← Eesti

3-10-1022/77

Obsah (7)§ 180§ 114§ 182§ 285§ 92§ 108§ 109

3-10-1022 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 19.märts 2012. a Tallinn Haldusasja number 3-10-1022 Haldusasi OÜ A kaebus Maksu- j

§ 180lg 1, § 181 lg 1).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (

§ 114, § 187 lg 4).

Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

I ASJAOLUD 1 1.Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LÄMTK) kontrollis OÜ A kui aktsiisilaopidaja poolt tollideklaratsioonide 08EE3300EE91294675 07/07/2008, 08EE3300EE9217288 06/11/2008, 08EE3300EE92384903 09/12/2008 ja 09EE3300EE9000051450 15/01/2009 alusel kolmandatest riikidest imporditud aktsiisikaupade andmete õigsust, klassifitseerimise, aktsiisilaos alkoholi liikumise ja lao arvestuse, maksude arvestamise õigsust ja nende andmete õigsust ettevõtte raamatupidamise andmetega. 2.LÄMTK 04.02.2010 maksuotsusega nr 12.23/4451-9 määrati OÜ-le A tasumiseks 2 354 465 krooni, sealhulgas 17 339 krooni tollimaksu, 1 997 847 krooni alkoholiaktsiisi ja 359 279 krooni käibemaksu. Maksuotsuses on jõutud järeldusele, et A OÜ on tollideklaratsiooniga 08EE3300EE91294675 07/07/2008 deklareerinud kauba 1939,4 liitrit väiksema koguse ja jätnud arvestamata kauba tolliväärtusesse Valgevene territooriumil kauba saatmise ja valvega seotud kulu summas 98,46 eur. Samuti on maksuotsuses jõutud järeldusele, et Läti tollilaost SIA „Balteks Log“ 24.10.2008 arve nr 1 , 10-le konteinerile koostatud arve 25.09.2008 ja selle juurde kuuluva spetsifikatsiooniga väljastatud kaup nimetusega „etüülpiiritus“, mis laeti mootorsõidukile SCANIA reg nr …, väljus ebaseaduslikult tollijärelevalve alt, st kauba Lätist Eestisse toimetamisel ( teel olles) asendati 10 etüülpiiritust sisaldavat konteinerit 10 denaureeritud piiritust sisaldava konteineriga. 3.10.03.2010 esitas OÜ A maksuotsusele vaide, Maksu- ja Tolliameti 23.03.2010 otsusega nr 61/212 jäeti vaie rahuldamata. 4.OÜ A esitas 21.

