2-10-26956/12

(3)Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Hageja nõue ja põhjendused AM (FM seaduslik esindaja) esitas kohtule 07.06.2010.a. hagiavalduse GM vastu elatise nõudes lapsele. FM on sündinud XXX.a. ja pärast vanemate eraldi elama asumist 11.12.2009.a. elab poeg koos emaga. Samast ajast kostja poja ülalpidamist materiaalselt ei toeta. Lapse ülalpidamiseks kuus kulub 6600 krooni, sellest toidule 1500, rõivastele 900, arstiabi ja ravimid 1000, korteri üürimiseks ja kommunaalteenustele 2500 ning muudeks kuludeks 700 krooni. Palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuise elatise suuruses 3300 krooni, mis moodustab poole lapse igakuistest kulutustest. Kohtuistungil on nõuet täpsustanud ning palub elatise suuruseks määrata 210 eurot. Taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 11.12.2009.a. Hageja on vabakutseline maalikunstnik ja püsivat sissetulekut ei oma. Viimase kolme kuu sissetulek enne hagi esitamist moodustas 7800 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei vaidlusta lapse vajadusi ja võtab hagi õigeks elatise suuruse, 210 eurot, osas. Vaidleb hagile vastu elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Nõustub elatise väljamõistmisega kohtuotsuse kuupäevast. Võtab omaks, et ei ole alates 11.12.2009.a. lapse ülalpidamiseks raha andnud, kuid on maksnud poja lasteaia maksu, on kandnud poja kulutusi kui laps on isaga ning on andnud poja emale mitmeid kodu sisustuse esemeid endisest ühisest kodust ja neid esemeid kasutab ka laps. Kohtuotsuse põhjendused GM ja AM poeg FM on sündinud XXX.a. Peale vanemate eraldi elama asumist elab laps koos emaga. Alates 11.12.2009.a. ei ole kostja lapse ülalpidamist rahaliselt toetanud, on tasunud lasteaiamakseid. Kuna kostja on tasunud lasteaia eest, ei ole hageja lapse kulutustesse lasteaiamakse arvestanud. Toodud asjaolude osas vaidlust ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist 210 euro ulatuses kuus. Kostja lapse vajadusi vaidlustanud ei ole ja nõustub elatise väljamõistmisega hageja poolt nimetatud suuruses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruseks määrata 210 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. 2

(3)Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 11.12.2009.a. s.o. ajast kui vanemad asusid elama eraldi ja isa lapse ülalpidamist ei toetanud. Kostja on omaks võtnud, et alates nimetatud tähtajast ta ei ole lapse emale andnud raha lapse ülalpidamiseks. Kostja on väitnud, et tasus poja lasteaiamaksu, kuid sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Hageja nõustub, et kostja on lasteaia eest tasunud, kuid ebaregulaarselt ja lapse igakuiste kulutuste hulka ta lasteaia tasu arvestanud ei ole. Kostja leiab, et temal lasuva poja ülalpidamiskohustuse perioodi 11.12.2009.a. kuni kohtuotsuse kuulutamiseni eest tuleb lugeda kaetuks esemetega, mida tema on andnud lapse emale nende ühisest kodust (laud, külmkapp, lapse raamatud ja mänguasjad, puust voodi, söögiriistad, käterätid). Kuna hageja väitel on tegemist abielu ühisvaraga, mis on ostetud abielu ajal, ei saa nimetatud vara üleandmist teisele abikaasale lugeda lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Poolte väitel on kohtus menetluses ka ühisvara jagamise hagi. Ühisvara esemete üleandmise väited on pooltel võimalik esitada nimetatud menetluses. Seega ei ole kostja tõendanud poeg F ülalpidamiskohustuse piisavat täitmist alates 11.12.2009.a. ja hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 3 tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 3