsipaalomandisse andmise taotluse (t. lk 70). Samuti esitas vastustaja päringud asfaltplatsi kuuluvuse kohta kohtumenetluse kestel, 4. juunil 2010. a. (t. lk. 121-122). Kuigi Vilde tee 90a maa munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamine sisuliselt välistas Vilde tee 90 ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride kohese kindlakstegemise, mis on asjaolu, mida kohus ei saa kohustamistaotluse rahuldamise kaalumisel eirata, oli vastustajal pärast Harju maavanema 11.08.2010 korralduse nr. 1299-k andmist võimalik kaebuse esitaja maa ostueesõigusega erastamise taotluse lahendamist jätkata. Kohus nõustub kaebuse esitaja poolt kohtuistungil väljendatuga selles, et kolm kuud on piisav aeg selleks, et teha võimalikud päringud asfaltplatsi kuuluvuse kindlakstegemiseks. Asjaolu, et ükski asutus ega isik ei ole tunnistanud omandiõigust asfaltplatsile, ei tähenda seda, et kohalik omavalitsus peakski lõputult jääma nimetatud asjaolu kohta päringuid tegema ning seetõttu maa erastamisega ebamõistlikult viivitama. Negatiivset asjaolu (omandiõiguse puudumist) ei pruugi kohalikul omavalitsusel ka aastatepikkuste päringute tulemusena õnnestuda kindlaks teha. Käesolevas asjas aga puuduvad tõendid selle kohta, et lisaks kohtule esitatud 2010. a. juunis teostatud päringutele oleks kohalik omavalitsus üldse mingeid muid toiminguid asfaltplatsi kuuluvuse väljaselgitamiseks teinud. Selliste päringute tegemist ei takistanud ka Vilde tee 90a maa munitsipaalomandisse taotlemise menetlus. Seega ei saa järeldada, et erastamise eeltoimingute lõpuleviimine on kuni käesoleva kohtuotsuse tegemise ajani viibinud kohalikust omavalitsusest mitteolenevatel põhjustel. Seetõttu on Tallinna Linnavalitsus ilmselgelt õigusvastaselt viivitanud kaebuse esitajale ostueesõigusega maa erastamise eeltoimingute tegemisega. 8 22. Eeltoodud kaalutlustel rahuldab kohus kaebuse täies ulatuses.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale on kaebaja menetluskuludeks riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud, 11520 krooni, kokku 11770 krooni. Õigusabikulude tasumist tõendab OÜ Hema Õigusbüroo kassa sissetuleku order 07.09.2010 (t lk. 87) ning riigilõivu tasumist maksekorralduse kviitung (t lk. 24). Eeltoodust lähtudes mõistab kohus Tallinna Linnavalitsuselt Akadeemia Hostel OÜ kasuks välja menetluskulud summas 752 eurot ja 24 eurosenti. Tiina Pappel kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.