  1. 2010 kaebuse halduskohtule, milles taotles Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 04.02.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4451-9 tühistamist. II KAEBUSE MOTIIVID
  2. Maksuotsus tollideklaratsiooni 08EE3300EE91294675 07/07/2008 alusel 1939,4 liitri väiksema koguse deklareerimise ja tollideklaratsiooni 08EE3300EE921728 06/11/2008 osas tehtud järelduse osas, et toimus kauba ümbervahetamine, on motiveerimata ja õigusvastane. Maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel rikkunud uurimiskohustust, maksuhalduri poolt kogutud teabes on mitmeid lünki, mistõttu tehtud järeldused on vastuolus kogutud tõenditega või ei põhine tõenditel, osaliselt on järeldused ebaloogilised.
  3. Maksuotsus on ebaõige tollideklaratsiooni 08EE3300EE91294675 07/07/2008 alusel deklareeritud kauba koguse tuvastamise osas . 6.1.Tollideklaratsioonil deklareeris OÜ A kaupa „denatureeritud etüülalkohol“ koguses 20 745, 47 kg, täiendav mõõtühik 24 060,600 liitrit. Maksuotsuses on jõutud järeldusele, et A OÜ on deklareerinud tollideklaratsiooni alusel 1939,4 liitrit väiksema koguse ja jätnud arvestamata kauba tolliväärtusesse Valgevene territooriumil kauba saatmise ja valvega seotud kulu summas 98,46 eur. Maksuotsuses puuduvad põhjendused, miks tõenditena kauba õige koguse kohta ei ole arvestatavad esiteks tootja 30.06.2008 kaubaarve, kus kauba „esteraldehüüdfraktsioon“ koguseks on 2 406, 06 dekaliitrit ja teiseks Valgevene Kaubandus- ja Tööstuskoja poolt väljastatud 01.07.2008 vorm nr A nr
  4. 6.2.1939,4 liitrit on piisavalt suur kogus, mis ei saa jääda tootjal märkamta, samuti ei saa selline koguseline erinevus jääda märkamata kauba ümberlaadimisel. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses sisuliselt selgitanud välja, millest tekkis erinevus A OÜ poolt aktsiisikeskusele esitatud andmetes ja laoarvestuses kajastatud kogustes. 2
  5. Tollideklaratsioonil 08EE3300EE921728 06/11/2008 deklareeris A OÜ kaupa nimetusega „denatureeritud etüülalkohol mitte põllumajandussaadustest“ koguses 8841kg, täiendav mõõtühik 10 115 liitrit. Maksuotsusest tuleneb, et vastuolud I.G ja A.Te ütlustes atsetooni ja bitriksi koguste, konteinerite kuuluvuse ja märgistuse osas ning isiku osas, kes pani ained kanistritesse, Läti tolli 26.01.2009 vastus, et plastmahutid olid Läti tollilattu jõudmisel tühjad, kinnitavad seda, et tegelikkuses väljus 24.10.2008 välistransiidiprotseduuril olev kaup ebaseaduslikult tolli järelevalve alt.Kaebuse esitaja leiab, et maksuhalduri järeldus on ebaloogiline, vastuolus asjas kogutud tõenditega ning põhineb suures osas asjaoludel, millel ei ole asjas tähtsust. 7.1.Väited vastuolude kohta ülalnimetatud isikute ütlustes on otsitud, sest vastuolusid ei ole. 7.
  6. Seoses kahe peatusega tanklates on kaebuse esitaja esitanud seletuskirja , samuti palunud uurijal teha järelpärimine tanklate videosalvestistest, millist palvet ei rahuldatud. 7.3.Maksuhaldur tuvastas, et A OÜ soetas Valgevenest etüülpiiritust ning vaidlust ei ole selles, et Läti tollilattu saabus etüülalkohol. Vaidlus on kaebaja ja maksuhalduri vahel selles, kas Läti tollilaost väljus 24.10.2008 etüülpiiritus või denatureeritud piiritus. Vaidluseks annab põhjust asjaolu, et 24.10.2008 kui kaup oli teel Eestisse, peatati vedukauto Scania reg.märk … maanteekontrolli käigud Pärnu linna Ikla poolsel sisesõidul ja tollikontrolli ametnikud tuvastasid, et tollitõkend BLK 0209974 ei olnud fikseeritud. Koormast võetud proovide põhjal selgus, et tegemist oli denatureeritud piiritusega. Lõppkokkuvõttes puudub vaidlus ka selles, et vedukauto peatamisel oli koormas denatureeritud piiritus. Maksumenetluses on tuvastatud, et denatureeritud piiritus võeti A OÜ raamatupidamises ja laoarvestuses arvele ja võõrandati edasi OÜ-le T ja C 12.11.2008 arve nr 11005 alusel. Erinevus vedukauto koormas olnud denatureeritud piirituse ja soetatud etüülalkoholi osas on tingitud sellest, et SIA „Balteks Log“ tollilao territooriumil etüülalkoholi tsisternidesse ümbervalamisel oli tsisternide põhja teadlikult jäetud denatureerimise ained, atsetoon ja bitreks, mis vedeliku ümbervalamisel segunesid.
