Obsah (7)

§ 31§ 86§ 85§ 89§ 91§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2012.a kell 9.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-6529 Tsiviilasi N D pankrotiaval

) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
2. Määrata N D ajutise pankrotihalduri Urmas Ustavi töötasuks 1 000 (üks tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks ning hüvitada OÜ-le Advokaadibüroo LEXTAL ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 90 (üheksakümmend) eurot.
3. Välja mõista N D OÜ Advokaadibüroo LEXTAL kasuks ajutise halduri tasu 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks ning ajutise halduri kulutuste hüvitis summas 90 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud N D esitas 14.02.2012 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Makseraskused tekkisid seoses võlgniku elukaaslase töötuks jäämisega, mistõttu jäi võlgnik eluasemelaenu tagasimaksmisega raskustesse. Harju Maakohtu 20.02.2012 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas N D ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Urmas Ustav esitas 01.03.2012 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt töötab N D vastavalt võlgniku esitatud informatsioonile täistööajaga AS AG koristajana. Võlgniku töötasuks on esitatud andmete põhjal keskmiselt 470 eurot kuus. Lisaks on võlgniku sissetulekuks peretoetus summas 115 eurot. Võlgniku koduse vara väärtuseks hindab ajutine haldur 100-250 eurot, millele lisandub käibemaks. Maanteeameti 28.02.2012 vastuse kohaselt on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Opel Omega Caravan, registreerimismärgiga XXX (esmane registreerimine 1994). Võlgniku selgituste kohaselt utiliseeriti sõiduauto kaks aastat tagasi vanarauana, kuivõrd tegemist oli sõidukõlbmatu autoga, ent selle liiklusregistrist mahavõtmine on käesoleva ajani jäetud vormistamata. Võlgnikule kuulub korteriomand asukohaga XXX, registriosa nr XXX, üldpinnaga 59,60 m
4. Võlgniku selgituste kohaselt kuulub korter võlgniku ainuomandisse. Korter on koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks summas 98 871,32 eurot. Võlgnikule kuuluva korteri hinnangulise tegeliku turuväärtuse selgitamiseks on ajutine haldur tellinud ekspertarvamuse SK OÜ-lt. Ekspertarvamuse kohaselt on korteri hinnanguline turuväärtus 28.02.2012 seisuga 41 600 eurot. Ajutisele haldurile kättesaadava informatsiooni alusel on võlgniku täitmata ja sissenõutavaks muutunud kohustuste suuruseks vähemalt 79 328,14 eurot, s.h võlgnevus Swedbank AS-i ees summas 76 583,21 eurot. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate varade arvel kõikide kohustuste korraga täitmine võimalik. N D on püsivalt maksejõuetu. Kogutud andmete põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla üle oma reaalsete majanduslike võimete ja võimaluste ulatuva laenu võtmine, samuti sissetulekute vähenemine seoses majanduslangusega. Ajutise halduri käesoleva aruande koostamise hetkel kasutuses oleva informatsiooni põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. Ajutise halduri hinnangul võib püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda maikuud 2011, mil Swedbank AS ühepoolselt lõpetas laenulepingu ja nõue panga ees muutus sissenõutavaks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused vajavad pankrotimenetluse käigus täpsemat analüüsi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et N D pankrot tuleb välja kuulutada. 2 Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik ei osanud võtta seisukohta ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruse kohta. Ajutine pankrotihaldur esitas avalduse asja läbivaatamiseks tema osavõtuta. Ajutine haldur märkis, et jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palub N D pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks ning hüvitada büroole vajalike kulutuste katteks 90 eurot. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja N D pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas

§-ga 31 lg 6 Urmas Ustavi. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

§ 31

lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Aruande kohaselt on võlgnikul vara 41 600 euro väärtuses, mis kiirmüügiväärtuses on eelduslikult oluliselt vähem. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 79 328,14 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused vajavad täiendavat analüüsimist. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb N D pankrot välja kuulutada. Kohus leiab, et kuna N D vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ja võlgniku majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et N Don kohustatud andma võlgniku vande.

§ 85

lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Kooskõlas

§ 89

lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel N D trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

§ 91

lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse 3 arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 920 eurot, millele lisandub käibemaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks, s.o korteri turuväärtuse väljaselgitamiseks tellitud ekspertarvamuse eest, palub ajutine haldur büroole hüvitada 90 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ei ole täies ulatuses mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga. Tegemist on füüsilise isiku pankrotiavaldusega, mistõttu ei olnud asjas vajalik analüüsida keerulisi raamatupidamisdokumente, samuti ei olnud käesolevas asjas võlgnikul vara, mille väärtusele hinnangu andmine oleks tavapärasest töömahukam. Kohus leiab, et arvestades käesoleva avalduse asjaolusid on mõistlik ja põhjendatud töötasu ajutisele haldurile 1 000 eurot, millele lisanud käibemaks. Ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused summas 90 eurot on tõendatud ning vajalikud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks ja ajutise halduri kulutuste hüvitis 90 eurot OÜ Advokaadibüroo LEXTAL kasuks välja mõista võlgnikult, N D . Viivi Villemson 4