Obsah (7)

§ 477§ 172§ 174§ 178§ 190§ 478§ 660

2-11-35246 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2012.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-11-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. A S (avaldaja) esitas 27.07.2011.a Harju Maakohtule avalduse, mille alguses palub lükata edasi ühe aasta võrra, s.o 25.07.2011-25.07.2012 tsiviilasjas nr 2-08-53385 hagi sissenõudmine. Avalduse lõpus palub avaldaja ajatada täitemenetluse 25.07.201125.07.
2. 26.08.2011.a kohtule esitatud täpsustatud avalduses taotleb avaldaja täitetoimingu edasilükkamist ühe aasta võrra, s.o 25.07.2011-25.07.2012, kuna läheb kooli 2 2-11-35246 ja asub õppima ajavahemikus 01.09.2011-01.06.2012 (avaldaja poolt ilmselt ekslikult märgitud kuni 01.06.2011.a). Avalduse kohaselt puudub avaldajal võimalus võlga tasuda, kuna kõik summad antakse talle võlgu ning vabanedes tuleb need tagasi maksta. See on avaldaja arvates ebaõiglane, et tema omaksed peavad tasuma avaldaja võlgasid laenatud rahaga. Avaldaja läks kooli õppima 01.09.2011-01.06.2012 ja peale kooli on tal võimalik asuda tööle. Vangla tööd ei võimalda. Avaldaja soovib täita vabanemisfondi ja saada 50%-liseks. Avaldaja palub lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 423, 424,
4. Kohtutäitur Kaire Põlts palub kohtule 27.10.2011.a esitatud seisukohas jätta avaldaja avalduse rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.
5. Sissenõudja Swedbank P&C Insurance AS ei ole oma seisukohta avaldaja avalduse osas kohtule esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
6. Kohus leiab, et avaldaja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
7. Avaldaja vara suhtes viiakse läbi täitemenetlust. Täitetoimik on avatud 03.03.2009.a ning toimik kannab numbrit 025/2009/
8. Täitemenetluse algatamise aluseks on AS Hansa Varakindlustus (uus ärinimi Swedbank P&C Insurance AS) täitmisavaldus ja Harju Maakohtu 06.01.2009.a otsus tsiviilasjas nr 2-08-53385, millega mõisteti avaldajalt välja 109 814,53 krooni ning menetluskuludena 5 750 krooni, kokku seega 115 564,53 krooni ehk 7 385,92 eurot. Nimetatud võlasummale lisanduvad kohtutäituri täitekulud: kohtutäituri tasu täitemenetluse algatamisel 19,17 eurot (koos käibemaksuga), kohtutäituri põhitasuna 842,01 eurot (koos käibemaksuga) ning otsesed täitekulud summas 10,44 eurot (koos käibemaksuga). Kokku moodustab avaldaja võlasumma täiteasjas nr 025/2009/840 arvestuslikult seega 8 257,54 eurot.
9. Avaldaja palub täitetoimingu edasilükkamist ühe aasta võrra, s.o 25.07.2011-25.07.2012, kuna läheb kooli ja asub õppima ajavahemikus 01.09.2011-01.06.2012, lähtudes KrMS §dest 423, 424,
11. Kõigepealt märgib kohus, et antud juhul ei kuulu kohaldamisele kriminaalmenetluse seadustiku sätted, kuivõrd täitedokumendist tulenev nõue ei ole kvalifitseeritav KrMS §de 423, 424 ega 432 järgi. Kriminaalmenetluse seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord (KrMS § 1). 8.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel, arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudjate huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluste peatamiseks.

1. Kohtu hinnangul ei anna avaldaja esitatud asjaolud alust järeldada, et täiteasjas nr 025/2009/840 täitemenetluse jätkamine oleks avaldaja suhtes TMS § 45 mõttes 3 ebaõiglane. Avalduses esitatud ja kohtu poolt tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata, et TMS §-s 45 märgitud abinõude rakendamata jätmine tooks võlgnikule praegusel juhul kaasa äärmiselt ebasoodsad tagajärjed. Asjaolu, et lähikondsed aitavad avaldajat kinnipidamisasutuses materiaalselt, on igati mõistlik ja tavapärane, võimaldamaks avaldajal kinnipidamisasutusest vabanemisel kergemat äraelamist (avaldajal vähenevad sissenõudja ja täituri ees võlad) ja seega kiiremat vabanemist suuremahulisest võlakoormast, mis täitemenetluse kaudu avaldajat koormab. Arvestades aga asjaoluga, et kinnipidamisasutuses ei kanna avaldaja igapäevaseid kommunaal- ega muid argielu kulusid (kulud eluasemele, toidule, transpordile, sidele jms), ei saa pidada ebaõiglaseks olukorda, kus avaldaja jätkab võlakohustuste täitmist täiteasjas 025/2009/
2. Kui avaldaja vabanedes kannaks jätkuvalt suuremahulist võlakoormat, siis on tal igapäevaeluga oluliselt raskem toime tulla (nimetatud võlakohustustele lisanduvad igapäevaelu kulud), kui olukorras, kus täitemenetluse kaudu täidetavad võlakohustused on oluliselt vähenenud või juba täidetud. Avaldaja kooliminek ei põhista tema suhtes täitemenetluse läbiviimise ebaõiglust. Avaldaja soovi saada nn 50%-liseks õiguslik tähtsus käesolevas asjas jääb kohtule arusaamatuks, seetõttu ei pea kohus võimalikuks seda väidet sisuliselt hinnata. Kohus märgib, et sissenõudjal on õigustatud huvi võlanõude võimalikult kiirele täitmisele, millega tuleb käesoleva asja lahendamisel samuti arvestada. Kuna avaldaja avaldusest ei nähtu asjaolusid, mis õigustaks täitemenetluse ajatamist, siis puuduvad alused avaldaja avalduse rahuldamiseks.
3. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes TMS §-st 45, ei rahulda kohus avaldaja avaldust täitemenetluse täitmise pikendamiseks täiteasjas nr 025/2009/
5. Menetluskulud jätab kohus

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

12.

§ 190

lg 4 esimesest lausest tuleneb, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 30.09.2011.a käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusega on kohus avaldaja menetlusabi korras vabastanud avalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu (63,91 euro) tasumisest. Seoses avalduse rahuldamata jätmisega, tuleb nimetatud summa mõista avaldajalt seega välja riigituludesse. 13. Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele (

§ 478lg 4).

Tulenevalt

§ 660lg-st 1 võib käesoleva määruse peale määruskaebuse esitada üksnes avaldaja.

Indrek Parrest kohtunik 4