  7. Maksuhalduri järeldus kauba ümbervahetamise kohta tugineb kahele argumendile. Esiteks väidab maksuhaldur, et esinevad vastuolud I.G ja A.T ütlustes denatureerimise ainete koguste ja isiku osas, kes pani ained konteinerisse, konteinerite kuuluvuse ja märgistuse osas. 8.1.Kaebaja hinnangul kõikide nimetatud asjaolude osas vastuolud puuduvad. Maksuhaldur on teinud järelduse I.G ja A.T ütluste vastuoludest I.G ütluste põhjal denaturantide koguse paariliitrilisest erinevusest. A.T ei ole nimetanud denaurantide täpset, vaid ligikaudse koguse, I.G ütlustes denaurantide koguste erinevused on tingitud sellest, et denaurante lisas A.T ning nende kogus sõltub sellest, millist atsetooni A.T kasutas ja sellest tulenevalt on atsetooni kogus 1000 liitri peale vahemikus 30-32 liitrit. Muu hulgas ei ole maksuotsuse põhjal võimalik kontrollida, millest tuleneb maksuhalduri seisukoht, et 12.11.2009 seletuses I .G enam konteinerisse lisatud vahendite kogust ei teadnud. 8.2.Kaebaja ei nõustu, et esinevad vastuolud selle osas, kes pani denatureerimise vahendid konteinerisse. Maksuhaldur on vääralt tõlgendanud I.G ütlusi .I.G ei ole 16.09.2008 ega teistes ütlustes väitnud, et tema pani denaturandid konteinerisse. Väide, et 12.11.2009 seletusega muutis I.G 16.09.2008 ütlusi, on ebaõige. 8.3.Arusaamatud on viited vastuolude kohta konteinerite kuuluvuse osas. Maksuotsusest ei ole võimalik aru saada, millist tähtsust asjas omab konteinerite kuuluvus. 8.4.Maksuhalduri seisukoht vastuolude kohta konteinerite märgistuse osas põhjendatud ei ole. Koormast tehtud fotode nr 003 ja 006 põhjal on maksuhaldur ekslikul arvamusel, et konteineritel ei olnud mingit märgistust. Tegelikkuses on märgistus üsna väike, mis eestvaates tehtud fotodelt ei jäägi praktiliselt näha.Ühtegi pealtvaates fotot konteineritest maksuhalduril ei ole. Kuna maksuhalduri järeldus, et konteinerite märgistamist ei toimunud, põhineb fotodel, mis ei anna täit ülevaadet konteinerite ülemistest osadest, ei ole nende fotode põhjal tehtud järeldus tõsiseltvõetav. Seetõttu on väär ka järeldus, et kuna märgistamist ei toimunud, siis puudus 3 võimalus tollilaos eristada denatureerimise vahendeid sisaldanud konteinereid ülejäänud konteineritest.
  8. Teine argument, millele tugineb maksuhalduri järeldus kauba ümbervahetamise kohta, on, et keemiliste ainete lisamine muudab piirituse joogikõlbmatuks ja kasutatavaks üksnes tehnilisel otstarbel, mille tõttu ta leiab, et toidutoormest valmistatud kõrgekvaliteedilise toidupiirituse segamine denatureerimise vahendiga ei ole eluliselt usutav. 9.
  9. Kaebuse esitaja eesmärgiks oligi saada piiritus, mida kasutatakse tehnilisel otstarbel, mida kinnitab OÜ K (K) 10.11.2008 väljastatud tõend 3/
  10. 9.2.Maksuotsusest ei nähtu, et maksuhaldur oleks kõrgekvaliteedilise piirituse denatureerimise võimalikkuse osas toetunud mingitele kontrollitavatele andmetele, tehtud on oletuslik, mitte millelgi põhinev järeldus, et joogipiiritusele ei lisata denatureerimise vahendeid. Samas on maksuotsuses leidnud tollideklaratsiooni 08EE3300EE91294675 osas tuvastamist sarnased asjaolud, selle juhtumi puhul ei leidnud maksuhaldur piirituse segamises denatureerimise vahenditega midagi erakordset. 10.Koorma ümbervahetamisega seoses on maksuotsuses märgitud, et vedukauto peatamisel maanteekontrolli käigus tuvastati, et tollitõkend BLK 0209974 oli rikutud. Maksuhalduri järeldused, et kuna tollitõkend oli fikseerimata, siis tegi see kauba ümbervahetamise võimaliKs, on oletuslik ja ebaloogiline. Tollitõkendi paigaldamine toimus Läti tollilao poolt ja vastutusel. Kui sulgur ei olnud fikseeritud, siis kinnitab see tollitõkendi nõuetele mittevastavat paigaldamist. Isegi juhul, kui tollitõkend oleks nähtvalt vigastamata eemaldatav, ei ole eluliselt usutav, et I.G nägi kaubale Läti tollilattu minnes ette, et veokile ei paigaldata nõuetekohaselt tollitõkendit ja et selliseks juhuks oli tal eelnevalt varutud 10 000 liitrit denatureeritud piiritust. Lahendamata on küsimus, millal maksuhalduri arvates kauba ümbervahetamine toimus.Sõidumeeriku andmete alusel ei ole maksuhaldur teinud mingeid järeldusi. Samas nähtub sõidumeeriku arvestuslehe andmetele tuginevalt , et tehtud on kaks peatust ,12 ja 10 minutit, milline aeg on 10 kanistri ümbervahetamiseks ebareaalne. Lisaks leidsid peatused aset Riia kesklinna bensiinijaamades, kus kanistrite ümbervahetamine on ebareaalne. 11.Maksuhaldur väidab Läti tolli vastustele tuginevalt, et konteinerid olid tühjad. Kaebuse esitaja ja SIA“Balteks Log“ vaheline leping ei reguleeri,millised peavad olema tollilao territooriumile toodud konteinerid,näit.kas seal võib olla jääke.1000-liitrisesse konteinerisse 3032 liitri vedeliku lisamisel võib see jääda välise vaatluse põhjal märkamatuks, sest vedelik jaotub ühtlaselt põhja peale ja on ca paar cm kõrge.Läti tolliameti vastusest ei selgu, kuidas tuvastati, et kliendi toodud konteinerid olid tühjad. 14.12.2009 vastuses on Läti toll märkinud, et kauba ümbervalamine toimus kriminaalameti töötajate juuresolekul, kuid nad viibisid konteineritest ca 11 m kaugusel. Maksuhaldur on tõlgendanud I.G 12.11.2009 ütlusi vääralt, justkui kinnitaks konteinerite käsitsi mahatõstmine, et konteineritesse ei olnud midagi lisatud. 1 konteiner kaalub ca 50 kg, koos 32 l vedelikuga on kaal ca 75-80 kg, millise kaaluga konteineri mahalaadimine ei ole ühele inimesele jõukohane. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 12.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, peab kaebust alusetuks ja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on põhjendatud ja õiguspärane. 13.Tollideklaratsioonil 08EE3300EE91294675 07/07/2008 on kaebuse esitaja deklareerinud kauba nimetusega „denatureeritud etüül alkohol mitte põllumajandussaadustest“ kogusega 4 20745,47 kg, täiendav mõõtühik (lahter 41) 24060,600 liitrit. Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruandes on kaebaja märkinud sissetulnud denatureeritud piirituse koguseks 24 232 absoluutalkoholi liitrit, mis ümberarvestatuna (24232 x 100 / 93,2) annab koguseks 26 000 liitrit denatureeritud piiritust. 07.07.2008 laoseisuga on kauba denatureeritud etüülalkohol artikkel P/657 saldo 26 000,002 liitrit. Aktsiisilaost on kaebaja lähetanud OÜ-le T denatureeritud piiritust artikkel P/657 kokku 25 550 liitrit, 15.07.2008 arve nr 11002 kogus 12 000 liitrit, saateleht T nr 1/08; 08.09.2008 arve nr 11003, kogus 10 000 liitrit, saateleht T nr 2/08; 18.09.2008 arve nr 11004 kogus 3 550 liitrit, saateleht T nr 3/08 alusel. 15.07.2008 koostas kaebuse esitaja 450 liitri denatureeritud piirituse mahakandmiseks akti. 14.K-i poolt 09.07.2008.a koostatud proovivõtu- ja analüüsiakti nr 1- 3/81 kohaselt on kaup tollitõkenditega ET0017100, ET0017103, ET0017106, ET0017109 ja ET0017112 denatureeritud piiritus. 09.07.2008 väljastas K kaebuse esitajale aktsiisivabastustõendi nr 2/08 kaubale denatureeritud piiritus etanoolisisaldusega 93,2 mahuprotsenti (edaspidi %) koguses 26 000 liitrit. K-i 13.07.2009 kirja nr 1-9/319 selgituste kohaselt fikseeriti kauba kogused ja kauba kasutusala kauba omaniku ehk kaebuse esitaja enda suulise kinnituse põhjal. Seega on vastustaja õiguspäraselt leidnud, et tollideklaratsioonil 08EE3300EE91294675 07/07/2008 on deklareeritud väiksem denatureeritud piirituse kogus, kui selle alusel tegelikult aktsiisilattu denatureeritud piiritust saabus. 15.Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et 24.10.2008 väljus Läti tollilaost denatureeritud piiritus. Vastustaja teostas 24.10.2008 .. Pärnus mootorsõiduki SCANIA reg nr … läbivaatuse, mille kohta koostati veoki läbivaatuse akti nr 08-12.1-5/4/
  11. Veok peatati maanteekontrolli käigus Pärnu linna Ikla poolsel sissesõidul. Läbivaatuse käigus kontrolliti veokit ja selle koormaruumi. Läbivaatuse käigus eemaldati paigaldatud tollitõkendid nr BLK0209974 ja BLK
  12. Tollitõkend nr BLK0209974 oli rikutud, st tõkendi sulgur ei olnud fikseeritud ja oli eemaldatav ilma tõkendit nähtavalt vigastamata. Kaubast ja rikutud tollitõkendist tehti fotod. Fotodelt ei nähtu, et konteineritele oleksid olnud markeriga tehtud triibud. 16.I G ütluste kohaselt oli konteineritesse valatud piiritust denatureerivaid aineid. 10-le konteinerile, kuhu oli eelnevalt denatureerimise vahendid lisatud, tegi I G musta markeriga triibud peale. Triibud tegi I G konteineri ülemisele osale, kus asub kork siis, kui konteinerid olid veokile SCANIA reg nr … laaditud. Läti tollilao territooriumil tõsteti konteinerid veokilt …maha käsitsi, kuna need olid tühjad ja kerged. 14.12.2009 sai vastustaja Läti Tolli Kriminaalameti vastuse nr 14-4/19951-1 (registreeritud 12.2- 3/4451-6) koos SIA Balteks Log transpordi ja logistika osakonnajuhataja T. B 19.11.2008 protokollitud suuliste seletustega. Seletuse kohaselt toimus kauba ümbervalamine kliendi OÜ A poolt toodud konteineritesse Kriminaalameti töötajate juuresolekul. Kliendi poolt toodud konteinerid olid tühjad. Tuginedes eeltoodule järeldab vastustaja, et konteinerite Eestist Lätti lähetamisel konteinerite märgistamist ei toimunud. Kuna konteinerite Eestist Lätti lähetamisel nende märgistamist ei toimunud, siis puudus võimalus eristada väidetavalt denatureerimisvahendeid sisaldanud konteinereid ülejäänud konteineritest. Seega ei toimunud ka denatureerimisvahendite lisamist konteineritesse. 17.Keemiliste ainete lisamine muudab piirituse joogikõlbmatuks ja kasutatavaks üksnes tehnilisel otstarbel, mille tõttu on vastustaja seisukohal, et toidutoormest valmistatud kõrgekvaliteedilise toidupiirituse segamine denatureerimise vahenditega ei ole eluliselt usutav.Läti Tolli vastusest nähtub, et konteinerid, mis Eestist Lätti toimetati, olid tühjad. Tolliläbivaatuse käigus ei ole leidnud tuvastamist, et konteinerid oleksid olnud märgistatud usta markeriga, mis seab kahtluse alla G vastavad ütlused. Veokile paigaldatud tollitõkend oli 5 fikseerimata ning seeläbi oli tagatud juurdepääs kaubale ning loodud võimalus kauba ümbervahetamiseks transiitveo käigus. IV TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 18.Kaebuse esitaja väitel on väiksema denatureeritud piirituse koguse, kui tegelikult aktsiisilattu saabud, deklareerimine vale ja tõele mittevastav. Kaebaja deklareeris nii palju denatureeritud piiritust kui sai kätte. 18.1.K väljastas tõendi piirituse kohta, mis tuli koguses 26 000l etanoolisisaldusega 93,2%. Seega sissetulnud piirituse fraktsioonis(EAF) oli denatureeritud piirituse kogus 24 232 liitrit, mis oligi deklareeritud. Seda, et tegemist oli 26 000 liitri EAF-ga, tõendab arve nr 1/1 ja 1/
  13. Vaidlust ei ole 450 liitri puudujäägi osas, mis oli nõuetekohaselt fikseeritud ja mille osas vaidlus puudub ning viide mahakandmise aktile on asjassepuutumatu ja eksitav. Vastustaja esitatud alkoholiaktsiisiaruandest nähtuvalt on selles fikseeritud andmed täielikult vastavuses kaebaja avaldatud denatureeritud piirituse kogusega 24 232l ja kaoga 419,4 l. 18.2.Väär on järeldus, et Läti tollilaost anti 24.10.2008 välja denatureeritud piiritus. T.B ei ole viibinud konteinerite mahalaadimisel ega täitmisel ja ei tea anda usaldusväärseid seletusi. Antud seletused on lisaks vastuolus kaebaja poolt täiendavalt esitatavate dokumentaalsete tõenditega .
  14. Vastustaja leiab, et toodud argumendid maksuotsuses toodud seisukohti ümber ei lükka. 19.1.K-i 13.07.2009 kirjas 1-9/319 kohaselt fikseeriti 09.07.2008 kaebajale väljastatud aktsiisivabastustõendis kauba kogused ja kauba kasutusala kaebaja enda suulise kinnituse põhjal. 19.2.Arvetel 1/1 ja1/2 30.06.2008 ei ole kajastatud kauba kogust. 19.3.Hinnates T.B ütlusi koosmõjus teiste kogutud tõenditega on ilmne, et T.B ütlused on tõesed. Paljasõnaline on kaebaja väide, justkui ei oleks T.B viibinud konteinerite mahalaadimise juures. V KOHTU PÕHJENDUSED 20.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seose leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 21.Tollideklaratsioonil 08EE3300EE91294675 07/07/2008 (tl 167) on kaebuse esitaja deklareerinud kauba nimetusega „denatureeritud etüül alkohol mitte põllumajandussaadustest“ kogusega 20745,47 kg, täiendav mõõtühik (lahter 41) 24060,600 liitrit, TARIC koodiga ( lahter 33) 2207 20 00
  15. Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruandes 2008.a. juulikuu kohta ( tl 171172) on kaebaja tabelis 2 märkinud sissetulnud denatureeritud piirituse koguseks
  16. veerus
  17. real 24 232 absoluutalkoholi liitrit. Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et ümberarvestatuna annab see koguseks 26 000 liitrit denatureeritud piiritust(kauba absoluutalkoholi liitrid 24232 x 100 /piirituse etanoolisaldusega 93,2% vastavalt K-i 09.07.2008 aktsiisivabastustõendile 2/08). 07.07.2008 laoseisuga on kauba denatureeritud etüülalkohol artikkel P/657 saldo 26 000,002 liitrit (tl 173). Vaidlust ei ole maksuotsuses kajastatud ettevõtte raamatupidaja poolt antud suuliste selgituste üle ning seega nõustuvad menetlusosalised sellega, et lao sissetulekul märgib kauba kood P piiritust ja 675 on tollideklaratsiooni 3 viimast numbrit. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt väljastas K 09.07.2008 kaebuse esitajale aktsiisivabastustõendi nr 2/08 kaubale denatureeritud piiritus etanoolisisaldusega 93,2 % koguses 26 000 liitrit ( tl 182). K-i 13.07.2009 kirjaga nr 1-9/319 antud selgituste kohaselt väljastati aktsiisivabastustõendid 2/08 ja 3/08 asjaolul, et analüüsitud proovid vastasid täielikult denatureeritud piirituse nõuetele, sealjuures on K selgitanud, et kauba 6 kogused ja kauba kasutusala fikseeriti kauba omaniku suulise kinnituse põhjal ( tl 183). Eeltoodust tulenevalt on kauba kogus K-i aktsiisivabastustõendil nr 2/08 märgitud kaebuse esitaja enese suuliste ütluste põhjal ning maksuhaldur on põhjendatult jätnud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates arvestamata K-i tõendile 2/08 märgitud kauba kogusega.Kohus nõustub vastustajaga selles, et 30.06.2008 arved 1/1 ( tl170) ja1/ 2

(169)ei tõenda kauba kogust, sest seda neis kajastatud ei ole. Kaebaja poolt 20.06.2008 sõlmitud lepingu No 01/ЭAФ ( II kd tl 59-61) ja kaubaarve nr 1 järgi, mis esitati tollideklaratsiooni 08EE3300EE91294675 vormistamiseks, oli tegemist 24060,6 liitri esteraldehüüdfraktsiooniga (II kd tl 80), samuti on Valgevene Kaubandus- ja Tööstuskoda väljastanud 01.07.2008 vorm A nr 0261960 esteraldehüüdfraktsioonile koguses 20745, 47 kg/ 24060,600 liitrit ( II kd tl 80 pöördel). K-i proovivõtu- ja analüüsiakti nr 1-3/81 09.07.2008 järgi on kaup denatureeritud piiritus. 22.Maksuhaldur on tuvastanud, et aktsiisilaost on kaebaja lähetanud OÜ-le T denatureeritud piiritust artikkel P/657 kokku 25 550 liitrit, lähtuvalt 15.07.2008 arvest nr 11002 kogus 12 000 liitrit ( tl 174), saateleht T nr 1/08 (tl 175); 08.09.2008 arvest nr 11003 ,kogus 10 000 liitrit ( tl 176), saateleht T nr 2/08 ( tl 177); 18.09.2008 arvest nr 11004 kogus 3 550 liitrit ( tl 178), saateleht T nr 3/08 alusel ( tl179). Maksuhalduri viide asjaolule, et 15.07.2008 koostas kaebuse esitaja 450 liitri denatureeritud piirituse mahakandmiseks akti ( tl 180) on asjassepuutuv, sest kinnitab, et koos OÜ-le T saadetud denatureeritud piirituse artikkel P/657 üldkogusega 25 550 liitrit saabus aktsiisilattu denatureeritud piiritust 26 000 liitrit, mis ületab tollideklaratsioonil 08EE3300EE91294675 07/07/2008 deklareeritud denatureeritud piirituse kogust 1939,40 liitri võrra. 23.Seega on vastustaja õiguspäraselt leidnud, et tollideklaratsioonil 08EE3300EE91294675 07/07/2008 on deklareeritud väiksem denatureeritud piirituse kogus, kui selle alusel tegelikult aktsiisilattu denatureeritud piiritust saabus ning kaebaja poolt 20.09.2010 esitatud täiendavad dokumendid ( tl 213jj) maksuhalduri järeldusi ei kummuta. 24.Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et Läti tollilaost SIA Balteks Log 24.10.2008 väljastatud kaup nimetusega etüülpiiritus, mis laeti mootorsõidukile SCANIA reg nr … väljus ebaseaduslikult tollijärelevalve alt. Kaebuse kohaselt on maksuotsus tollideklaratsiooni 08EE3300EE921728 06/11/2008 osas tehtud järelduse osas, et toimus kauba ümbervahetamine , ebaloogiline, vastuolus asjas kogutud tõenditega ja põhineb suures osas asjaoludel, millel ei ole asjas tähtsust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et Läti tollilattu Balteks Log saabus Valgevenest etüülpiiritus, samuti puudub vaidlus selles osas, et mootorsõiduki SCANIA reg nr .. peatamisel vastustaja poolt oli koormas kaubaks denatureeritud piiritus.Vaidlus on tekkinud sellest, et maksuhaldur on asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et kauba Lätist Eestisse toimetamisel asendati 10 etüülpiiritust sisaldavat konteinerit 10 denatureeritud piiritust sisaldava konteineriga, kaebuse esitaja on aga seisukohal, et järeldus kauba ümbervahetamisest on ekslik ning tegelikult Läti tollilao SIA Balteks Log territooriumil etüülalkoholi tsisternidesse ümbervalamisel oli tsisternide põhja jäetud teadlikult denatureerimise ained atsetoon ja bitreks, mis vedeliku ümbervalamisel segunesid.
  1. A Te 14.10.2009 suuliste seletuste protokollist ( tl 188-189) nähtuvalt panid nad I Gga Lätisse konteinerite viimisel Ahastes auto peale 10 A. T kaubale vajalikku konteinerit ja A.T andis I.G kasutusse ka oma konteinereid, mille täpset arvu ta ei mäleta. Kokku oli auto peal üle 20 konteineri. Samuti on A.T seletanud, et „ 10 konteineris oli atsetoon ja bitreksit/../ juba sees. Igas konteineris oli üle 30 liitri atsetooni ja üle 100 gr bitreksit. Mina panin denaturandid 7 konteineritesse sisse, et I ei peaks seda tegema. Iil ei olnud neid aineid.See maksab raha.Denatureerimise vahendid ostan nii Eestist kui ka Lätist“. I G on tollikontrollile 27.10.2008 antud kirjalikus selgituses ( tl 190-191) muu hulgas seletanud:“ Autos oli 26 konteinerit. 10-sse konteinerisse oli eelnevalt valatud 32 liitrit atsetooni ja 120 grammi 20%-list bitreksit konteineri kohta ning 16 konteinerit olid tühjad“. 16.09.2009 I.G suuliste seletuste protokolli kohaselt ( tl 194-196)“Tsisternist valati kaup konteinerisse mahuga 1000 liitrit./../ Kõik 26 konteinerit valati täis./../ Konteinerid olid minu omad, samal päeval tõin need 26 konteinerit.“ Samas suuliste seletuste protokollis on I.G andnud selgituse ka selle kohta, miks kauba saatedokumentidel toodu ei ühti tegeliku kaubaga:“ 10 konteineris oli varemalt sees olnud denatureerimise vahendid, mis olid jäänud sisse. Piirituse juurde lisades see segunes.Seal oli 30 liitrit denaurante sees, miks ei pidanud seda seal olema. Ma spetsiaalselt jätsin denaturandid konteineritesse. Ma nagunii plaanisin 10 konteinerit denatureerida./../“( tl195) 12.11.2009 on I.G seletanud:“ Need 10 konteinerit sain OÜ-lt T . Nendes konteinerites olid denaureerimise jäägid juba sees.Kõik konteinerid olid välimuse poolest muidu ühesugused, kas olid valged, ei mäleta. Mina tegin need mustad triibud siis, kui Telt Ahastes saadud konteinerid oli peale laetud. Ahastesse sõites oli veokil peal umbes 4 konteinerit need olid minu omad. Ahastes laadisin 10 Te konteinerit millele tegin musta markeriga triibud peale siis , kui olin laadinud need veokile. Telt sain lisaks veel umbes 3 konteinerit.Urgel olid mul ka mõned oma konteinerid.Kokku oli veokil 26 konteinerit.“. I.G on seletanud ka, et tema ei valanud kanistritesse midagi, „Denatureerimise jäägid olid A Te poolt antud 10 konteineris juba sees. T ütles mulle, et seal on jäägid, kuid kui suur kogus igas konteineris see oli ei tea, mina ei mõõtnud. Mina ei tea millal ja kui palju T konteineritesse denatureerimise jääke pani.“( tl 196196 pöördel). Ülaltoodust nähtuvalt on vastuolud nii I.G enese ütluste vahel kui ka I.G ja A.Te ütluste vahel nii konteinerite kuuluvuse osas kui ka selles osas, kes,kuidas ja millal denatureerimise ained konteinerisse pani ja maksuhalduri seisukoht vastuolude kohta A.Te ja I.G ütlustes põhjendatud. Lisaks on tuvastatud vastuolud ütlustes ka kontenerite asukohas tollilaost kauba kättesaamisel. Kuigi maksuotsuses ei ole üheselt selgelt ära märgitud, millise tähenduse annab maksuhaldur konteinerite kuuluvuse ja sellest tulenevalt nimetatud osas antud ütluste vastuoludele,ei tähenda see siiski, et maksuhaldur on järelduste tegemisel tuginenud asjas tähendust mitteomavatele asjaoludele. Selgitamaks denatureerimise vahendite konteineritesse panemise asjaolusid ja hindamaks sellekohaste seletuste usaldusväärsust oli igati asjakohane selgitada muu hulgas ka välja, kellele konteinerid kuulusid ja mil viisil need sattusid tollilattu. A.Te ja I.G ütluste vastuolude tõttu on maksuhaldur seadnud nende usaldusväärsuse kahtluse alla. 26.Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt maksuhaldur järeldas A. Te ja I.G ütlustes esinevaid vastuolusid lähtuvalt paariliitrisest erinevusest denaturantide kogustes. Sellist järeldust maksuotsus teha ei võimalda. Käsitletaval juhul on maksuhaldur uurimispõhimõttest lähtuvalt kogunud asjas täiendavaid tõendeid ja on vaidlustatud maksuotsuses kajastanud mitte ainult erinevusi tollideklaratsiooniga 08EE3300EE921728 06/11/2008 deklareeritud andmetes ja kontrollimiseks esitatud dokumentides, vaid ka maksumaksja seletusi ja kolmanda isiku seletusi, kolmandatele isikutele tehtud järelpärimisi ning neile saadud vastuseid, samuti hinnanud kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ja esitanud nende tõendite pinnalt tehtud järeldused. Maksuotsuse p 4 on maksuhaldur toonud esile vastuolud I.G ja A. Te poolt antud seletustes ja välispäringu vastuses, sealhulgas on märgitud ka vastuolu konteineritesse lisatud dentaureerimise vahendi koguses, ent eeltoodust ei tulene, et maksuhalduri järeldus I.G ja A. Te ütluste vastuolust rajaneb üksnes asjaolul, et denaturandi koguste kohta on antud vastuolulisi ütlusi . 8
  2. Maksuhaldur on uurimispõhimõttest lähtuvalt kogunud täiendavaid tõendeid ja on maksuotsuses lähtunud kogu teabest, asjaolusid ja tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates ja on selle põhjal jõudnud järeldusele, et Läti tollilaost SIA Balteks Log 24.10.2008 väljastatud kaup nimetusega etüülpiiritus, mis laeti mootorsõidukile SCANIA reg nr …, väljus ebaseaduslikult tollijärelevalve alt. Muu hulgas on maksuotsuses põhjalikult analüüsitud ka maksukohustuslase ja kolmanda isiku seletusi ja toodud esile neis sisalduvad vastuolud, mille tõttu on maksuhaldur seadnud nende usaldusväärsuse põhjendatult kahtluse alla. Maksuhalduri järeldus, et konteinerite märgistamist ei toimunud, ei põhine üksnes 24.10.2008 veoki läbivaatuse käigus kaubast ja kaubaruumist tehtud fotodel, mida kinnitab maksuotsuse p.5 „Maksuhalduri järeldused tollideklaratsiooni 08EE3300EE92172800 06/11/2008 kohta“. Seonduvalt fotodega märgib kohus, et need ei ole tehtud kaubaruumist tervikuna eestvaates ( tl 186). Kaebuse esitaja ei ole kummutanud maksuhalduri järeldust, et konteinerite märgistamist ei toimunud ja seega ka eeltoodust tulenevalt tehtud järeldust, et kuna märgistamist ei toimunud, siis puudus ka võimalus tollilaos eristada denaureerimise vahendeid sisaldanud konteinereid ülejäänud konteineritest.
  3. Kaebuse väitel on järeldus, et kuna tollitõkend oli fikseerimata, tegi see võimalikuks kauba ümbervahetamise, oletuslik ja ebaloogiline. Kaebuse esitaja hinnangul on eluliselt väheusutav, et I.G nägi kaubale tollilattu järgi minnes ette, et Läti tolliladu ei paigalda nõuetekohaselt tollitõkendit. Kohus leiab siinkohal, et maksuhaldur on järelduse tegemisel lähtunud tuvastatud asjaolust, et tollitõkend ei takistanud juurdepääsu kaubale, mitte aga sellest, et Läti tollilao poolt paigaldati tollitõkend mittevastavalt . Asjas on tuvastatud , et tollitõkendi BLK 0209974 sulgur ei olnud fikseeritud ja oli ilma tõkendit nähtavalt vigastamata eemaldatav ning ei takistanud juurdepääsu kaubale ( 24.10.2008 veoki läbivaatuse akt nr 08-12.1-5/4/368 tl 184).
  4. Kaebuse väitel on ebareaalne 10 minutiga 10 kanistri maha- ja pealelaadimine. Vastupidiselt kaebuses väidetule on maksuhaldur võtnud arvesse sõidumeerikust nähtuvaid andmeid, s.o.2 peatuse tegemist kestvusega vastavalt 12 ja 10 minutit. Järelduste tegemisel on maksuhaldur lähtunud mitte üksnes 10 minutilisest peatusest, mida toob maksuhalduri järelduste kummutamiseks esile kaebaja, kes ei ole sealjuures näidanud ühtegi põhjust, miks saaks hinnangu andmisel arvestada vaid 10-minutilise peatusega. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et asetleidnud peatumiste ajal kauba ümbervahetamine vastava tehnikaga võimalik ei oleks ning ei ole seega maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. 30.Kaebuse väitel võib 1000-liitrisesse konteinerisse 30-32 liitri vedeliku lisamisel see jääda välise vaatluse põhjal märkamatuks, sest vedelik jaotub ühtlaselt põhja peale ja on paar cm kõrge. Esmalt märgib kohus, et kaebaja on 12.11.2009 muu hulgas väitnud, et ta ei tea, kui suur kogus igas konteineris oli ja tema seda mõõtnud ei ole, mistõttu on ka väide 30-32 liitri vedeliku lisamisel selle märkamatuks jäämisest iseenesest paljasõnaline ja oletuslik. Kaebuse esitaja ei nõustu I.G 12.11.2009 ütlustest, mille kohaselt Läti tollilao territooriumil tõsteti konteinerid veokilt … maha käsitsi, kuna need olid tühjad ja kerged, maksuhalduri poolt maksuotsuses tehtud järeldusega, justkui kinnitaks see, et konteinerisse ei olnud midagi lisatud.Kaebuse väitel kaalub üks konteiner ca 50 kg, koos 32 liitri vedelikuga on selle kaal ca 75-80 kg ning sellise kaaluga konteineri mahalaadimine ühele inimesele jõukohane ei ole. Kohtutoimikus olevast vaideotsusest nähtuvalt on OÜ A maksuotsusele esitatud vaides seoses maksuhalduri viitega I.G seletusele, mille kohaselt tõsteti konteinerid Läti tollilaos autost maha käsitsi, kuna need olid tühjad, väitnud, et üks konteiner kaalub 17 kilo ning koos 30-32 liitri vedelikuga on selle kaaluks ligikaudu 37-40 kg, mille mahalaadimine on 1-le inimesele täiesti jõukohane. Seega on kaebuse esitaja väited konteinerite kaalust paljasõnalised . Samas kinnitab eeltoodu, et maksuhalduri järeldus, et konteinerisse midagi lisatud ei olnud, on põhjendatud . 9
  5. Maksuhaldur on kõigi asjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks teinud päringuid kolmandatele isikutele, mille sisu ja saadud vastuses sisalduv teave on maksuotsuses kajastatu., sealhulgas on maksuhaldur teinud Läti Tolli Kriminaalametile täiendava päringu, selgitamaks millele tugines Läti toll 26.01.2009 vastuses ( II kd tl 5, 13-14)). Asjas esitatud Balteks Log transpordi ja logistika osakonnajuhataja T. B 19.11.2008 suuliste seletuste protokollist (II kd tl 14, tõlge I kd tl 200) nähtuvalt toimus kauba ümbervalamine kaebuse esitaja poolt toodud konteineritesse Kriminaalameti töötajate juuresolekul ning toodud konteinerid olid tühjad. Kohus nõustub vastustajaga selles, et puudub alus osundatud ütluste ebausaldusväärseks pidamiseks ning et kogumis teiste asjas kogutud tõenditega osundatud ütluste hindamisel kinnitavad need vastuolude puudumisel ütluste tõesust. Sealjuures kaebuse esitaja väide, et konteinerite mahalaadimise juures T B ei viibinud, ei ole asjas kogutud muude tõenditega kinnitust leidnud ning on hinnatav paljasõnalise väitena. 32.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestama kõiki antud asjas tähendust omavaid, sealjuures nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavaid asjaolusid. MKS § 11 lg 2 sätestatud maksumenetluse uurimisprintsiibist tulenevalt ei ole maksuhaldur seotud ainult menetlusosalise esitatud tõendite ja taotlustega, vaid tal on õigus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingu sooritamise vajadus, toimingu liik ja ulatus, samuti milliseid tõendeid peab maksuhaldur vajalikuks koguda. Maksumenetluses uurimisprintsiibi järgimise ja tõendite kogumis hindamise olulisust on Riigikohus rõhutanud mitmetes kohtulahendites ( näit.3-3-1-40-02, 3-3-1-26-02), 05.05.2010 otsuses kohtuasjas nr 33-1-18-10 selgitas Riigikohus: Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Kohtu hinnangul on maksuhaldur järginud uurimisprintsiipi. Maksustamisel lähtutakse kogu teabest, asjaolusid ja tõendeid hinnatakse kogumis ja vastastikuses seoses ning käesoleval juhul on maksuotsusest nähtuvalt maksuhaldur seda teinud. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Käesoleval juhul on maksuhaldur oma otsust nõuetekohaselt motiveerinud ning selgitanud, mis asjaoludel ta leiab, et tollideklaratsioonil 08EE3300EE91294675 07/07/2008 on deklareeritud väiksem denatureeritud piirituse kogus, kui selle alusel tegelikult aktsiisilattu denatureeritud piiritust saabus ning et Läti tollilaost SIA Balteks Log 24.10.2008 väljastatud kaup nimetusega etüülpiiritus, mis laeti mootorsõidukile SCANIA reg nr … ,väljus ebaseaduslikult tollijärelevalve alt. Seega on maksu valesti määramise tõendamise kohustus maksukohustuslasele üle läinud. Kaebaja pole maksuhalduri järeldusi ümber lükanud. VI MENETLUSKULUD 33.Alates
  6. jaanuarist 2012 kehtiva

§ 285

lg 1 järgi kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Varem kehtinud

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sama on sätestatud käesoleval ajal kehtiva

§ 108lg 1.

Alates 1. jaanuarist 2012 kehtiva

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. 10 Lea Kuuse kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.